Karbonüülühendid- ühend, mille molekulid esineb karbonüülrühm aldehüüdid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma O -aal // R-CHO // R C H metanaal HCHO etanaal CH3CHO ketoonid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad ketoonrühma. -ketoon // -oon // R CO R // R C R O etüülpropüülketoon C3H7 CO - C2H5 a) oksüdeeruvad karboksüülhappeks hõbepeegli reaktsioon: CH3CHO + Ag2O -> CH3COOH + Ag b) hüdrogeenimine: CH3CHO + H2 -> C2H5OH karboksüülhapped- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma O
e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2 -kaltsiumfosfaat H4SiO ränihape silikaat Mg2+SiO32- 4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus. C+O2=CO2 2Mg+O2=2MgO · Liitainete põlemisel: CH4+2O2=CO2+2H2O · Soolade, hapete ja aluste lagunemisel CaCO3=Cao+CO2 Metallidega- metallic nimi (oa)+oksiid (ainult muutuva oa-ga metallidel)
DNA polümeraasid, mis on võimelised sünteesima üle DNA kahjustuste ja seetõttu replikatsioon ei peatu. DNA kahjustuste allikad. DNA-d kahjustatakse pidevalt nii rakusiseste protsesside kui ka välistegurite poolt. Hinnanguliselt toimub inimese igas rakus iga päev 10000 kuni 1000000 DNA kahjustamise sündmust, mis üldjuhul kõik ära parandatakse. Peamised DNA kahjustuste põhjustajd on: 1)Oksütatiivne stress. Seda põhjustavad keemiliselt aktiivsed ja ebastabiilsed hapnikuühendid Üldiselt on rakkudes süsteemid, mille ülesandeks on nende vaheühendite lagundamine ja neutraliseerimine, aga sellele vaatamata pääsevad mõned DNA-d kahjustama. 2)UV kiirgus, mis põhjustab ristsidemeid DNA ahelas kõrvutiasetsevate pürimidiinide vahel. 3)Ioniseeriv kiirgus põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Ainuüksi loodusliku radioaktiivsuse fooni tõttu saab meie keha iga päev umbes 200 miljonit korda kiiritada. 4)DNA aluste hüdrolüüs ja
Toodetakse: maagaasist, naftast. Polümeerid - ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotus väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. *suured * koosnevad enamasti ühesugustest väikestest lõikudest. Tähtsamad naftasaadused: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaaniarv. Mida kõrgem see on seda parem on bensiin. Hapnikuühendid tõstavad oktaaniarvu. Aatomite esinemisvormid molekulis Süsiniku aatomite esinemisvormid - 1) 4 üksiksidet - nt metaan. 2) 2 üksiksidet ja 1 kaksikside - reegel on et sidemed püüavad ruumis paigutuda üksteisest võimalikult kaugele. 3) 1 üksikside ja 1 kolmikside - sidemed paiknevad ühel sirgel, nurk on 180kraadi. 4) 2 kaksiksidet - suunatud teineteise poole ja 180o. Hapniku aatomite esinemisvormid - 1) 2 üksiksidet 2) 1 kaksikside
näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks. Saadused: autobensiinid lennukibensiinid tsiviilreaktiivkütused diislikütused kerged kütteõlid rasked kütteõlid 5.Autokütused Peamised naftast saadud kütused on bensiin ja diiselkütus. Bensiin: Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus 30...200 oC. Peamised süsivesinikud: alkaanid: normaal- ja isoalkaanid tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised areenid: C6H6 alküülderivaadid alkeenid ja tsükloalkeenid Bensiinide oktaaniarvud: *Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) * Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) * Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80)
C: 72 x 100 : 180 = 40% C´d on 40% 10. Ioonid, nende teke ja näited. a) Laenguga aatomid b) Nt: Cl-2, Al1. c) Tekivad siis, kui 1 aatom annab teisele oma väliskihi elektrone või võtab nii, et kokku oleks väliskihil 8. 11. Liht ja liitained. Näited: a) Ca2- lihtaine. b) KMnO3- Liitaine. 12. Reaktsioonivõrrandid ja nende tasakaalustamine. Al + O2 = AlO 2Al + O2 = 2AlO 13. Hapnikuühendid- Oksiidide nimed, valemite koostamine, o, - a määramine, õhu koostis, oksüdeerumine, tuntumad oksiidid, arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. a) Kui metallil erinevad oksüdatsiooniastmed Fe2O3 Alumiinium (3) Oksiid, MgO b) Kui elemendi ühendites on vaid 1 oksüdatsiooniaste (1,2,3A rühm), Siis oksüdatsiooniastet ei märgita. Li2O- Liitiumoksiid. c) Mittemetallokiidide korral kasutame eesliidet. 2 di- 3 tri-
