norm peab kohustama täitevvõimu teatud kindlaks käitumisviisiks; 2. õigusnorm peab olema antud peale avalike huvide ka isiku huvides e selles õigusnormis sisalduv kohustus peab igal juhul olema mõeldus üksikkodaniku või üksikisiku huvides ja kaitseks; 3. isik peab kuuluma avaliku huviga kaitstavate isikute ringi ning sellest õigusnormist peab olema võimalik eristada nii seadusega kaitstav subjektiivne õigus kui ka isik. Haldusõigussuhe Õigussuhe on vähemalt kahe õigussubjekti vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsetest asjaoludest. Haldusõigussuhe on õigussuhete eriliik ja tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Kui õiguslikud seosed on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigussuhtega. Haldusõigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine: Tekkimine: 1. vähemalt kahe õigussubjekti vaheline suhe; 2
isiku huve, nn kaitsenormiteooria Koormava haldusakti või toimingu adressaadi subjektiivse õiguse olemasolu võib alati eeldada, nn adressaaditeooria Oluline on hinnata ka huvi kaalukust. Väga kaaluka huvi riivamine võib tekitada subjektiivse õiguse isegi siis, kui seadusandja pole sellise õiguse andmist kavandanud Haldusõigussuhe Haldusõigussuheon haldusõiguse normi alusel tekkinud õiguslik seos õigustatud ja kohustatud isikute (õigussubjektide) vahel. Haldusõigussuhe määrab ära, kelle vahel õiguslik seos tekib - kes on kohustatud või õigustatud isiku huvides midagi tegema (kelle vastu esitada nõue või kaebus). Õigussuhe eeldab konkreetsete õiguste ja kohustuste olemasolu, üldine riigi ja kodaniku suhe ei ole iseseisev õigussuhe Õigussuhted jagunevad ühekordseteks ja kestvateks suheteks Ühekordneon nt hüvitise maksmine Kestevsuhe on pensioni maksmine Kahe- ja mitmepoolsed õigussuhted lähtuvalt osaliste arvust
sunniabinõu, enamlevinud haldusõigusnormide sanktsiooniks on distsiplinaar- või haldusvastutuse vahendid. 3. Subjektiivne avalik õigus on, lähtudes isikust, subjektile õigusnormidega antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Haldusõigussuhted haldusõigussuhte mõiste avamine eeldab selle sisu, tekkimise, lõppemise ja muutmise aluste, samuti subjektide käsitlemist. Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. See on õigussuhte üks liik. Reeglina korrespondeeruvad haldusõigussuhtes õigused ja kohutused. Haldusõigusuhte sisu saab määratleda tema eseme kaudu (ese - kõik millele suhe on suunatud või mida mõjutab) Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted - Ühekordsed tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest ning nendega ka piirduvad, vaatamata sellele, et siin võivad ühel või teisel määral
Osaeeldusakt: antakse vastava üksikjuhtumi osaliseks reguleerimiseks. (nt ehitusluba ehitise ühe osa isikute ringi. kohta) 34. Mis on haldusõigussuhe, millal see tekib? Eelhaldusakt: võib õiguslikult siduvalt kindlaks teha haldusakti andmisel tähtsust omava asjaolu. (nt Kui õigussuhe tekib haldusõiguse alusel, on tegu haldusõigussuhtega. Tekib: konkreetsetest elulistest
saada tagasi rohkemmakstud makse jne 3. Õigus vabadustele - põhiõigused ja vabadused - õigust vabadusele ja isikupuutumatusele - õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele. - Õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas jne. Õigus vabadusele ei ole absoluutne, teatud riived nendele on lubatud. Igaüks peab oma vabaduste kasutamisel arvestama teistega ja järgima seadust. §3 Haldusõigussuhe Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv konkreetne ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ÕS = tekkiv side + inimkäitumine + subj. õigused + jur. kohustus Kui õigussuhe tekib haldusõigusnormi alusel, on tegemist haldusõigussuhtega. Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. On osaliselt subjektiivse õiguse tagajärg
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ......................
kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või soovitab 3) sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja rikkumise korral
kuuluda erakondadesse 2. üksikisiku õigus esineda nõudega riigi vastu näiteks ametniku õigus nõuda teenistuse eest palka, nõue rohkem makstud maksude tagasisaamisek s). 3. õigus vabadustele põhiõigustest tulenevad õigused, nt õigus vabale eneseteostusele, õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele 3. §3 Haldusõigussuhe Õigussuhe on vähemalt kahe õigussubjekti vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsetest asjaoludest. Haldusõigussuhe on õigussuhete eriliik ja tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Kui õiguslikud seosed on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigus suhtega. Subjektiivne avalik õigus saab realiseeruda üksnes haldusõigussuhte kaudu. 1. Haldusõigussuhte subjektid
§ 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid § 6.Haldusõiguse süsteem §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. § 8. Tõlgendamise meetodid: §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid Halduse toimimine eraõiguslikes vormides § 10. Haldusõiguse allikad TEEMA 3:SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS 1 §1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A
19 c. Hindamise kuritarvitamine – kui haldusorgan meelega/ekslikult ületab määratlemata õigusmõiste rakendamise sisemised piirid. Kui haldusorgan ei pea kinni üldkehtivatest hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest/kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest. 4. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe. 4.1 Subjektiivse avaliku õiguse mõiste. Subjektiivne avalik õigus on õigussuhete objektile õigusnormiga antud õigusvõime (õigustus) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Esineb nii suhetes riik vs isik kui ka isik vs riik, samuti ka juriidiliste isikute omavahelistes suhetes
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille p...
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mi...
Samuti on sekundaarne haldusõiguse allikas ka kohtulahendid. Rahvusvahelised lepingud võivad olla nii õigustloovad kui ka üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõiguse allikana tulevad kõne alla õigustloovad rahvusvahelised lepingud. Põhiseaduse § 123 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe Subjektiivne avalik õigus Õigusriigis on subjektiivse eraõiguse kõrval oluline tähtsus ka subjektiivsel avalikul õigusel. Subjektiivne avalik õigus on, lähtudes isikust, subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivne õigus laseb mõjule pääseda põhiseaduslikult garanteeritud õiguse vabale eneseteostusele (PS § 19). Subjektiivsete õiguste tagamine moodustab sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi
õigusteadlaste arvamused, mis esitatakse näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi istungil jne. Nii võib Riigikohus oma äranägemisel kutsuda arvamuse andmiseks kohtusse spetsialiste. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 kohaselt on Riigikohtul õigus nõuda ka õigustloova akti vastu võtnud organilt arvamuse esitamist. Sisuliselt on siin tegemist vastusega järelepärimisele. III. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe §1. Subjektiivne avalik õigus 1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste Subjektiivse õiguse all mõistetakse õigussuhete subjektile õigusnormiga antud õigusvõimet (õigustust) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Nõukogude õigussüsteemis käsitleti subjektiivset õigust põhiliselt seoses tsiviilõigusega. Haldusõigusteaduses analüüsiti subjektiivset õigust valdavalt suhetes riik - kodanik, kus
õigusteadlaste arvamused, mis esitatakse näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi istungil jne. Nii võib Riigikohus oma äranägemisel kutsuda arvamuse andmiseks kohtusse spetsialiste. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 kohaselt on Riigikohtul õigus nõuda ka õigustloova akti vastu võtnud organilt arvamuse esitamist. Sisuliselt on siin tegemist vastusega järelepärimisele. III. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe §1. Subjektiivne avalik õigus 1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste Subjektiivse õiguse all mõistetakse õigussuhete subjektile õigusnormiga antud õigusvõimet (õigustust) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Nõukogude õigussüsteemis käsitleti subjektiivset õigust põhiliselt seoses tsiviilõigusega. Haldusõigusteaduses analüüsiti subjektiivset õigust valdavalt suhetes riik - kodanik, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
