vormimine Esiteks piim kalgendatakse. Selles järgus piimale lisatud juuretis või laap (noore mäletseja maost saadav ensüüm) töötleb piimavalke ja põhjustab vaari kalgendumise. Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi (vadak). Pärast vormimist juustumassi jäävast vadaku hulgast sõltub juustu kõvadus ja struktuur. Selles järgus toimub hallitusjuustude puhul ka juustu lõikamine. Soolamine, külvamine, laagerdumine Järgmisena juustumass soolatakse. Soolamine pidurdab mikroorganismide kasvu, parandab juustu kvaliteeti ning kiirendab kooriku kuivamist ja teket. Seejärel külvatakse juustumassi hallitusseene, näiteks Penicillium roqueforti või Penicillium gorgonzola. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Pätsid pistetakse keldrisse, kus need seisavad 14-kraadisel temperatuuri juures kolm kuni seitse, keskmiselt aga kuus nädalat.
Kalgendi piisava happesuse ja tugevuse korral lõigatakse ta teraliseks ja jäetakse seisma Osa vadakut nõrgub välja, järgneb järelsoojendus, segamine ja pesemine Alma kodujuust 4% 100 g toodet sisaldab: Energiat - 460 kJ/110 kcal Valke - 16 g Süsivesikuid - 2,6 g Rasvu - 4 g Soola max 1% Toorjuust Toorjuustud on piimavalkude kalgendamise teel valmistatud tooted, mida ei järelvalmitata Tuntuimad toorjuustud on feta, mozzarella ja philadelphia Mozzarella Juustumass venitatakse niitideks ja keritakse kokku Originaalmozzarella on värskelt pehme ja elastne ning võtab ka tugeval muljumisel alati tagasi oma algse kuju Mozzarella Mozzarella säilib 7 päeva külmkapis kinnises karbis Võib säilitada ka nõrgas soolvees, mida peaks iga päev uuendama Mozzarella on üks vähestest juustudest, mis talub külmutamist ilma märgatavate maitse- või struktuurimuutusteta Feta Valmistatakse kitse- või lambapiimast või
Enne kui Camambert juustu puhul seente olemasolust aru saadi, oli juustu värvus juhuslik. Enamasti sinakashall, pruunide plekkidega. Vaatleme valgehallitusjuustu tegemist Camembert juustu näitel... Camembert juustu tehakse pastöriseerimata lehmapiimast. Esmalt piima soojendatakse. Soojendatud piim nakatatakse mesofiilsete bakteritega. Seejärel lisatakse laap. Siis lastakse segul paatuda (kõvaks muutuda). Kalgendamise tagajärjel tekkinud juustumass pressitakse ja vormitakse kindla suuruse ja kujuga. Camembert juust valmistatakse väikestesse, kuskil 250 grammiste sõõridena. Soolamine. Transporditakse soolatud juustumass Camembert'i vormidesse. Neid keeratakse iga 6 12 tunni tagant, et lubada vadakul nõrguda ühtlaselt lõigatud juustumassist. 48 tunni järel iga vorm sisaldab lamedat, silindrilist tahket juustumassi, mis kaalub keskmiselt 350 grammi. Selles staadiumis värske juust on kõva, mure ja maheda maitsega.
alla surutamine. Juuretis tagab juustu kvaliteedi. 3.ettevalmistatud juustupiimale lisatakse laapferment, mille toimel piim kalgendub (30ml saja grammi piima kohta). Laapilahus valatakse peene joana juustupannile, seejures segatakse ja soojendatakse 30ºC ja 30 minuti pärast tekib kalgend ning eraldub vadak. Kalgend lõigatakse spetslõikuritega väikemateks ja suuremateks teradeks (läbimõõt 3-5 mm), nii tekib see juustumass ehk teraline kohupiim. 4.Vadak paremi eralduks soojendatakse juustumass 50ºC-ni ja kerge vajutise all pressitakse suured laapid (pehmete laapide puhul isepressimine, vajutis peale ei panda). 5.Juustumassile lisatakse pisut soola ja siis valatakse spetsvormidesse (silindri-, ovaalse-, kandilise kujuga), vormis toimub lõplik pressimine, omandab juustustruktuuri 10-20 tundi. 6.Pressjuustud võetakse vormist välja ja pannakse soolavette, et omandaks soolasisaldust, 2 päeva kuni üks nädal. 7
alla surutamine. Juuretis tagab juustu kvaliteedi. 3.ettevalmistatud juustupiimale lisatakse laapferment, mille toimel piim kalgendub (30ml saja grammi piima kohta). Laapilahus valatakse peene joana juustupannile, seejures segatakse ja soojendatakse 30ºC ja 30 minuti pärast tekib kalgend ning eraldub vadak. Kalgend lõigatakse spetslõikuritega väikemateks ja suuremateks teradeks (läbimõõt 3-5 mm), nii tekib see juustumass ehk teraline kohupiim. 4.Vadak paremi eralduks soojendatakse juustumass 50ºC-ni ja kerge vajutise all pressitakse suured laapid (pehmete laapide puhul isepressimine, vajutis peale ei panda). 5.Juustumassile lisatakse pisut soola ja siis valatakse spetsvormidesse (silindri-, ovaalse-, kandilise kujuga), vormis toimub lõplik pressimine, omandab juustustruktuuri 10-20 tundi. 6.Pressjuustud võetakse vormist välja ja pannakse soolavette, et omandaks soolasisaldust, 2 päeva kuni üks nädal. 7
ensüümid, laabi ensüümid ja piimas leiduvad ensüümid. 9. Millised on kalgendamise viisid? Laabi lisamine juustule · Levinuim viis kaseiinimitselle (K-kaseiini) destabiliseerivaid ensüüme sisaldava laabi lisamine juustupiimale (30-35 ml/100 kg piimale) · Kalgendamine hapendamisega (sõir) · või happe lisamise ja piima kuumutamisega (Ricotta) Saadud kalgendist eraldatakse vadak ning moodustatakse kontsentreeritud juustumass 10. Mis eesmärk on kalgendi töötlemisel? Happesus Piimakalgendi tükeldamine suurenenud üldpinna abil soodustub vadaku erladumine Segamine ei lase kalgenditükkidel kokku kleepuda --- suurem pind Järelsoojendus soodustab sünereesi ja terasse jäänud mikroobide elutegevust. Domin. temofiilne mikrofloora. Segamine ja järelsoojendust nim tera seadmiseks Kalgendi happesust määrab arenev mikrofloora. Piima kalgendamise temp. 28-32C, 20-40 min.