3. kui palju on ka mürgine 4. kahjustab silmi 5. amoniaagi 10 % lahus = nuuskpiiritus Ammoniaak lahustub hästi vees ja tekib ammoniaakhüdraat Ammooniumsoolad 1. ebapüsivad 2. kuumutamisel lagunevad 3. sade valge Ammooniumioonide tõestamine lahuses tuvastatakse lõhna või märja indikaator paberi järgi Redutseerivate omadustega Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2. terava lõhnaga 3. väga mürgine 4. Reageerimisel veega moodustab 2 hapet 2NO2+H2O = HNO3+ HNO2 Fosfor ja väävel põlevad NO2 atmosfääris DiLämmastikoksiid N2O 1. nõrga meeldiva lähnaga 2. põhjustab elevust nagu naerukaas suurmates narkoos Lämmastikhape ja Nitraadid 1. lämastikhape on : 2. värvuseta 3. terava lõhnaga 4. suitsev 5
2) reageerimisel happelise oksiidiga tekib sool ja vesi (2HCl + CaO CaCl2 + H2O). 3) reageerimisel alusega tekib sool ja vesi (HCl + NaOH NaCl + H2O). · Vesinikfluoriidhape tugev hape, väga agressiivne, sööbiv ning mürgine. · Metallide halogeniidid tüüpilised ioonilise sidemega ained (soolad). NaCl, FeCl3, freoonid (CF2Cl2). Enamik lahustub hästi vees. Palju kasutusalasid (keemiatööstuses - mitmete ainete saamiseks). 4. Kloori hapnikuühendid · On kloori ühendid, mis sisaldavad hapniku. Maksimaalne kloori o.a. võib olla VII. · Saadakse näiteks: Cl2 + H2O HCl + HClO (hüpokloorishape, tugev oksüdeerija). Veeltugevam hape on HClO4, kus Cl o.a. on VII (maksimaalne). · Soolad: kloorlubi (Ca(ClO)2) desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend, KClO3 kaaliumkloraat e. Berthollet´ sool (väga plahvatusohtlik, kasut lõhkeaine- tööstuses). 5. Halogeenid looduses
Masuut (ligi 50%) destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid, kasutatakse ka katlaskütusena. Destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. 27. Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv? Oktaaniarv näitab, kui kvaliteetne on kütus. 28. Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada? Lisada kütusele tetraetüülpliid (TEP), suurendada bensiini kooslises olevate alkaanide hargnevust, oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid (eetrid, mõned nitroühendid). 29. Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju loodusele/keskkonnale? Ohustab bensiini käitlejaid, see laguneb põlemisel metalliliseks pliiks. Pliiühendid kogunevad organismides ja kahjustavad neid pika aja jooksul. 30. Millised on alternatiivkütused? Looduslik gaas ja vedelgaas, alkoholid (etanool), taimeõlid (rapsiõli)
Sellepärast saab rasvade puhul kõnelda vaid pehmenemistemperatuurist. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade omad aga vedelad. Ka enamik taimerasvu on vedela olekuga. Keemilised omadused Rasvade keemilised omadused tulenevad estrirühmast ja karboksüülhappe jäägi ehitusest. Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Rasvad meie elus Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imenduvad seedeekstraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Peale selle
Lahustub orgaanilistes ühendites. Sulamistemp puudub, sest rasv on segumaterjal. Küllastunud rasvhapped on tt tahked, küllastumatud pehme või vedel. Hüdrofoobne osa on suur, C-dest ja H-dest koosnev osa. Rasv ei lõhna, aga rääsunud rasval on iseloomulik lõhn. Värvuseta. Maitseta. Puhas rasv on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade rääsumine Küllastumata rasv oksüdeerub õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mitte tervislikud lisandid Rasvade eraldamine Loomsed rasvad sulatatakse või pressitakse välja kuumalt. Taimerasvad sisalduvad peamiselt seemnetes. Neist eraldatakse õli kas kuumapressimisel või väljalahustamisel orgaaniliste lahustitega. Rasvade bioloogiline tähtsus Oluline toiduaine, sest neil on suur toiteväärtus. Rasvades palju erinevaid aineid, mida inimene vajab
