maksuhaldurit tegema taotletud toimingut. Kohus kontrollib kaalutlusõiguse rakendamise õigsust. Vigade korral tehakse maksuhaldurile ülesandeks asi uuesti läbi vaadata. KAALUTLUSÕIGUSEST ÜLIDISELT Liigid : Otsustusdiskretsioon Valikudiskretsioon Teostamise põhimõtted: Õiguslike tagajärgede võimalusi Seaduse üldine eesmärk Õiguse üldpõhimõtted Konkreetse juhtumi asjaolud Adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid Kaalutlusvead: Menetlusvead Vormivead Halduskohtulik kontroll: Mittekasutamine ehk piiride ületamine Ületamine Kuritarvitamine KAALUTLUSREEGLID Reegel 1: Kaalutlusõiguslik alus. Reegel 2: Kooskõlas volituse piiridega Reegel 3: Kooskõlas normi eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Reegel 4: Olulisi asjaolusid arvestades ja põhjendatud huve kaaludes. INDIVIDUAALSE JA ÜLDISE DISKRETSIOONI TEOSTAMINE Üksikjuhul- õige otsustus.
haldust ja soodustavat haldust. · Proportsionaalsus riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu; abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. · Kaalutlusõigus otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda); valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda); kaalutlusvead. · Vormivabadus haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult; menetlustoimingu puhul määrab vormi haldusorgan kaalutlusõiguse alusel · Eesmärgipärasus ja tõhusus Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. · Uurimispõhimõte
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus • Kui õigusnorm annab tagajärje kohaldamisel ametnikule valikuvõimaluse, tähendab see: – Õigust otsustada, kas üldse tagajärge kohaldada või – Õigust valida, millist tagajärge kohaldada. • Kaalutlusõiguse eesmärk on võimaldada õiglase otsuse saavutamist • Võimalikud kaalutlusvead: – Kaalutlusõiguse kasutamatajätmine – Piiride ületamine – Valedest kaalutlustest lähtumine Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus Kaalutlusõigust tuleb teostada: • otsuse langetamisel – nt avaliku ürituse lubamine või keelamine, kui otsuse aluseks olev norm sisaldab kaalutlusõigust) • otsuse langetamisele eelneva haldusmenetluse läbiviimisel! – HMS § 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus
Kaalutlusõiguse redutseerumine (vähenemine) nullini - konkreetsetel asjaoludel on võimalik ainult üksõiguspärane otsustus, kaalutlusõiguse olemasolu on näiline (nt kinnipeetava lähedase raske haiguse korral on tal ülekaalukas õigus lähedasega kohtuda. Kuigi vanglal on üldjuhul kaalutlusõigus, kas võimaldada kinnipeetavale lühiajaline väljasõit, ei ole tal konkreetsel juhul muud õiguspärast otsustusvõimalust, kui lubada kinnipeetavale lühiajaline väljasõit vanglast). Kaalutlusvead Otsustamisel on väljutud haldusorganile seatud õiguslikest piiridest. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine Kaalutlusõiguse piiride ületamine nt vangi karistatakse toidust ilmajäämisega, kuigi sellist karistust seadus ette ei näe Kaalutlusõiguse väärkasutus Enim levinum viga nt lubamatu asjaoluga arvestamine või olulise asjaolu arvestamata jätmine Halduse seaduslikkuse põhimõte Halduse seaduslikkus on kogu halduse toimimise keskne põhimõte, määrab halduse
· volituste piire st õiguslike tagajärgede võimalusi, mida seadus ette näeb · kaalutlusõiguse eesmärki st mis on seaduse üldiseks eesmärgiks ja miks on antud küsimuses kaalutlusõigus jäetud · õiguse üldpõhimõtteid st võrdne kohtlemine jne · olulised asjaolud st konkreetse juhtumi asjaolud (kergendavad, raskendavad) · põhjendatud huvid st adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid Kaalutlusvead: eristatakse järgmisi kaalutlusvigu · kaalutlusõiguse mittekasutamine nt haldusorgan ei saa aru, et talle on jäetud kaalultusõigus ning ei kaaluta kõiki võimalusi või seob end ise nt halduseeskirjadega st halduseeskirju võib küll vastu võtta, kuid need ei tohi konkreetsel üksikjuhul välistada kaalutlusõiguse teostamist. · Kaalutlusõiguse piiride ületamine st valitud on võimalus, mida seadus ette ei näe