40. Juustumassi sulatamist mõjutavad tegurid. Kuidas? Temperatuur, sulatusaeg ja selle käigus toimuva segamise intensiivsusest. Mida intensiivsem segamine, seda kreemjam, mida kõrgem temp seda parem sulamine. 41. Mis toimub juustumassiga järgmistel temperatuuridel 35-40 C; 55-66 C; 70 C? 35-40 hakkab eralduma aktiivselt rasva ja vett 55-60 muutub konsistents taignaseks 70 juustumass on voolav ja hõlpsasti villitav 42. Miks lisatakse juustumassile sulatamise ajal sulatussoolasid? Need aitavad vältida vee ja rasva eraldumist. Nende toimel 40 ºC juures eralduv vesi liitub uuesti juustumassiga, kusjuures juustumass jääb plastiliseks a määritavaks ka pärast hangumist. 43. Miks sulatatakse juustu 75-80 C juures kui piisab ka juba 60-65 C kraadist? Kõrgemat temperatuuri soovitatakse kasutada, et hävitada segus leiduvad mikroobid. 44
hävitada kahjulikke mikroorganisme. Juuretis tagab juustu kvaliteedi. 3. Ettevalmistatud juustupiimale lisatakse laapferment, mille toimel piim kalgendub (30ml laapi saja grammi piima kohta). Laabilahus valatakse peene joana juustupannile, seejuures segatakse ja soojendatakse 30ºC ja 30 minuti pärast tekib kalgend ning eraldub vadak. Kalgend lõigatakse spetsiaalsete lõikuritega väikemateks ja suuremateks teradeks (läbimõõt 3-5 mm), nii tekib juustumass ehk teraline kohupiim. 4. Et vadak paremini eralduks, soojendatakse juustumass 50ºC-ni ja kerge vajutuse all pressitakse suured juustukangid (pehmete juustude puhul isepressimine, survet ei toimu). 5. Juustumassile lisatakse pisut soola ja siis valatakse spetsiaalsetesse vormidesse (silindri-, ovaalse-, kandilise kujuga), vormis toimub lõplik pressimine, omandab juustustruktuuri 10-20 tunniga. 6
· Mikrofloora: Lactococcus lactis ssp lactis Lactococcus lactis ssp cremoris Lactococcus lactis ssp biovar acetylactis Pehmed järelvalmimisega juustud: · Valgehallitusjuustud: pindmise küpsemisega: BRIE, CAMEMBERT · Värske lüpsisoe piim inokuleeritakse juuretisega (tänapäeval termiseeritakse 63ºC 30 min) Brie 55%, Camembert 48% · Inkubatsioon 25-36ºC · Laapimine 30-36ºC, juustutera moodustumine · Juustumass perforeeritud nõudesse, nõrutamine 6h · Mikrofloora: Lactococcus lactis ssp lactis L.lactis ssp cremoris Lactococcus lactis ssp biovar diacetylactis Leuconostoc mesenteroides ssp cremoris Penicillum camemberti Penicillum candidum Brevibacterium linens · Vadaku eraldamine. Paremaks eraldamiseks pööratakse juustumassi 3-4 korda, temp 18-20ºC · Kuivsoolamine
rasvaprotsent, lisatakse juuretis või laap, toimub piimavalkude kalgendumine. Tihedama kalgendi saamiseks lisatakse fermentpreparaate, võidakse lisada kaltsiumkloriidi (tardaine). Pärast kalgendumist eraldatakse vadaku põhiosa. Et vadakut täielikumalt eraldada, lõigatakse see tükkideks. Kõvemate juustude valmistamisel toimub tükeldatud kalgendi järelsoojendamine saadakse väiksema veesisaldusega toode. Saadud juustumass nõrutatakse ja liigne vadak eraldatakse pressimise või isepressumise teel. Juustude soolamine võib toimuda kuiva soola sissehõõrumise teel või asetatakse juustukangid soolalahusega täidetud vannidesse. sooldub keskmiselt 24 päeva. Pärast soolamist viiakse juustud spetsiaalsetesse keldritesse valmima, toimuvad biokeemilised protsessid, juust omandab iseloomuliku maitse, aroomi, mustri. Piimhappelisel käärimisel eraldub süsihappegaas, kaasneb ammoniaagi eraldumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