Siis mindi üle bensiinile. Bensiinile on lisatud läbi aegade erinevaid aineid, et teha see paremaks. Aga tänu nendele saastab bensiin aina rohkem loodust. Selle vastu hakati võitlema 1970-ndail. Heitgaasid toovad loodusesse CO-d ja lämmastikoksiide. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrid, ja mõned nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiingi. Erinevus seisneb selles, et diislikütuse peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parim tsetaaniarv on 45-50. On püütud leida diisel- ja bensiinikütustele
kasvab. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Heptaan(oktaaniarv 0). Väga detonatsioonikindel on ka 2,2,4-trimetüülpentaan ehk isooktaan(oktaaniarv 100) Sellepärast on bensiinijaamades bensiinid oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrit ja nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad nagu bensiinidki süsivesinikest. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Erinevalt bensiinidest, mille puhul kõrgem oktaaniarv = parem kütus, on parimatel diislikütustel keskmise
Looduslik rasv on segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest. Rasvu iseloomustatakse rasvhappelise koostisega. Keemilised omadused Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv kui ester hüdrolüüsib kas hapetakatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Toimub rasva rääsumine tekivad ebameeldiva lõhnaga ebatervislikud ühendid. Rasvad meie elus Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtist energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid
Surveastme numbrid on suuremad kui survel silindris. http://www.youtube.com/watch?v=x9yS2xdPJ SU Diiselkütuse koostis võrreldes bensiiniga. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool, väävliühendid jt. Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus ≈ 30...200 oC. Diiselkütuse täpsem koostis: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repositor y/file/2164/Kytused.zip/diisliktuse_koostis. html Bensiini täpsem koostis: http://www.e-ope.ee/_download/euni_reposito ry/file/2164/Kytused.zip/mootoribensiini_ko ostis.html Nafta tootmise ja naftatoodete mõju keskkonnale. Nafta tootmine ja naftatoodete kasutamine kahjustab keskkonda.
Peale loetelu on naftas veel 0,001% vanaadiumi, fosforit, kaaliumi, rauda, jmt. elemente. Maapõuest väljuvas naftas on ...4% lahustunud saategaasi, 0,5..10% vett ja ..0,5% mineraalsooli. Kemokoostis: 1. Alkaanid ehk küllastunud süsivesinikud. Parafiinid 2. Tsükloalkaanid e. nafteensed süsivesinikud 3. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud 4. Väävliühendid 5. Lämmastikuühendid 6. Hapnikuühendid Naftavarud maailmas: 3.Nafta ja naftasaaduste tihedused, viskoossused ja eripõlemissoojused. Nafta ja naftasaaduste põhiühikud: ERALDI LEHEL.... 4. Nafta põhilised töötlemisprotsessid kütusteks ja määrdeaineteks: Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud toornafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõtetes, kus toornaftast eraldatakse vesi ja mineraalosakesed. Seejärel
Üks osa küllastamata rasvhppeid ja kaks osa küllastunud rasvhappeid. 6. Missuguse keemilise protsessi tulemusena tekivad koores ja võis vabad rasvhapped ning milliseid aineid tekib samas protsessid veel? Rasvade lagunemisel kas mehaaniliste mõjurite või lipaaside toimel tekivad vabad rasvhapped ja glütserool. Piimas on vabu rasvhappeid vaid 0,1%. Ülejäänud tekivad piima juurde. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 7. Mille poolest ületab või toiteväärtust kõige enam muid piimatooteid? Energiarikkuse poolest rasvade poolest. 8. Missuguseid rasvaslahustuvaid vitamiine leidub võis toitumise seisukohast olulistes kogustes? · A- vitamiin 5 11 mg/kg · E-vitamiin 22 40 · D-vitamiin 0,008 0,016 · K-vitamiin 0,08 0,16 9. Kirjelda lühidalt faasimuutust, mis toimub koore kokkulöömisel võiks? Koore puhul on tegemist rasvakuulikeste ja vee emulsioon (rasv/vesi)
