NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O
Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium, arseen, elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid. Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk). Mulla puhverdusvõime - mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele. Osoon – troposfääris 10%(kasvab) ja stratosfääris 90%(kahaneb). Paksus 2-4mm. Absorbeerib UVkiirgust, mis muutub soojuseks. Osoonikihti hävitavad: freoonid, haloonid. Kasvuhoonegaasid – üle 40.
neelab 1kg ioniiti antud pH, kontsentratsiooni ja lahuse koostise juures. Pinnase vahetusmahtuvus määrab suures osas pinnase kvaliteedi. Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteksK+ ja NH4 + ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3 - ja SO4 2- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. Maakide moodustumine Veega uhutakse maa seest pinnakihtidesse raskemetallid, millised adsorbeeruvad kivimitele. Need on omakorda tooraineks raskemetallide tööstusele. Ioonvahetus kromatograafia seda käsitletakse põhjalikult analüütilises keemias Vee pehmendamine - Ca2+ ja Mg2+ ioonide eemaldamine ioonvahetajatega - seda
neelab 1 kg ioniiti antud pH, kontsentratsiooni ja lahuse koostise juures. Pinnase vahetusmahtuvus määrab suures osas pinnase kvaliteedi. Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteks K+ ja NH4+ ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3- ja SO42- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. 19. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon Märgumine: Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk.
Roostevabad omadused annavad klaaskiule palju pikema eluea kui on metallil, puidul ja mittetugevdatud plastikul, kui seda kasutatakse tugevalt korrodeerivas keskkonnas. Olles avatud ekstreemsetele tempertuuridele, soolale või niiskele õhule, päikesele (ultravioletkiirgus), või happelistele kemikaalidele, kestavad klaaskiud ja tema liitmaterjalid kauem ja toimivad paremine kui paljud saadaolevad alternatiivid. Klaaskiud on laialdaselt Tänapäeval võib klaaskiudu ja kasutatav tema liitmaterjale katta geeliga isolatsioonimaterjalina. juba vormi valamisel, Seda kasutatakse ka võimaldades tugevdava tegurina
165. Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on: A. Ammoniaak; B. Nitritid ja nitraadid; C. Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik; D. Aminohapped. Nitrifitseeriad oksüdeerivad ammooniumiooni ja nitritiooni, B on õige; 166. Kas haplodiploidia on omane: A. Lindudele? B. Seriaalsetele polügaamidele? C. Mesilastele ja sipelgatele? D. Suurtele mereimetajatele (kotik, merilõvi)? E. Happelistele diploidsetele mullaselgrootutele? Kiletiivalistel see esineb, C on õige.
erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid. Keemilised reaktsioonid poolustel( temperatuur alla 77°C, 85°C) muudavad õhus leiduvad osooni suhtes passiivsed kloori- ja broomiühendid aktiivselt osooni lagundavateks ühenditeks. Kui kevadel päike paistma hakkab, siis toimub halogeenide katalüüsival vahendusel tormiline osooni hävimine. Keskonna hapestumine ja õhusaasted Happestumine- looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele( NOx, SO2, osoon) Neutraalne pH=7 (<7 happeline., >7 aluseline) => puhas vesi. Loodusliku vee pH on 5,6 => veidi happeline. Hapestumist näitab nt: okaspuude värvuse muutumine. Metsad kahjustuvad 1. mets kahjustub otse maapinna keemiliste muutuste tagajärjel. Happelised sademedpanevad metsamullas liikuma metallid, mis juuretasandile jõudes kahjustavad puid, osa puudele vajalikke elemente (Ca, Mg, K) aga "tõrjutakse" sügavamale
erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid. Keemilised reaktsioonid poolustel( temperatuur alla 77°C, 85°C) muudavad õhus leiduvad osooni suhtes passiivsed kloori- ja broomiühendid aktiivselt osooni lagundavateks ühenditeks. Kui kevadel päike paistma hakkab, siis toimub halogeenide katalüüsival vahendusel tormiline osooni hävimine. Keskonna hapestumine ja õhusaasted Happestumine- looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele( NOx, SO2, osoon) Neutraalne pH=7 (<7 happeline., >7 aluseline) => puhas vesi. Loodusliku vee pH on 5,6 => veidi happeline. Hapestumist näitab nt: okaspuude värvuse muutumine. Metsad kahjustuvad 1. mets kahjustub otse maapinna keemiliste muutuste tagajärjel. Happelised sademedpanevad metsamullas liikuma metallid, mis juuretasandile jõudes kahjustavad puid, osa puudele vajalikke elemente (Ca, Mg, K) aga "tõrjutakse" sügavamale
muldades. Vasevaesed on huumusvaesed kerge lõimisega happelised mullad. Vasepuudus on iseloomulik soomuldades kus vask on tugevasti seotud orgaanilise aine poolt ja seetõttu taimede poolt raskesti omastatav. Taimedele kergesti omastatava tsingi poolest on rikkamad leetunud, gleistunud ja gleimullad ning eriti soomullad. Koobalti poolest vaesed on Põlva, Valga ja Võru maakonna mullad. Seleeni puudus on iseloomulik happelistele muldadele. Orgaanilised väetised Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetistena mulda viiakse. Esimesed teated orgaaniliste väetiste kasutamisest pärinevad XV sajandist. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamiseks eesmärgiks on mulla huumusvarude taastootmine, mulla energeetilise seisundi korrastamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerimine ja mulla rikastamine toiteelementidega
Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht (2 kihti: tihe sisekiht paksusega ja poorne väliskiht Al2O3). Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnal, saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis, see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. NB! Anodeeritud Al pind on tundlik nii happelistele kui aluselistele lahustele samamoodi kui anodeerimata Al pind. Al plaate kasutatakse fassaadi katmiseks, osadel oksiidikiht väike (näha tooni erinevustest) 1. Oksiid- ja fosfaatkatted Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel.
