mille omanikku ei saa kindlaks teha (on leiu eriliik) Peitvara omandab isik, kelle kinnisvaralt asi leiti Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses. Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus. Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa. Vallasomand Töötlemine (§ 106) Võõra vallasasja heausksel ümbertöötlemisel: asi kuulub asi ümbertöötlejale kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast Asi kuulub esialgsele omanikule kui töö on vähemväärtuslikum esialgsest asjast Võõra asja pahausksel ümbertöötamisel on esialgsel omanikul mõlemal juhul õigus uus asi endale nõuda Vallasomand Ühendamisel ja segamisel (§ 107) Kui muutuvad asjad ühe tervikliku asja olulisteks osadeks, siis läheb asja endiste omanike kaasomandisse
kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Omandikaitse – omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole selgunud aasta jooksul, omandab leidja asja või seda asendava raha, va siis kui politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud jms, leidjal õigus saada leiutasu
standard tuleb paika panna § 1024 lg 2 järgi. Ls 1 alusel tuleb tal hüvitada hooletusest põhjustatud kahju. Sama lõike teise lause järgi kui asjaajaja tegutses soodustatut vahetult ähvardava ohu tõrjumise eesmärgil, vastutab ta ainult tahtluse ja raske hooletuse järgi. Teabe andmise kohustus ja välja andmise kohustus. 49. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu asja õigustamatult? § 1024 lg 4. Nõuded saavad tekkida ainult heausksel asjaajajal. Pahausksel asjaajajal nõudeid ei teki. Heausksel asjaajajal võivad tekkida nõuded alusetu rikastumise õiguse alusel. Saame kohaldada kas soorituskondiktsiooni või mingisugust mittesoorituskondiktsiooni liiki. Heauskseks ei saa pidada sellist asjaajajat, kes jättis välja selgitamata soodustatu tahet, kuigi tal see võimalus oli (3-2-1-158-13). 50. Missugustel tingimustel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded? Käsundita asjaajamisest
peab üle andma. Omand saab üle minna siis, kui kõik seadusega ette nähtud tingimused on täidetud. Valduse üleandmine peab toimuma reeglina käest kätte, võib ka väljanõudeõiguse loovutamise ja asja jätmisega võõrandaja valdusesse (valduse konstituut - § 33 lg 2 – näiteks üürileping). Tavalise omandamise puhul eeldatakse, et valduse üleandmisele ja asjaõiguskokkuleppe sõlmimisele lisandub võõrandaja käsutusõigus. Heausksel omandamisel ei ole omandi üleminekul tähtsust, kas võõrandajal oli käsutusõigus (tal pole kohustust teada, et võõrandajal polnud õigust käsutustehingut teha). Võõrandaja käsutusõigust asendab omandaja heausksus. 21. Millise asjaolu või milliste asjaolude suhtes peab vallasasja omandaja olema heauskne, et toimuks tema poolt vallasasja heauskne omandamine? Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik
ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Üldreeglina saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valdusse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Erandina saab heauskselt omandajalt asja välja nõuda, kui asi on omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema valdusest tahte vastaselt välja läinud ning leidja või varas võõrandas asja heausksele isikule. Asja välja nõudmisel tekib heausksel omandajal nõudeõigus võõrandaja vastu. 2.1.3. Ümbertöötamine, segamine ja ühendamine Ümbertöötamisel kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, siis on uueks omanikuks heauskne ümebrtöötaja, kui uue asja väärtus on suurem eelneva asja omast, vastasel juhul on aga omanikuks esialgne omanik. Ühendamisel ja segamisel - Kui mitme omaniku vallasasjad ühendatakse selliselt, et need muutuvad ühe tervikliku asja olulisteks
ilu. Kulutuste hüvitamine: Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud sellele vajalikke kulutusi, on õigus nõuda omanikult nende hüvitamist, kui kulutuste tegija ei ole asja oma valdusse saanud kuriteoga. Omanikul on oma varalist seisundit arvestades õigus nõuda asjale tehtud kasulike kulutuste hüvitamise vähendamist või hüvituse maksmisest vabastamist. Kui hüvituse suurust vähendatakse või omanik selle maksmisest vabastatakse, on heausksel valdajal õigus enda tehtud parendused asja rikkumata ära võtta. Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 18. Kinnisvaraomaniku ja valdaja õigused seoses oma (kinnis)vara kaitsega. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja
ilu. Kulutuste hüvitamine: Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud sellele vajalikke kulutusi, on õigus nõuda omanikult nende hüvitamist, kui kulutuste tegija ei ole asja oma valdusse saanud kuriteoga. Omanikul on oma varalist seisundit arvestades õigus nõuda asjale tehtud kasulike kulutuste hüvitamise vähendamist või hüvituse maksmisest vabastamist. Kui hüvituse suurust vähendatakse või omanik selle maksmisest vabastatakse, on heausksel valdajal õigus enda tehtud parendused asja rikkumata ära võtta. Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 18. Kinnisvaraomaniku ja –valdaja õigused seoses oma (kinnis)vara kaitsega. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui
teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist. (4) Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks. Seadus teeb vahet valdajal ja sellisel heausksel valdajal, kelle vastu on esitatud hagi. Isik, kelle vastu on esitatud hagi, ei pea teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus. Hagi võidakse esitada igasuguste valdajate, ka seadusliku valdajate suhtes. · Kuidas valdusõiguslik staatus on P-l muutunud kaasuse käigus? Ta on heauskne seni kuni ta teada sai, et mantel ei ole tema oma. Asja väärtuse vähenemine toimus aga enne, kui ta sellest teada sai. Kahju hüvitisnõue mantli väärtuse vähenemise tõttu
Kulutuste hüvitamine: Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud sellele vajalikke kulutusi, on õigus nõuda omanikult nende hüvitamist, kui kulutuste tegija ei ole asja oma valdusse saanud kuriteoga. Omanikul on oma varalist seisundit arvestades õigus nõuda asjale tehtud kasulike kulutuste hüvitamise vähendamist või hüvituse maksmisest vabastamist. Kui hüvituse suurust vähendatakse või omanik selle maksmisest vabastatakse, on heausksel valdajal õigus enda tehtud parendused asja rikkumata ära võtta. Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 10.Partnerluspõhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiul Üksinda arendada kinnisvara on väga raske. Kvaliteetne maja ei ole ainult ,,ilus maja",
Nagu juba märgitud, tuleb käsutuse kehtivust eristada käsutustehingu kehtivusest ning heauskne omandamine on võimalik vaid juhul, kui käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid selle teinud isikul ei olnud käsutusõigust( st käsutus tervikuna siiski ei kehti). Käsutustejungu enda tühisuse kprral nt teovõime puuduste tõttu heauskne omandamine võimalik ei ole. Valduse saamisel kinnisasjale ei oma ( erinevalt vallasasjadest) kinnisasja heausksel omandamisel tähendust. Riigikohus on samas leidnud, et heauskse omandamise instituudi eesmärgiga oleks vastuolus, kui see kaitseks absoluutselt kõiki tehingulisel alusel kinnisasjaõiguste omandamise juhtumeid, mistõttu usalduskaitse ei laiene juhtudele, kui õiguslikult on küll tegemist omaniku vahetusega, kuid tegelikult ei ole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kus sõltub kinnistusraamatu õigsusest, nt ei saa esimese ja teise järgekorra seadusjärgsed oärijad tugineda
on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt on asja oma valdusesse saamise hetkest ka siis, kui võõrandajal polnud õigust asja üle anda. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et omandajal pole õigust asja üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või mõnel muul teel tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha, esitaja väärtpaberite ja avalikul enampakkumisel ostetud asjade suhtes. Omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema valdusest tema tahtmise vastaselt välja läinud asja võib heauskselt valdajalt välja nõuda kui valdaja ei ole omandanud asja iganemisega. Vallasomandi tekkimise viis: · Hõivamine
3) Leiu omandamisega - leitud asi tuleb tagastada omanikule. Omaniku mitteleidmisel tuleb asi viia politseisse, anda üle majaomanikule, asutuse töötajale või transpordivahendi juhile. Viimaseid loetakse nüüd leidjaks. Leidja peab asja säilitama. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik pole selgunud ühe aasta jooksul, omandab leidja asja. 4) Peitvara leidmisega - kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjalt see leiti. 5) Asja ümbertöötamisel - ainult heausksel ümbertöötlemisel. 6) Igamisega - kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult viis aastat nagu omanik. 7) Loodusvilja omandamisel - kui asja omanik või võõra asja valdaja eraldab vilja asjast. Isik, kes ei valda võõrast asja, kuid kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja oma valdusesse võtmisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kitsendused:
3-2-1-136-05: korter 3-2-1-46-09 - rikkuja kasutas ebaseaduslikult kooliruume See, kelle õigust rikuti, võib ise valida, kas esitada nõue deliktiõiguse või rikkumiskondiktsiooni alusel (3-2-1- 47-11). Nt: A elab õigusliku aluseta B korteris. Rikkumise teel saadu väärtus = see, mille rikkuja hoidis kokku, kuna ta ei pidanud teist korterit üürima. Heauskne vs. pahauskne rikkuja Heausksel rikkujal ei ole hüvitamise kohustust niivõrd, kuivõrd tema rikastumine on ära langenud ( 1038). Pahauskne rikkuja peab andma välja ka rikkumise teel saadud tulu ( 1039). * Nt. kui A varastab B auto ja hakkab sellega taksot sõitma, peab tagastama auto, välja andma kasutuseelise ning ka saadud tulu. 5.2.2 Mitteõigustatud isiku käsutusest tulenev kodiktsioon 81
ERILISE VÄÄRTUSEGA PEITEVARA:Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti. (2) Isik, kelle kinnisasjast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asi leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui temale hüvitatakse sellega tekitatav kahju. Ümbertöötamine, segamine, ühendamine (AÕS §-d 106 -107) ümbertöötamine (§ 106) Võõra vallasasja heausksel ümbertöötlemisel: ● asi kuulub asi ümbertöötlejale kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast ● Asi kuulub esialgsele omanikule kui töö on vähemväärtuslikum esialgsest asjast ● Võõra asja pahausksel ümbertöötamisel on esialgsel omanikul mõlemal juhul õigus uus asi endale nõuda Ühendamisel ja segamisel (§ 107) Kui muutuvad asjad ühe tervikliku asja olulisteks osadeks, siis läheb asjad endiste omanike kaasomandisse
annaabi.ee 
