1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma allun inimese korraldustele tema isikuomaduste pärast. 3. Ratsionaal-legaalne: ma allun inimesele, sest tal on seadusega antud õigus anda mulle korraldusi. Hegemoonia-Tunnustatus ja poliitiline võim võivad tugineda ka hegemooniale-teatud mõtteviisi v maailmavaate vaikimisi v varjatud domineerimine. Domineerimine vs struktuurne võim Domineerimine ei suuda seletada demokraatliku võimu tekkimist ja toimimist ehk teisisõnu paradoksi, et organisatsioonid, mille juhile on antud väga suured volitused, eioleefektiivsemad kui need organisatsioonid, kus selline suur võimukeskus puudub ja võim on võrdselt jaotatud. Struktuurne võim on positiivse summa mäng selles mõttes, et jagades võimu organisatsiooni
See on ehk kuulsaim kreeklaste omavaheline lahing. Spartalaste liitlased säilitasid külll võitlusvõime, kuid pidid langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. sellel lahingul oli suur psühholoogiline tähendus: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse nende sõjajõu vastu. Teisalt tõstis see oluliselt Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Arkaadialased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi endale appi. 371/370 a. eKrt talvel tungis Teeba vägi Epameinodase juhtimisel Peloponneseosesse, laastas Lakooniat ja siirdus siis Messeeniasse, vabastades selle Sparta sajanditepikkuse võimu alt. Messeenlased rajasid oma riigi. ateena mereliit II: 377/378 taastasid ateenlased mereliidu. See nn ateena mereliit II oli kavandatud rangelt vabatahtliku
Ränki rahutingimusi pooldas eriti Prantsusmaa. Esimese maailmasõja lõppedes oli Prantsuse Kolmas vabariik (1871-1940) oma võimsuse tipul. Pariisi poliitikuile viirastus hegemoonia Euroopas, mida taheti nüüd vormistada lepingutega ja lepingutesse. Arvati, et parim viis enda julgeolekut kindlustada on nõrgestades Saksamaad, koormata see võimalikult suurte reparatsioonimaksetega, ja ühtlasi luua nõnda Prantsusmaa hegemooniale tugev majanduslik alus. Mida rahukonverentsi liidrid taotlesid? Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud Saksamaa maksaks maailmasõja aastail tekitatud kõigi kahjude eest. Tema kolm põhilist nõudmist olid: · Saksamaa peab Prantsusmaale tagastama Alsace' ja Lorrainne' provintsi (Elsass-Lothring). Need oli Bismarcki Saksamaa 1871.
sõdalastega.Venemaa on soome hõinude ja tatarlaste - monglite süntees, ehk tõepoolest Euroaasia. Ajaloolist geopoliitikat on mõjutanud ka vana - Hiina, Tšingisiidide impeerium jne. Geopoliitiline teater. Globaalne- ja regionaalne suurvõim. Suurriikide geopoliitika ja geostrateegia ning selle kujunemine Rooma impeeriumist tänaseni. Liitude ja ühenduste geopoliitika. Suurriikide geopoliika ja geostrateegia. Geopoliitika viitab hegemooniale ja selle kehtestamisest geopoliitilistes maailmakordadest. Hegemoonia tekib siis, kui mõni riik saavutab poliitilise, majandusliku ja kultuurilise ülemvõimu teiste üle. Hegemoonia peetakse rivaalsuse lõpptulemuseks. Kuna selline riik domineerib maailmamajanduses, siis on ka esimesel kohal ka maailma poliitikas. Ribaalitsemise tulem on igal juhul konflikt oma positiibses või negatiibses mõistes (mäiteks positiivne on sport, teaduse ja tehnika arend, negatiine
a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. e. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik:
1957. aastal. Selle suletud majandusühenduse asutajaiks olid Prantsusmaa, Saksa FV, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1973. a. liitusid Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Ühinemise eesmärk oli anda kapitalistlikule tööjaotussüsteemile uus arengusuund, kasutada paremini olemasolevaid loodus- ja tööjõuressursse, teaduse saavutusi. Peamine aga seista vastu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja poliitilisele hegemooniale maailmas. On siis püstitatud eesmärgid saavutatud? Nii Euroopas kui kogu maailmas on vahepeal palju muutunud. Süvenenud on kapitalismi üldkriis, suurenenud üksikute riikide vastuolud, järsult teravnenud energia-, tooraine- ning toiduainetekriis. Raskusi on ka inflatsiooni taltsutamisega. Käsil on ühisraha sisseseadmine. Kiiresti suureneb tööpuudus. Demograafiline situatsioon ennustab, et lähema 10 aasta jooksul hakkab igal aastal tööd otsima 5-6 miljonit kätepaari.
