AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine
Haldusorganeid liigitatakse lähtudes erinevatest liigitusalustest. Olenevalt sellest, milline on nende õiguslik staatus, kas nad on avaliku võimu pädevusega või mitte, millise haldusekandja organiks nad on, milline on nende asend haldusorganite süsteemis, millist funktsiooni nad täidavad või milline on nende tegutsemise vorm. Nii võime rääkida organi haldusekandja järgi: riigi haldusorganitest (näiteks Sotsiaalministeerium) KOV haldusorganitest (näiteks Pärnu Linnavalitsus) jm-dest - teiste haldusekandjate organitest teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute organid (näiteks Eesti Panga Nõukogu) eraõiguslike haldusekandjate organid (näiteks AS Karell juhatus - AS-ga Karell on riigi Terviseamet sõlminud halduslepingu kiirabiteenuse osutamiseks: vt http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/brigaadid/AS_Karell_Kiirabi.pdf) . Haldusorganeid saab liigitada nende funktsiooni järgi näiteks:
keskendutakse olulisemale. Avalikku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). TEEMA 2. 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Avaliku halduse tunnused: I. Lähtutakse avalikust huvist „enamuse arvamus“ II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav III. Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle IV. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel Avaliku halduse ülesanded: I. Juhtida ja arendada kultuuri, majandust ja sotsiaalvaldkonda II
................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole.
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole.
Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandja võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt KOV. Avalik haldus materiaalses mõttes – avalik haldus on haldustegevus, s.t riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Selles mõttes on avalik haldus täidesaatev tegevus. Leidub kahesugust määratlust – negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod.
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid.
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit:
avalike huvide realiseerimine ja isikute õiguste kaitse. See on siis halduse avaldumise vorm. Mõlemad rühmad omavad teatud struktuuri ja korralduse ühtseid põhimõtteid, kuid neil on ka oma erinevused. Eraisik haldab oma asju või vara. Eraõiguslikud isikud ei ole seotud haldusõigusega. Haldus HÕ tähenduses on seotud avaliku haldusega. Avalik haldus omakorda on seotud avaliku võimu teostamisega. Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit:
sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; 3) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel
· avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; · avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Tunnused: 1. tegemist sotsiaalselt kujundava tegevusega, inimeste sotsiaalne kooselu 2.orienteeritus avalikele huvidele 3.aktiivne, tulevikku suunatud tegevus . seaduste täitmine on ju aktiivne ja dünaamiline tegevus. Oma kodanike huvides ehitatakse nt koole, sildu, haiglaid jms. 4
sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; 3) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik 19 Eesti.ee (2010). Võrgulehel http://www.eesti.ee/est/kodakondsus/inimoiguste_kaitse/pohioigused_1 (22.11.2011) omavalitsus.20 Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Avaliku halduse tunnused:
terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. Kuid vaatamata sellele jääb avaliku halduse mõiste ise ikkagi mitmetähenduslikuks. 1. Avaliku halduse erinevad määratlused Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; /haldusülesannete täitmine
terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. Kuid vaatamata sellele jääb avaliku halduse mõiste ise ikkagi mitmetähenduslikuks. 1. Avaliku halduse erinevad määratlused Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; /haldusülesannete täitmine
annaabi.ee 
