Harkhüpe ja Kägarhüpe Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades
· Algseisust toengkägar ja veere taha seljale ja uuesti lähteasendisse tagasi · Kägaras veereda ette ja taha · Selililamangust kägariste ja tõus püsti. Alguses käte abiga, pärast ilma Tirel ette õpetamise järjekord · Tirel ette toengkägarast · Tirel ette algseisust · Tirel ette risti asetatud jalgadega · Tirel ette ja ülesirutushüpe, käed üles kõrvale · Ülesirutushüpe üles, maandudes jalgadele tirel ette · Tirel ette harkseisust · Tirel ette käte erinevate asenditega ( puusal, kõrval, kuklal ) · Pikk- ja lendtirel Tirel taha õpetamise järjekord · Tirel taha toengkägarast · Tirel taha algseisust · Tirel taha toenguppharkseisu · Mitu tirelit järjest · Tirel taha istest harkseisu · Tirel taha poolspagaati Hundiratas Ratas kõrvale algseisust käed ees-ülal tõsta vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere
Toengharkhüpe Toengharkhüppe sooritamine: Toenghüpe jaotatakse järgmiselt: hoojooks, hüpe hoolauale, jalgadetõuge, lennufaas enne kätetõuget, kätetõuge, lennufaas pärast kätetõuget, maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega )
algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga andja. 3. Pallivise: 1. Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast väljalennu nurk - ? (40º) väljalennu kiirus - ? (20-30m/sek) väljalennu kõrgus – ? 2. Pallihoie - Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). 3. Palliviske tehnika osade jaotus - Hoojooks, ristsamm ja palli tahaviimine, äravise, tasakaalustamine/pidurdus. 4. Enamlevinud vead palliviskes 1) Hoojooksu esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur. Soovitus: vähendada eelhoo sammude arvu ja joosta natuke lühemate sammudega. 2) Sammumärki tabades pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu jooksul. Soovitus: harjutada korduvalt käe tahaviimist koos õlgade õigeaegse pööramisega käigul kahe
Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele. · Palli ülesvise vähemalt 4 m kõrgusele. Pärast palli põrget põrandale tuleb liikuda palli alla ja püüda pall söödu lähteasendisse. Palli võib visata endale ette, aga võib visata ka paarilisele.
sõrmed lõdvestatud. Käte töö aitab kaasa keha tasakaalule ning käte-jalgade rütmile. Kui hoojalg on tõstetud, ründab vastaskäsi tõket, sirutudes ette ja õlast sissepoole keha keskjoone poole, mitte üle keskjoone. Käe liiga kaugele üle keskjoone viimine põhjustab ülakeha külgsuunas pöörde ning tasakaalu ja rütmi kaotuse. Õlgade hoidmine jooksusuunaga risti on puusavöö stabiilsuse alus. Hoojalapoolne käsi aga liigub puusa lähedale ning säilitab sprintimisele võimalikult sarnase liikumise. Tõkke ületamisel tuleb ründav käsi väikese kaarega kõrvalt puusa juurde ning taastab sprintimisele sarnase liikumise. 8. Hüpete biomehhaanilised aspektid - Õhulennu kaugus või kõrgus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. Keha massikeskme tõusu kõrguse puhul on
(väljalennu nurk, väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast. 2. Pallihoie - Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Juurdeviiva harjutusena kasutada palli mahaviskamist (sõrmed saadavad palli). 3. Palliviske tehnika osade jaotus - Hoojooks, ristsamm, palli tahaviimine, äravise, pidurdus. 4. Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette. Äravise toimub üle
Oluliseks erinevuseks on palli liikumishoo „surmamine“ (amortiseerumine). Jalad on nagu vedrud, käed pidurdavad, randmete suunamine alla, . pallingu puhul läbib pikema tee, aega kulub rohkem ja tuleb kauem jälgida, stardiasend on poolkõrge, tuleb tabada pallingu rütmi, liikumine näoga palli poole, pall vaja suunata sidemängijale- suunamine jalgadest ja õlgadest. Käte asend sirutadda käed küünarliigesest, pöörata randmed alla, tuua pingevabad õlad ette, selg kumer veidi, panna üks k ´labakäsi teise peale. Põhilised vead käed on kõverad. Ranne ei ole alla suunatud ja küünarliigesest välja pööratud, palli söödetakse vale kohaga- randmete mitte käsivartega, õlad on pinges- kramplikult seotud labakäed, käed tõstetakse pärast söötu liiga kõrgele, jalad on sirged ega võta söödust osa. ründesööt on suunatud ülaltsööt e tõste, ei tohi palli sõrmedega saata,
Viimane on mõnevõrra keerukam sest: - See erineb tavaliigutustest (kõndimine, jooksmine), tõigatakse diagonaalsuunas ja liigutused on tihti asümeetrilised; - Jalapöia töö on keerukam ja intensiivne, jalga peab suusa igaks sammuks lumelt üles tõstma, etteviimise ajal ei tohi pöid lasta suusaninal langeda, suusk tuleb igaks sammuks eraldi lumele asetada sõidu suhtes nurga all (ca 30°), tõuke lõpul jalapöid lõtvub; - Suusal ei ole seisufaasi, tõugatakse libisevalt suusalt, valdavalt libisetakse ühel suusal. Sellele vaatamata sõidavad paljud poisid uisku ja suhteliselt kehvasti klassikalist tehnikat. Põhjusteks võib olla: uisklemine on kiirem, määrimine lihtsam, klassikajäljed lõhutakse tihti ära ja pole kohta klassika tehnika harjutamiseks, mood (sõidetakse rohkem). Klassikalise- ja uisutehnika kasutamise kohta on kasutusel järgmisi seisukohti:
Reis on sirgelt risti paadiga; Ülakeha puudutab kergelt põlvi; Õlad on ette sirutatud; Aerulabad on keeratud risti veega. • Tõmbe algus ( aerude asetus vette): Käte tõstmine nii, et aerud lähevad kiiresti vette; Õlalihased aktiveeruvad, et kanda üle jalalihaste tõuge aerule; Jalgade tõuge; Ülakeha sirutus. • Tõmme (tõmbe esimene pool): Koosneb jalgade sirutusest. 28 • Tõmme (keskmine osa): Koosneb jätkuvast jalgade ja ka ülakeha sirutusest; Ülakeha jääb kergelt kumeraks ja on peaaegu 90 kraadise
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