autoriteeti ka taastada, sest tal polnud raha ega sõjaväge. Maximilian Saksa kuningas aastast 1486. Abielludes Burgundia pärija Mariaga, liitis Habsburgide valdustega Madalmaad ja Franche-Comté. Tagas oma järglaste abielude kaudu Hispaania, Tsehhi ja Ungari trooni, pani nii aluse Habsburgide maailmariigile. Maximilian I tegeles aktiivselt ja edukalt nii sõja, poliitika kui ka rüütliromantikaga, mistõttu teda kutsuti ka Viimaseks Rüütliks. Ta pani aluse Habsburgide hegemooniale Euroopas. Saanud 1499 Svaabi sõjas lüüa, pidi tunnistama Sveitsi lahkulöömist Saksa-Rooma riigist. Burgundia-abielu- see mida tegi Maximilian. Sama naist tahas ka prantsuse kuningas Louis XI. Koos naisega läksid ka suured valdused- Madalmaad. 1291 Eidgenossenschaft ja Sveitsi tekkimine Habsburgid püüdsid mägilaste üle võimu saada, kuna kolme kantoni (maakonna) Schwyzi, Uri ja Unterwaldi maadelt läks läbi tähtis kaubatee Saksamaa ja
· Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. 1. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor pärast Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. 2. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). 3. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. 4. Hispaaniast sai 16
esialgu suht teisejärguline piirkond, Preisimaa oli suht Kaliningradi kandis. Preisimaa koosnes 17saj kolmest piirkonnast: Ida-Preisimaa, Berliini piirkond, _____. Kui need kokku ühendatakse hakkab Preisimaa laienema. Kui riik ühineb valitakse Preisimaa kuningas, kes on ühtlasi Ühinenud Saksamaa keiser. Väikesaksariik tähendab seda et sinna ei kuulunud Austria. Koosnes ühinenud Saksamaa 25'st osariigist ning oli ametlikult liitriik (,,vürstide oligarhia"). Allus Preisimaa hegemooniale (Preisimaa alad moodustasid riigist 2/3 ja pooled Saksa alamatest elasid Preisimaa aladel). Keskvalitsus kontrollis relvajõud, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Osariikidele allusid kohalik haldus, haridus, kohtukorraldus ja kultuurielu. Välispoliitika juhtimine ja riigikantsleri valimine kuulus Saksamaa keisrile (Bismarck). Otto oli juba 1860'st Preisimaa riigikantsler ja välisminister vms. Bismarck juhib välispoliitikat kuni 1890'teni. Tähtsamad
keisririik ja loodi Prantsuse kolmas vabariik. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. Saksamaa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle 50% kogu maa territooriumist. Põhiseadus: Preisi hegemooniale alluv liitriik. Keskvõim kontrollib relvajõude, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Liiduriikidele alluvad haldus, kohtud ja kultuur. Olulisim riigiorgan on Liidunõukogu ja on olemas pärilik riigipea saksa keiser. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. Selle mõistega ('kultuurivõitlus') tähistatakse Saksamaal Otto von Bismarcki valitsetud Preisi Kuningriigi (hilisema Saksa Keisririigi) ja paavst Pius IX aegse katoliku kiriku vastuseis. Vastasseisu alguseks
Lääne- ja Kesk-Euroopa Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. Inglismaal: Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. Prantsusmaal: Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). Saksamaal: Säilis killustatus. Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik:
Aasias ja Aafrikas. Lääne- ja Kesk-Euroopa Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. Inglismaal: Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. Prantsusmaal: Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). Saksamaal: Säilis killustatus. Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik:
Aasias ja Aafrikas. Lääne- ja Kesk-Euroopa Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. Inglismaal: Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. Prantsusmaal: Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). Saksamaal: Säilis killustatus. Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tšehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik:
koos kuningas Kleombrotosega. Ülejäänud vägi peamiselt spartalaste liitlased säilitas küll võitlusvõime, kuid pidi langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. Leuktra lahingul oli tohutu psüholoogiline tähendust: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse Sparta sõjajõu vastu. Teiselt poolt tõstis see Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Esialgu ei näinud Teeba ülekaal sugugi kindel, sest Põhja-Kreekas oli äsja suurvõimuna esile tõusnud Phera türann Jason. Viimane oli ühendanud kogu Tessaalia, sõlminud soodsa liidu Tessaaliast läände jääva Epeirose valitsejaga, sekkus Makedoonia asjadesse ja olevat kavandanud kõigi hellenite koondamist ühisretkeks Pärsia impeeriumi vastu. Leuktra lahingu järel (või juba selle ajal) tungis Jason Teeba liitlasena Kesk-
annaabi.ee 
