mürategevaid töid ja kolistamist. Keelatud olid õhtused tubased tööd, nagu ketrus, õmblemine, villakraasimine. Sobiv tegevus oli mõistatamine. Seda tehti õhtuvidevikus. Mõistatajaiks oli noorem rahvas, vanemad inimesed eelistasid tegeleda jutuvestmisega. Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega jaguaeg. Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilmasid. Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki. Ilusa ilm puhul lootis rannarahvas head kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi enne. Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati tulevat külma talve. Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi. Hingedepäev, 2. november, on katoliku kiriku poolt 998. aastal surnute mälestamiseks kehtestatud püha. Rahvakalendris nimetati hingedepäevaks lihtsalt
katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Tõnisepäev (tõniksepäev, tinnüspää; ka taliharjapäev, kesktalvepäev), ka jõuluemapäev - 17. jaanuarTõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust.
jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev (21. sept) on nime saanud apostel Matteuselt, talvine (24. veeb) aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt.Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast.
Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithaka“ (1988) "Raadio“ (2002) "Mõõt“ (1996) "Paradiis“ (2009) "Enne heinaaega ja "Mandala“ (2012) hiljem“ (2005) "Kuidas on elada“ (2012) Romaan “Mandala” Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel
LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine. · Armastus ja seks. Kas need on seotud? Seksuaalsus. · Elu ja unenäo, unelma, unistuste suhted. ROMAANID "Piiririik" "Hind" "Printsess" "Raadio" "Flandria päevik" "Paradiis" AUTOBIOGRAAFIA "Harjutused" LUULEKOGUD "Jõeäärne maja" "Ithaka" "Sel maal" "Mõõt" "Enne heinaaega ja hiljem" "Kevad ja suvi ja" TÕLKED "Truudusetu naine" "Elu alles ees" "Endise aja nooruk" "Ameerika: valik "Daam ja auto, luuletusi 1947- päikeseprillid ja 1996" püss" "Taasleitud aeg" "Elu Picassoga: "Valge kassike ja kümme aastat teisi Madame armastust" d'Aulnoy "Punapäine tüdruk" haldjajutte"
ilmus tema Hüüdnime "Emil Tode" all. Raamat on tõlgitud 14 eri keelde ja sai kõige tõlgitum eesti raamat 1990. Sel aastal sai ta aastase kirjandusliku auhinna Balti Assambleelt. Teosed Romaanid: · "Piiririik" (1993) · "Hind" (1995) · "Printsess" (1997) · "Raadio" (2002) · "Flandria päevik Luulekogud · "Jõeäärne maja" (1985) · "Ithaka" (1988) · "Sel maal" (1990) · "Mõõt" (1996) · "Enne heinaaega ja hiljem" (2005) · "Kevad ja suvi ja" (2009) Tõlked: · "Truudusetu naine" (Albert Camus; 1985) · "Endise aja nooruk" (François Mauriac; 1991) · "Daam ja auto, päikeseprillid ja püss" (Sébastien Japrisot; 1992) · "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (Françoise Gilot, Lake Carlton; koos Salme Lehiste ja Kalju Uiboga; 1993) · "Punapäine tüdruk" (Antoine Chalvin; 1993) · "Kurja õied. Les Fleurs du mal" (Charles Baudelaire; 2000)
Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 19891990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta on välja andnud viis luulekogu: "Jõeäärne maja" (1985), "Ithaka" (1988), "Sel maal" (1990), "Mõõt" (1996), "Enne heinaaega ja hiljem" (2005). Sel maal Päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert aga väljadelt põrkub tagasi ta võim ja et see kevad ka tänavu mitte ei sünni tulema ütleb naabrinaine kaevust vett vinnates
