norm peab kohustama täitevvõimu teatud kindlaks käitumisviisiks; 2. õigusnorm peab olema antud peale avalike huvide ka isiku huvides e selles õigusnormis sisalduv kohustus peab igal juhul olema mõeldus üksikkodaniku või üksikisiku huvides ja kaitseks; 3. isik peab kuuluma avaliku huviga kaitstavate isikute ringi ning sellest õigusnormist peab olema võimalik eristada nii seadusega kaitstav subjektiivne õigus kui ka isik. Haldusõigussuhe Õigussuhe on vähemalt kahe õigussubjekti vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsetest asjaoludest. Haldusõigussuhe on õigussuhete eriliik ja tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Kui õiguslikud seosed on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigussuhtega. Haldusõigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine: Tekkimine: 1. vähemalt kahe õigussubjekti vaheline suhe; 2
Isiku faktiline seos asjaga - kas võidi üldse mõjutada isiku huve Õigusnormist peab olema võimalik järeldada seadusandja soovi kaitsta konkreetse isiku huve, nn kaitsenormiteooria Koormava haldusakti või toimingu adressaadi subjektiivse õiguse olemasolu võib alati eeldada, nn adressaaditeooria Oluline on hinnata ka huvi kaalukust. Väga kaaluka huvi riivamine võib tekitada subjektiivse õiguse isegi siis, kui seadusandja pole sellise õiguse andmist kavandanud Haldusõigussuhe Haldusõigussuheon haldusõiguse normi alusel tekkinud õiguslik seos õigustatud ja kohustatud isikute (õigussubjektide) vahel. Haldusõigussuhe määrab ära, kelle vahel õiguslik seos tekib - kes on kohustatud või õigustatud isiku huvides midagi tegema (kelle vastu esitada nõue või kaebus). Õigussuhe eeldab konkreetsete õiguste ja kohustuste olemasolu, üldine riigi ja kodaniku suhe ei ole iseseisev õigussuhe Õigussuhted jagunevad ühekordseteks ja kestvateks suheteks
sunniabinõu, enamlevinud haldusõigusnormide sanktsiooniks on distsiplinaar- või haldusvastutuse vahendid. 3. Subjektiivne avalik õigus on, lähtudes isikust, subjektile õigusnormidega antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Haldusõigussuhted haldusõigussuhte mõiste avamine eeldab selle sisu, tekkimise, lõppemise ja muutmise aluste, samuti subjektide käsitlemist. Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. See on õigussuhte üks liik. Reeglina korrespondeeruvad haldusõigussuhtes õigused ja kohutused. Haldusõigusuhte sisu saab määratleda tema eseme kaudu (ese - kõik millele suhe on suunatud või mida mõjutab) Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted - Ühekordsed tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest ning nendega ka piirduvad, vaatamata sellele, et siin võivad ühel või teisel määral
Osaeeldusakt: antakse vastava üksikjuhtumi osaliseks reguleerimiseks. (nt ehitusluba ehitise ühe osa isikute ringi. kohta) 34. Mis on haldusõigussuhe, millal see tekib? Eelhaldusakt: võib õiguslikult siduvalt kindlaks teha haldusakti andmisel tähtsust omava asjaolu. (nt Kui õigussuhe tekib haldusõiguse alusel, on tegu haldusõigussuhtega. Tekib: konkreetsetest elulistest
objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe. Haldusõigusnorm reguleerib vahekordi, mis tekivad avaliku halduse 7 teostamisel. See määrab haldusorganite, asutuste, kodanike jt nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Üldjuhul haldusõigusnorm: - annab haldusorganile ette võimalikud käitumisvariandid, mis on otseselt lubatud - annab kodanikule võimaluse teostada toiminguid, mis ei ole keelatud.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide .....................
kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või soovitab 3) sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja rikkumise korral
objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe. Haldusõigusnorm reguleerib vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. See määrab haldusorganite, asutuste, kodanike jt nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Üldjuhul haldusõigusnorm: annab haldusorganile ette võimalikud käitumisvariandid, mis on otseselt lubatud annab kodanikule võimaluse teostada toiminguid, mis ei ole keelatud. 2. Haldusõigusnormi struktuur
§ 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid § 6.Haldusõiguse süsteem §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. § 8. Tõlgendamise meetodid: §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid Halduse toimimine eraõiguslikes vormides § 10. Haldusõiguse allikad TEEMA 3:SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS 1 §1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A
19 c. Hindamise kuritarvitamine – kui haldusorgan meelega/ekslikult ületab määratlemata õigusmõiste rakendamise sisemised piirid. Kui haldusorgan ei pea kinni üldkehtivatest hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest/kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest. 4. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe. 4.1 Subjektiivse avaliku õiguse mõiste. Subjektiivne avalik õigus on õigussuhete objektile õigusnormiga antud õigusvõime (õigustus) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Esineb nii suhetes riik vs isik kui ka isik vs riik, samuti ka juriidiliste isikute omavahelistes suhetes
haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Subjektiivse av õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks ning kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma. Subjektiivse avalikke õiguse liigid: õigus osaleda avalikus elus, üksikisiku õ esineda nõudega riigi vastu, õigus vabadustele. Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik. Õigussuhe-vähemalt kahe õigussubjekti vaheline õiguslik seos, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Haldusõigusvõime ja haldusteovõime ->haldusõiguse subjekt muutub haldusõigussuhete subjektiks. Pädevus-fikseerib vastava institutsiooni poolt täidetavate haldusülesannete ringi ning nende realiseerimiseks vajalike õiguste ja kohustuste mahu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida haldus mõjutab. Haldussuhete sisu ja liigid:
eksisteerib siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Subjektiivse av õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks ning kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma. Subjektiivse avalikke õiguse liigid: õigus osaleda avalikus elus, üksikisiku õ esineda nõudega riigi vastu, õigus vabadustele. Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik. Õigussuhe-vähemalt kahe õigussubjekti vaheline õiguslik seos, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Haldusõigusvõime ja haldusteovõime ->haldusõiguse subjekt muutub haldusõigussuhete subjektiks. Pädevus-fikseerib vastava institutsiooni poolt täidetavate haldusülesannete ringi ning nende realiseerimiseks vajalike õiguste ja kohustuste mahu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida haldus mõjutab.
Samuti on sekundaarne haldusõiguse allikas ka kohtulahendid. Rahvusvahelised lepingud võivad olla nii õigustloovad kui ka üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõiguse allikana tulevad kõne alla õigustloovad rahvusvahelised lepingud. Põhiseaduse § 123 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe Subjektiivne avalik õigus Õigusriigis on subjektiivse eraõiguse kõrval oluline tähtsus ka subjektiivsel avalikul õigusel. Subjektiivne avalik õigus on, lähtudes isikust, subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivne õigus laseb mõjule pääseda põhiseaduslikult garanteeritud õiguse vabale eneseteostusele (PS § 19). Subjektiivsete õiguste tagamine moodustab sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi
õigusteadlaste arvamused, mis esitatakse näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi istungil jne. Nii võib Riigikohus oma äranägemisel kutsuda arvamuse andmiseks kohtusse spetsialiste. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 kohaselt on Riigikohtul õigus nõuda ka õigustloova akti vastu võtnud organilt arvamuse esitamist. Sisuliselt on siin tegemist vastusega järelepärimisele. III. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe §1. Subjektiivne avalik õigus 1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste Subjektiivse õiguse all mõistetakse õigussuhete subjektile õigusnormiga antud õigusvõimet (õigustust) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Nõukogude õigussüsteemis käsitleti subjektiivset õigust põhiliselt seoses tsiviilõigusega. Haldusõigusteaduses analüüsiti subjektiivset õigust valdavalt suhetes riik - kodanik, kus
õigusteadlaste arvamused, mis esitatakse näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi istungil jne. Nii võib Riigikohus oma äranägemisel kutsuda arvamuse andmiseks kohtusse spetsialiste. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 kohaselt on Riigikohtul õigus nõuda ka õigustloova akti vastu võtnud organilt arvamuse esitamist. Sisuliselt on siin tegemist vastusega järelepärimisele. III. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe §1. Subjektiivne avalik õigus 1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste Subjektiivse õiguse all mõistetakse õigussuhete subjektile õigusnormiga antud õigusvõimet (õigustust) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Nõukogude õigussüsteemis käsitleti subjektiivset õigust põhiliselt seoses tsiviilõigusega. Haldusõigusteaduses analüüsiti subjektiivset õigust valdavalt suhetes riik - kodanik, kus
annaabi.ee 
