TEKE: Happevihmade teke on tingitud inimtegevusest. Kütuste põlemisel satub atmosfääri happelised oksiidid, mis reageerivad veeauruga ja tekib happelise reaktsiooniga sademed. (Keskkonna saastumine happeliste oksiididega: äike, vulkaanipursked, põlengud) Oksiidid, mis põhjustavad happevihmasid: vääveloksiidid (SO2 ja SO3) Lämmastikoksiidid (NO ja NO2) Süsihappegaas (CO2) TAGAJÄRJED: · Happesademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Mulla hapestumisega mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus paranab. Esialgu soodustab taime kasvu, kuid edasisel hapestumisel areng seiskub. · Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. · Lisaks aeglustub ka orgaaniliste ainete lagundamine lagundajate poolt (happelises keskkonnas). · Metsade ulatuslik hävimine nt. Okaspuude hukkumine okaste kahjustumise tõttu.
Kütuste (kivisüsi, põlevkivi ja turvas) põletamisel heitgaaside ja tolmutuhana (aerosoolina) atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed. Oksiididest on happevihmade tekkes esikohal väävel- (SO2 ja SO3) ja lämmastikoksiidid (NO ja NO2). Vähemal määral soodustab happevihmade teket ka atmosfääri kogunev ülemäärane CO2. Happelise reaktsiooniga sademed muudavad mulla keemilist koostist. Koos mulla hapestumisega paraneb mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus. See esialgu isegi soodustab taimede kasvu, kuid mulla edasisel hapestumisel nende areng seiskub. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Lisaks aeglustub happelises keskkonnas ka orgaanilise aine lagundamine lagundajate poolt. Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine näiteks okaspuude okaspuude hukkumine okaste kahjustumise tõttu
Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid Soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) Radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld Jääksoojus Merevete saaste: Damping (dumping) erinevate jäätmete heitmine merre või ookeani. Naftasaastega Saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu Puhastamata olme-ning tööstusreovete heidetega. Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne aeglase veevahetisega merede puhul (Läänemeri, Must meri, Vahemeri) Magevete saaste: On veed soolade sisaldusega kuni 05,g/l Tööstuse-,majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; nende lagundamiseks on vaja hapniku ning mikroorganisme. Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid
· raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7
Hingamisteedesse sattudes võivad need kahjustada tervist o Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on tavaliselt seotud: 1.dampinguga, 2.naftasaastega,3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4.puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega;5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. o Litosfääri saaste Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine "seljakott". Näiteks 0,3%Cu sisaldusega
kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..) ► Hüdrosfääri saaste. Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on seotud: Dampinguga (jäätmete heitmine merre või ookeani) Naftasaadustega Saastumisega õhu ja jõgede äravoolu kaudu Puhastamata olme – ja tööstusreovete heidetega Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul Magevett saastaad: Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskemetallid Naftasaadused, pestitsiidid, pesuained jn Põhjasetted Termiline reostus ► Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda mineraalväetisi, mürkkemikaale. Maapõuest
Hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained Taimede toitekomponendid Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid Soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) Radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld Jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga (“dumping”), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste.
· hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste
kulutavad, taimede toitekomponendid, raskelagunevad sünteetilised ühendid, soolad, metallid ja mineraalid, radioaktiivsed ained, erosiooni sedimendid (mulla mass), jääksoojus. ) Merevete saaste on tavaliselt seotud: 1. dampinguga, erinevate jäätmete heitega merre või ookeani. 2. naftasaastega. 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega. 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul (nt Läänemeri, Must meri). Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained; (nende lagundamiseks on vaja hapnikku ning mirkoorganisme.) 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused. 3. toitained (N ja P). 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid. 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne. 6. põhjasetted. 7
· soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5
väljatulevast lehdtuhast. 4. HAPPESADE Inimtegevusest: Muudavad Heitgaaside MED fossiilsete kütuse muldade vähendamine. põletamisel atmosfääri keemilist sattuvad happelised koostist. Koos oksiidid ühinevad muldade veeauruga. hapestumisega paraneb ka anorgaaniliste ühendite lahustuvus. Taimede kasvu pidurdamine. 5. OSOONIKIHI Freoonid, UV-kiirgus HÕRENEMIN lämmastikuoksiidid suureneb,
5. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamiselt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saasted on seotud: 1)Dapinguga- erinevate jäätmete hede merre või ookeani ( põhjasetted, tööstusjäätmed, heitvete setted. 2)Naftasaastega 3)Saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4)Puhastamata olme ning tööstusreovete heidetega 5)Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevete saaste on seotud: 1)Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaaniliste ainetega 2)Haigusi tekitavate mikroobide ja viirustega 3)Fosfori ja lämmastikuga (üleväetamine, valel ajal väetamine) pinnase errosiooniga ning ärauhtumisega satuvad need keemilised elemendid vette. 4)Raskmetallidega 5)Naftasaaduste, pestsisiidide, sünteentiliste pesuainte ja fenoolidega. 6)Põhjasetetega.
· hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7
2. ÖKOLOOGILISTEKS TEGURITEKS Õkoloogilised tegurid Biootilised tegurid Abiootilised tegurid Kliimategurid Elukeskkond Õhk, vesi, muld Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad: * valgus * temperatuur * niiskus * tuul jt. Siia võib lugeda ka näiteks hapestumisega seotud probleeme pH, mulla koostist, raskemetallide mõju, radioaktiivsust. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Organismide kooseksisteerimine võib olla kõigile osapooltele kasulik, ainult ühele poolele kasulik, kõigile kahjulik. Millised need on, sellest edaspidise kursuse jooksul lähemalt. On selge,,et need tegurid võivad soodustada või pidurdada organismide kooseksis-teerimist.
majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Näited välismõju kohta: (1) Inimene rajab endale kauni aia (teeb kulutusi), mida vaadates teised saavad välistulu. (2) Osoonikihi lagunemise, kasvuhoonegaaside keskkonda viimise ja hapestumisega seotud probleemid. "Saastaja/kasutaja maksab" põhimõtte järgi peab toote ja selle tootmise ning tarbimisega kaasnevate välismõjude eest maksma nõudlust loov osapool ehk tarbija. Miks valitsused ei suuda oluliselt sekkuda keskkonnaprobleemide lahendamisse: Usaldusväärse informatsiooni puudumine; mittekeskkonnaalaste otsuste taga ei osata näha keskkonnaprobleeme; keskkonnaseaduste nõrk jõustamismehhanism;
1.1. Biootilised tegurid 1.2. Abiootilised tegurid 1.2.1. Kliimategurid 1.2.2. Elukeskkond õhk, vesi, muld Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad: o valgus o temperatuur o niiskus o tuul jt Siia võib lugeda ka näiteks hapestumisega seotud probleeme pH, mulla koostist, raskemetallide mõju, radioaktiivsust. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Organismide kooseksisteerimine võib olla kõigile osapooltele kasulik, ainult ühele poolele kasulik, kõigile kahjulik. On selge,et need tegurid võivad soodustada või pidurdada organismide kooseksisteerimist. Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3
Veeprobleemi aitaks lahendada ka vee destilleerimine, paraku on see energiamahukas ja liiga kallis. Happevihmad. Happevihmade teke on otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed. Oksiididest on esikohal väävel ja lämmastikoksiidid, vähesel määral ka CO2. Happeliste reaktsioonidega sademed muudavad mullastiku keemilist koostist, koos mulla hapestumisega paraneb mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus. Esialgu see soodustab taimede kasvu, kuid edaspidi jätkudes nende areng seiskub. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Aeglustub ka orgaanilise aine lagundamine lagundajate poolt. Otseseks tulemuseks on: metsade ulatuslik hävimine- nt okaspuude hukkumine okaste kahjustumise tõttu. Kasvuhooneefekt
annaabi.ee 