Osa väävliühendeid on küll neutraalsed, kuid nende põlemissaadused on metallide suhtes aktiivsed. Väga aktiivsed ained metallide suhtes on väävelvesinik ja tioolid. Tioolid on väävelvesiniku ja süsivesinike reaktsioonisaadused. Etüültiool on väga ebameeldiva lõhnaga vedelik. Neutraalsetest väävliühenditest on sulfiidid oma omadustelt sobilikud õlide koostisesse. Seega vaba väävel ja enamus väävliühendeid eemaldatakse naftast täielikult. Hapnikuühendid Hapnikuühendeist esineb naftas orgaanilisi happeid ja asfaltvaikaineid. Orgaanilised happed reageerivad aktiivselt värviliste metallidega ja seetõttu tuleb nad kütustest ja õlidest eemaldada. Asfaltvaikained on väga keeruka struktuuri ning suure molekulmassiga süsivesinike, vesiniku ja hapniku ühendid. Oma olekult on asfaltvaikained poolvedelad või tahked ained ning tekkinud süsivesinike oksüdeerumisel ja polümeriseerumisel
moodustades karbiide, mida siiski tavaliselt saadakse kaudsel teel. · Fosfori reagerimisel süsinikdioksiidiga üle 650 °C juures toimub järgmine reaktsioon: P4 + 6CO2 P4O6 + 6CO · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. 6 Ühendid · Fosfori hapnikuühendid Fosfori ühendeist hapnikuga märgime järgmisi: P O 10, P 4O6, · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P 4O6 tekib fosfori põlemisel õhu või hapniku vajakul. P4O6 on väga mürgine valge kristalliline aine, mis väliselt meenutab vaha. Ta reageerib veega, kusjuures reageerimissaaduste iseloom sõltub vee temperatuurist. Külma veega reageerimisel moodustub kahealuseline fosforishape. · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid
Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv kui ester hüdrolüüsub kas hapekatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. 10 Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Nii või teisiti tekivad ebameeldiva lõhnaga ja sugugi mitte tervislikud lisandid. Seda nim. rasva rääsumiseks. Rääsunud rasvad või neid sisaldavad toiduained ei kõlba süüa. Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat.
oksüdeerumisel vaba või seotud hapnikuga vabaneb soojusenergia. Soojusenergia mõõtühikuks on J. Energeetikas kasutatakse ühikuid kJ, MJ, GJ, Ws, kWh, MWh, GWh . Kütuste tähtsaim iseloomustussuurus on kütteväärtus. Kütuste koostis Kütused koosnevad orgaanilisest osast, mineraalosast ja veest. Orgaanilise osa moodustavad vesinikku, süsinikku, väävlit, lämmastikku ja hapnikku sisaldavad ühendid. Vesinikku, süsinikku ja väävlit sisaldavad ained on kütuste põlev osa. Hapnikuühendid ei põle, kuid nad soodustavad põlemist. Kütuste mineraalosa moodustavad savimineraalid, karbonaadid, kvarts, püriidid (väävliühendid), sulfaadid, fosfaadid jms. Vesi jaguneb väliseks (eraldub kütuste kuivatamisel), sisemiseks (eraldub kuumutamisel üle 100°C) ja keemiliselt seotuks (eraldub ainult 500...550°C juures). Kütuse välise ja sisemise vee sisaldus mõjutab suuresti näiteks küttepuidu ja turba kütteväärtust. Nafta koostis
seepideks. tristearaat leelis glütserool seep (rasv) (seebikivi) 2) Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. 3) Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 4) Rasvade rääsumine rasvade lagunemine mikroobide toimel. 32 · Rasvad meie elus: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 178. POLÜMEERID 1. Polümeer ja polümerisatsioon · Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli.