Vt nt RKHKo 18.05.2000, nr 3-3-1-11-00, p 6; RKHKo 26.11.2002, nr 3-3-1-64-02, p 12. 10 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 3. Kaalutlusvead Eristatakse järgmise kaalutlusvigu: 1. kaalutlusõiguse mittekasutamine, nt: - haldusorgan ei saa aru, et talle on antud kaalutlusõigus; - ei kaalu kõiki võimalusi; - seob end ise, nt halduseeskirjadega; halduseeskirju võib vastu võtta, kuid need ei tohi välistada konkreetsel üksikjuhul kaalutlusõiguse teostamist. 2. kaalutlusõiguse piiride ületamine, st valib võimaluse, mida seadus ette ei näe (ületab kaalutlusõiguse „välised” piirid); 3
*Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendusest peab nähtuma, et haldusorgan on kaalutlusõigust teostades arvestanud kõiki asjaolusid ja huve ning teostanud erinevate huvide kaalumist ratsionaalselt (RKHK 3-3-1-42-02); * Planeerimismenetluse käigus tuleb arvestada kõiki põhjendatud huve (RKHK 3-3-1-54-03); * Ratsionaalne ja õiguspärane kaalumine eeldab ka, et haldusorgani vastused isikute ettepanekutele ja seisukohtadele oleks samas argumenteeritud. Kaalutlusvead ● Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine ● Kaalutlusõiguse piiride ületamine ● Kaalutlusõiguse kuritarvitamine - vastuolu normi eesmärgiga - oluliste asjaolude arvestamata jätmine 15. Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluse mõiste: (1) Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja
1) sellel peab olema õiguslik alus (õiguslik alus puudub, kui õigusnorm millele ta toetub on vastuolus kõrgemat õigusjõudu omava normiga või PS-ga; 2) on kooskõlas kehtiva õigusega; 3) järgib proportsionaalsuse põhimõtet, s.t: 3.1) on sobiv e kohane vastava eesmärgi saavutamiseks; 3.2) on vajalik; 3.3) on kodanikule ebasobiva tagajärje tekitamisel mõõdupärane taotletava eesmärgiga võrreldes; 3.4) on õiguslikus ja faktilises mõttes täidetav; 4) puuduvad kaalutlusvead (diskretsioonivead). Diskretsiooni teostamine ei tohi haldusakti andmisel olla meelevaldne, vaid peab olema kooskõlas diskretsiooni piiride ja eesmärgiga. Diskretsiooni teostamise õiguslikeks piirideks on: 1) teokoosseis; 2) kogu seaduse eesmärk ja mõte; 3) PS-st tulenev õiguslik kontroll: põhiõiguste konflikti lahendamine ja piiride ületamise keeld (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus). Formaalne õiguspärasus - järgitud peavad olema:
32. Süüdistus altkäemaksus hõlmab ka süüdistust pistises, mistõttu süüdistuse ümberkvalifitseerimine altkäemaksult pistisele kaitseõigust riivata ei saa. 33. Altkäemaksu ja pistist eristab ametiisiku poolt tehtava teo ebaseaduslikkus altkäemaksu puhul. Teo mittelubatavus KarS § 294 mõttes ei sõltu sellest, et ametiisikule selle teo eest mingit hüve anti või lubati, vaid oleks seadusega mittelubatud sellest sõltumata. 34. Kõik kaalutlusvead ei muuda ametiisiku otsust seadusega mittelubatuks KarS § 294 tähenduses. Oma pädevuspiirides tehtud kohaldamisveaga diskretsiooniotsus ei ole seadusega mittelubatud; samas oma pädevuspiiridest väljudes tehtud otsus on. 35. KarS § 293 ja 294 koosseis on täidetud ka juhul, kui ametiisik oma ametialase teo eest laseb vara üle anda kolmandale isikule. 36. Lubadus ja hilisem vara või muu soodustuse üleandmine on suunatud sama teo toimepanemisele ametiisiku poolt; tegemist on sama
annaabi.ee 