Kui atmosfääri koostis on muutunud pidevalt, siis miks on inimkonna tekitatud muutused nii tähtsad ja olulised? Vastus on muutuste mastaabis. Kui loodulikud muutused toimuvad tuhandete aastatega, siis inimkonna tekitatud muutused toimuvad sadade ja kümnete aastatega ning see ei võimalda loodusel kohaneda. Peamise õhusaaste probleemid: Hapestumine ehk happeline depositsioon - looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Osoonikihi lagunemine kasvuhoonegaasid Happeline depositsioon - happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes Happesademed panevad maapinnas liikuma seal leiduvad raskemetallid, mis võivad tekitada tõsiseid terviseprobleeme Osoon e trihapnik on ainus atmosfääri gaas, mis tõhusalt päikese ultravioletkiirgust absorbeerib. Absorbeeritud päikeseenergia muutub soojuseks. Osoonihulk muutub sõltuvalt aastaaegadest.. Ehk päikesest ja sellest, millal puud lehte lähevad
Reagerib kiiresti nii happelises kui aluselises keskkonnas. Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht. 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale - > saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. NB! Anodeeritud Al pind on tundlik nii happelistele kui aluselistele lahustele samamoodi kui anodeerimata Al pind. Al plaadid, kasut. fassaadi katmiseks -> osadel oksiidikiht väike (näha tooni erinevustest). 129. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel.
Puitu töödeldakse kemikaalidega, et ta ümbritseva keskkonna toimel ei hävineks (immutatakse, värvitakse). Puidu vastupidavuse tõstmiseks töödeldakse eelnevalt enne kasutamist puitu alljärgnevalt: 1) seenetõrjekemikaalidega( immutatakse vaakumis sügavuti või töödeldakse) 2) puitu immutatakse kemikaalidega süttimiskindluse tõstmiseks 3) Töödeldakse vastavate kemikaalidega, et suurendada vastupidavust, kas leelisele või happelistele lahustele 4) värvid ( kõige vanem viis), see on puidu pinna isoleerimine atmosfäärist. Puidu tugevuse tõstmiseks surutakse puidu rakkudesse polümeeride lahuseid ning lahusti aurumisel-eemadamisel- polümeer imbub raku seina ja kõveneb seal ja sellega suurendatakse rakkude tugevust. 33)Faraday I seadus: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (It).
sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; Hapestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena. KESKKONNA HAPPESTUMINE JA ÕHUSAASTED HAPPESTUMINE - looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saastainetele (NOX, SO2, osoon) Vedelike happelisust kirjeldab positiivselt laetud vesinikioonide hulk (H+). Väljendatakse pHväärtusena. Neutraalne: pH=7. Loodusliku vee pH on 5,6, seega veidi happeline. Pinnas (kivim ja vesi) võivad happeliste sademete H-ioonid kahjutustada puhverdusvõime. Vesinikioonid tõrjuvad teised katioonid (positiivselt laetud ioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+) kivimist välja ja need kanduvad mujale. Lubjakivi suudab nii siduda rohkesti H+ ioone
Permeabiliseerivad membraane, seostudes fosfolipiididega. Karedas vees ei toimi. Tuntuimad kvaternaarseid ammooniumühendid on bensalkooniumkloriid (Zephiran) ja tsetüülpüridiinkloriid (Cepacol). Nad on värvita, lõhnata, maitseta, stabiilsed, mittetoksilised praktikas kasutatavas kontsentratsioonis. Tsetüülpüridiinkloriidi fenoolikoefitsent on 228 Salmonella typhi vastu ja 337 S. aureus'e vastu. Orgaanilised happed Lisatakse happelistele toiduainetele: mahlad, juustud, leib. Toimivad efektiivselt just happelises keskkonnas siis läbivad ioniseerumata kujul difusiooniga edukalt rakumembraani. Madal pH takistab juba iseenesest enamiku bakterite kasvu. Seega lisatakse sorbiinhapet, bensoehapet ja propioonhapet just selleks, et pidurdada hallituse kasvu. K- sorbaati E202 lisatakse näiteks moosisuhkrule. Bensoehappe derivaate lisatakse ka sampoonidele ja kreemidele, et need hallitama ei läheks
annaabi.ee 