seepideks. tristearaat leelis glütserool seep (rasv) (seebikivi) 2) Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. 3) Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 4) Rasvade rääsumine rasvade lagunemine mikroobide toimel. 32 · Rasvad meie elus: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 178. POLÜMEERID 1. Polümeer ja polümerisatsioon · Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli.
seepideks. tristearaat leelis glütserool seep (rasv) (seebikivi) 2) Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. 3) Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 4) Rasvade rääsumine rasvade lagunemine mikroobide toimel. 32 · Rasvad meie elus: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 178. POLÜMEERID 1. Polümeer ja polümerisatsioon · Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli.
Põhiline kogus vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest. Kütuste koostis Kütused koosnevad orgaanilisest osast, mineraalosast ja veest. Orgaanilise osa moodustavad vesinikku, süsinikku, väävlit, lämmastikku ja hapnikku sisaldavad ühendid. Vesinikku, süsinikku ja väävlit sisaldavad ained on kütuste põlev osa. Hapnikuühendid ei põle, kuid nad soodustavad põlemist. · Küttepuidus on süsinikku 50%; vesiniku 6...7%; hapniku 44%; väävlit 0%; lämmastiku 1...1,3% · Turbas on süsinikku 50...60%; vesiniku 5...6%, väävlit 0,1...1,5%; hapniku30...40%; lämmastiku 0,5...4,0% · Bensiinis on süsiniku 85...89%;vesiniku 12...15%; väävlit 0,01...0,03% · Diislikütuses on (86...89; 11...14; 0,02...0,05; 0,1; 0,1) · Põlevkiviõlis on (82...84; 9...10; 0,1...1,0; 5..
Põhiline kogus vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest. Kütuste koostis Kütused koosnevad orgaanilisest osast, mineraalosast ja veest. Orgaanilise osa moodustavad vesinikku, süsinikku, väävlit, lämmastikku ja hapnikku sisaldavad ühendid. Vesinikku, süsinikku ja väävlit sisaldavad ained on kütuste põlev osa. Hapnikuühendid ei põle, kuid nad soodustavad põlemist. · Küttepuidus on süsinikku 50%; vesiniku 6...7%; hapniku 44%; väävlit 0%; lämmastiku 1...1,3% · Turbas on süsinikku 50...60%; vesiniku 5...6%, väävlit 0,1...1,5%; hapniku30...40%; lämmastiku 0,5...4,0% · Bensiinis on süsiniku 85...89%;vesiniku 12...15%; väävlit 0,01...0,03% · Diislikütuses on (86...89; 11...14; 0,02...0,05; 0,1; 0,1) · Põlevkiviõlis on (82...84; 9...10; 0,1...1,0; 5..