läbiv väljend "on, nagu on". Erinevalt varasematest romaanidest on see kirjutatud kolmandas isikus. "Mandalal" on rohkelt kokkupuutepunkte "Paradiisiga" (2009). (Pildid romaanide kaantest on lõpus.) Luule Lisaks romaanidele on ta avaldanud 7 luulekogu: 1985 "Jõeäärne maja", 1988 "Ithaka", 1990 "Sel maal", 1996 "Mõõt", 2005 "Enne heinaaega ja hiljem", 2009 "Kevad ja suvi ja", 2012 "Kuidas on elada", ühe esseekogu "Ainus armastus" (2011) ja 3 päevikut: "Harjutused" (2002), "Flandria päevik" (2008), "Lõpetuse ingel : märkmeid sügissaarelt" (2015). Tõlked Tõnu Õnnepalu on tõlkinud palju ka välismaiste autorite loomingut. 1985 Albert Camus "Truudusetu naine", 1991 François Mauriac "Endise aja nooruk",
Näärid olid üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna sarnased. Tehti näärisokku, valati õnnetina, hoiti tuld öö otsa kustumata. KÜÜNLAPÄEV, 2. VEEBRUAR Märgib poole talve möödumist. Öeldi, et ,,küünlapäeval pöörab karu koopas teise külje" või ,,külma süda on pooleks". Selleks päevaks pidi pool talvisest toidutagavarast veel alles olema. Ennustati palju. Usuti, et küünlapäeva päike lubab hea heinaaega ja viljasaaki. Teati, et kui küünlapäeval päike sulatab, siis tuleb märtsikuu külm. Sel päeval soovitati õmmelda. Palgati suveks abilisi ja teenijaid. Toiduks oli sealiha. Küünlapäevast arvestati ka edasisi tähtpäevi, lugedes selleks nädalaid. Näiteks loeti, et ,,küünlast üksteist jürisse, jürist üheksa jaani". VASTLAPÄEV Vastlapäeva arvestamine on üsna keeruline. Tarvis on
19. sajandist on heinamaad talude vahel jagatud, piire tähistasid piirikivid. Enamasti oli iga talu heinamaal küün või mitu, tehti ka kuhje. Kaugematele heinamaadele mindi heina tegema mitmeks päevaks, ööbiti küünides. 19. sajandi lõpuni niideti kogu hein vikatitega, hiljem tulid hobuniidumasinad ja 20. sajandil traktorid. Lehisvihtu, vitstega kokkuköidetud oksakimpe tehti lammastele ja harvem teistele loomadele. Neid tehti tavaliselt pärast heinaaega, noore kuuga. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine ja millised on peamised põhjused pärandkoosluste kadumisel? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega, sest senine ekstensiivne maakasutus tavaliselt enam maaomanikku ei rahuldanud. Oluliselt vähenes niitude pindala pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine.
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
välja, eriti teoses ,,Printsess". Uuem proosaperiood hakkab: 2002. aastal. Sel sajandil autobiograafilise kallakuga proosa, päevikud, kirjad, isiklik essee jms. ,,Harjutused" põiming mälestustest, kultuuriesseistikast, dokumentaalkirjanduse muud vormid, päevikuvormi kasutamine. Need saavadomavahel kokku. 1990ndate romaanid on teekonnalood, mis jõuavad lõppu oma algahistusest. Kõik nad osutuvad lõpuks vabanemisteekonnaks. Uuemad luuleteosed: 2005 ,,Enne heinaaega" ja hiljem ja 2009 ,,Kevad ja suvi" ja ,,Vennas" (2014) kirjutanud ka näidendeid, millest see on enim tunnustust saanud. Õnnepalu esindab väga ilusat kirjandust. Sauter esindab koledat kirjandust. Nad on autorid, kes toovad 1990ndate alguses oma loomingusse tegelase, kes magab hommikuti kaua,ei tee mitte midagi, mõtleb, mõtleb riietele. Sauteri tegelane teoses ,,Luus" otsib odavaid teksasid, kuid Piiririigis jätkuvad tekadentlikud
Sauteril ei ole algselt mingit irriteerimistaotlust näha, aga hilisemalt see süveneb. Eriti hea võimalus selleks avaneb 90ndate lõpus. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigov) (S. 1962) 1993 Piiririik 1995 Hind 1997 Printsess – Õnnepalu väidab, et see on kõige puhtamal moel välja mõeldud romaan ja tema arvates ebaõnnestunud romaan. 2002 Raadio 2002 Harjutused o 2005 Enne heinaaega ja hilje o 2009 Kevad ja suvi ja – luulepäevik, kus ta dokumenteerib ühte ajalõiku ja dokumenteerib värssides. 2009 Paradiis – dokumentaalkirjanduslik poolus 2012 Mandala – ilukirjanduslik poolus Alustab kriitikuna. Ta on luulemurrangus kaasas, kuid kindlasti mitte juhtautorina. Murrangu hetk tuleb siis kui ta proosale üle läheb ja eriti siis raamatu vormis („Piiririik“). Võib öelda, et see saab kõige tellitumaks
annaabi.ee 