• isopreen - (C5H12) on üks terpeenidest, mida eritub taimedest küllalt suurtes kogustes (mõnedel liikidel lendub isopreenina atmosfääri tagasi oluline osa (kuni kümnendik) seotud süsihappegaasist. Mõnedel liikidel isopreeni eritumist ei toimu. Mis mõte sellel on (taime jaoks) a) signaalmolekul, mis tekitab vastureaktsiooni kõrgele temperatuurile. b) antioksüdant. • NO, NO2 • Hapniku aktiivühendid • ROS – reaktiivsed hapnikuühendid. Käituvad signaalidena, mis reguleerivad nekrooside teket erineva stressi korral Kiirguse regulatiivne mõju taimedele • Fütokroomidel põhinevad mehhanismid - Fütokroomidega seostati kõigepealt õitsemise regulatsiooniga pika- ja lühipäevataimedel . Protsessid kus fütokroomide osalus on tuvastatud - seemnete idanemine ja valmimine, sõlmevaheline kasv, varjust hoidumine, kõrsumine, naabrite
(valge f. lendub märgatavalt ka madalatel tºdel). Punane fosfor võib samuti olla säilitamisel tuleohtlik (eriti suurtes kogustes, individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 P4O10 on sööbiv, põhjustab nahale sattudes põletusi ;veega kokkupuutel väike "plahvatus" ja leek; (org. lahustid ja paber võivad süttida); laboris laialdaselt kasutatav aine. Happed: Fosfori happed f. hapnikuühendid, kus f. oksüd.aste on +1 ... +5; Fosforhapete keemia üsna komplitseeritud tuntakse 8 põhitüüpi fosforhappeid. Valge f. sõjanduses: suitsutekitajad, süütevahendid (pommid, napalm jm.) Punane f. tuletikutööstuses (tikukarbi hõõrdepinna põhikomponent) hõõglampides (gaasisiduja volframniidil); Fosforit kasutatakse ka mõnede sulamite koostises. Fosforväetised ja fosfaatsed pesemisvahendid põhjustavad suure kasu kõrval olulist keskkonnareostust vetikate vohamine
oleku alusel; 4)kõige levinum klassifitseerimine lähtub keemilisest koostisest Mineraalid I Ehedad elemendid- AU, Pt, S II väävliühendid ehk sulfiidid- püriit (kassikuld, leiub Keila-Joal, murdekoht on süsimust), galeniit (aluspõhja kivimites, Navesti jõe kaldal), sfaleriit ZnS III halogeniidid- keedusool haliit (NaCl), fluotiidid, KCl ja Na KCl 8nendest toodetakse kaaliumväetisi). IV oksiidid ehk hapnikuühendid- kõige levinum on kvarst ehk SiO2, sellel on palju teisendeid (erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst (roosa), opaal, peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit, must rauamaak magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit, korund (kui ta on puhas punane siis on see rubiin, korundi kõvadus on 9). V hapnikku sisaldavate hapete soolad- a)sulfaadid- kips; b)karbonaadid- kaltsiit CaCO3, Eesti
45. Kirjutage fotosünteesi valgusstaadiumi produktid ja selgitage, milleks neid kasutatakse fotosünteesi biokeemilises faasis Valgusstaadiumi põhiproduktideks on ATP ja NADPH (valgusstaadiumis eraldus ka O2), neid kasutatakse edasi Calvini tsüklis (pimedusstaadiumis) glükoosi tootmiseks. 46. Tooge mõni näide hapniku aktiivühendite kahjulikust toimest Takistavad ainevahetust ja soodustavad mutatsioone. ROSid (ehk ebastabiilsed hapnikuühendid) võivad kahjustada raku DNAd, oksüdeerides DNA aluseid või põhjustades üheahelalisi katkeid. 47. Defineerige prootonite liikumapanev jõud (pmf)Millistes ühikutes avaldatakse? Prootonite liikumapanev jõud on prootonite elektrokeemilise potentsiaali erinevus kahel pool membraani, järelikult pmf suurus sõltub pH gradiendist ja membraanipotentsiaalist.
mürgine sümmetriatasand läbib noolega märgitud aatomeid Reageerib veega a) külmalt → fosforishape: P4O6 + 6H2O → 4H3PO3 e. H2[PO3H] metalliga asendatavad soolad: fosfitid b) kuumalt P4O6 + 6H2O → PH3 + 3H3PO4 fosfaan (orto)fosforhape Happed Fosfori happed – f. hapnikuühendid, kus f. oksüd.-aste on +1 … +5 Fosforhapete keemia – üsna komplitseeritud - tuntakse 8 põhitüüpi fosforhappeid neist tähtsaim H3PO4 (orto)fosforhape (fosforhape) – praktikas värvitu, veega segunev viskoosne vedelik sisaldab ≈ 85% H3PO4, d = 1,70 kg/dm3 puhtal kujul värvitud kristallid, sto 42,5ºC soolad fosfaadid (ortofosfaadid) tekib P4O10 hüdratatsiooni lõppsaadusena (sel hüdratatsioonil on palju vaheastmeid): P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 (summaarselt)
annaabi.ee 
