TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Häli Tuka AÜEP-2 EESTI TÖÖTUKASSA Essee Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Valisin kodutöö teemaks Eesti töötukassa. Kuna olen olnud töötukassas arvel ja saan jagada oma kogemusi sellest. Seoses sellega tekkiski huvi valida just see haldusorganisatsioon. Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine. Töötukassa tegutseb töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste-ja toetuste seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide alusel. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab töötukassa töötajate ja tööandja poolt tasutud töötuskindlustusmaksetest, riigieelarve eraldistest ja muudest tuludest. (Töötukassa... 2012) 3 1. Kas eelarve,...
Asehalduskord 17831796 Sõnad kuulamisteksti jaoks Balti privileegitest, Balti erikorda, Vene riigi, absolutistlike, Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat, valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal. Muutused halduskorralduses Muutused halduskorralduses Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa). Kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil, sh Paldiski mk. Narva koos lähima ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna ning uuteks linnadeks said Paldiski (1783) ja Võru (1784). Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917.aastani. Muutused valitsemises Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks
Kuidas muutus Eesti talupoegade elu vene ajal 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Vene aeg tõi muutusi nii halduskorralduses, kubermangudes kui ka talupoegade elus. Enne Vene aega kehtinud Rootsi aeg oli talupoegade jaoks kergem ja seepärast hakati seda kutsuma ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Talupojad korraldasid oma õiguste kaitseks ka vastuhakke ja ülestõuse, kuid Vene sõjavägi surus need maha. Tsaar Peeter I tühistas kõik talupoegade kaitseseadused ja kinnitas mõisnike eesõigused. Mõisnikel oli õigus talupoegi müüa, kinkida, neid karistada ja nende vara ära võtta
Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine piirialade tihedam liitmine Venemaaga Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: halduskorralduses linnade valitsemises maksukorralduses rüütelkondades SAAVUTUSED 1763 aastal asutas vaeslaste varjupaiga. 1766 aastal asutas Õilsate Aadlineiude Ühingu, millega pani aluse naiste harimisele Venemaal. 1786 aasta rahvakoolide seaduse alusel sai nüüd võimalikuks gümnaasiumide asutamine. VÄLISPOLIITIKA Laiendas oluliselt Venemaa territooriumi: ·Põhjas ja läänes omandati uusi maid sõjas Rootsiga ja suurem osa Poolast vallutati ning jagati ära. Need saavutused andsid
hariduse. Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele ja tegi kõik, et väärida krooni. Peale Peetri ema surma asusid valitsema Peeter ja Katariina, kuid Katariinale oli Peetri poliitika väga vastuoluline. 1762 kõrvaldas Katariina kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt ja kuulutas end Venemaa valitsejaks. Mis muudatusi ta läbi viis? Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Saavutused 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai
Peeter III · 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks · Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt · Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov Grigori Orlov ja Katariina II Valitsejana · Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii: -seadusandluses, -ühiskondlikus elus -riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades ·1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad ·1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele. ·1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. ·1775. a. Kubermanguseaduseg a korrastati riigi halduskorraldus. · Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle · Talurahva pahameel,mida õhutasid kuulujutud · 18. saj
Mõni päev hiljem pandi toime Peeter III mõrv ja teiste trooninõudlejate vangistamine, mis jäi märgistama kogu Katariina valitsemisaega. Oma esimestel valitsusaastatel viis Katariina II läbi ettevaatlikku sisepoliitikat, kuid võimu kindlustamise järel alustas ta sihikindlat siseriiklikku ümberkorralduste poliitikat. Ta peatas Peeter III poolt alustatud kirikumaade riigistamise, tal oli kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid tulemusi saavutamata saadeti see laiali, küll aga asutati vaeslaste varjupaigad ja esimesed linnarahvakoolid. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Ta pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga. Katariina tegeles ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse, viis läbi õigeusu kiriku maade riigistamise, mille tulemusena
Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a
a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropša kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. (tapeti sp, et tahtis rahvale vabaduse anda) VALITSEMISVIIS Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. Katariina II valitses 34 aastat.
kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. 1762. aastal tõusis Venemaa troonile paleepöördega oma mehe Peeter III kukutanud endine saksa printsess Katariina II. Oma aja kohta äärmiselt haritud valitsejanna plaanis Venemaal läbi viia hulga valgustatud reforme, suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Kusjuures suureks eeskujuks tema uuendustele pidid saama Venemaa Balti kubermangud kui ka tsaaririigi kõige läänelikum ja arenenum osa. Nende aladega tutvumiseks korraldas keisrinna 1764. aastal suurejoonelise ringreisi läbi Eesti- ja Liivimaa. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud
Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. 1766. aastal saadeti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvasse vanglasse Arseni (Maciejewicz), kes protestiks kirikumaade riigistamise ning Katariina elukommete kohta nimetas teda avalikult jutluses "Babüloni hooraks". 1722. aastal Andre Vrali nime all ta ka suri ning on maetud Tallinna Nikolai kirikusse. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi 4 esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. aastal asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. aastal pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786
Katariina Suur. Varsti pärast seda laskis ta kukutatud Peeter III mõrvata, nagu hiljem ka vangis hoitava endise keisri Ivan VI ja hoidis oma poega Pauli kuni oma surmani valitsemisest eemal, kavatsedes viimast oma järglasena isegi asendada tema poja Aleksandriga. Katariina kavatsused ning saavutused Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski ühtteist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a.
Kaardivärgi kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Oma esimestel valitsusaastatel viis Katariina II läbi ettevaatlikku sisepoliitikat, 1762. aastal peatas ta Peeter III poolt alustatud kirikumaade riigistamise, kuid võimu kindlustamise järel alustas ta sihikindlat siseriiklikku ümberkorralduste poliitikat. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad ja ämmaemandate kool, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja
suurvürst Pauli, eest. Katariina tahtis end igal juhul tõestada tõelise valitsejana, kellel ei jää puudu kindlast käest riigiasju ajades. Võib julgelt märkida, et see tal ka õnnestus. Esmalt tühistas Katariina II oma abikaasa, Peeter III, korraldused. Katariina soovis läbi viia palju muutuseid. Korraldada oli nii mõndagi. Peeter III polnud silma paistnud just osava valitsejana. Keisrinnana oli Katariina II plaanis ellu viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, riigi halduskorralduses, hariduses kui ka ühiskondlikus elus. Katariina koostas 1766. aastal ,,Nakaz ´i" ehk ,,Instruktsioon seaduste koodeksi väljatöötamiseks" (Troyat 1997, lk456). Seadustiku projekt tugines valgustusideedel. 1767. aastal kutsus Katariina II Moskvasse Suure Kogu, et arutada reformide projekti. Komisjoni kuulusid kõik vabade ühiskonnakihtide esindajad. Kuid kokkukutsutud saadikud olid väga ebapädevad. Nimelt oli valdav osa madala
Eestimaa kubermangus 4 maakonda: Läänemaa (Haapsalu), Harjumaa (Tallinn), Järvamaa (Paide), Virumaa (Rakvere). Liivimaa kubermangus 3 maakonda: Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu), Tartumaa (Tartu). 10 linna, kuna Poola kuningas liitis Uus- ja Vana-Pärnu, Taani kuningas Kuressaare ning Valga sai linnaõiguse. Katariina II asehalduskond (1783-1796) Muutused halduskorralduses ja valitsemises: 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühise asehalduriga Riias. 2. Maakonnad nimetati ajutiselt ümber linnade järgi. 3. Suurenes maakondade arv, kuna olemasolevad muudeti väiksemaks ja rajati uusi: - ajutiselt loodi Paldiski maakond - Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski +
teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites oma memuaarides, et Paul olevat koguni tema armukese Sergei Saltõkovi poeg. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse.
Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. 3 Valitsemisviis Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks
2. Asehalduskorraldus Eestis (1783-1796): · 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli: - Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine - piirialade tihedam liitmine Venemaaga. See tähendas aga kohalike baltisaksa aadli privileegide e. Balti erikorra piiramist või kaotamist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: · Muutused halduskorralduses: - Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. - Narva koos ümbrusega liideti Petreburi kubermanguga. - Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784). - NB! Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917. · Muutused valitsemises:
7 Katariina II valitsejannana Katariina II keda peetakse pärast Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks Venemaa valitsejatroonil. Ta sai keisrinnaks 1762. aasta juunis, pärast oma abikaasat, Peeter III, kelle vägivaldses surmas Katariinat arvati süüdi olema. Teha oli palju: korraldada sassis rahaasjad, võtta korrumpeerunud bürokraatialt privileegid, reformida maksuasjandust ja seadusandlust. 8 Katariina soovis need suured ümberkorraldused nii ühiskondlikus, kui ka halduskorralduses läbi viia valgustuskirjanduse mõjul, mida Katariina palju luges. Peale selle kirjutas ta ka ise aegajalt nii lõbusaid lugusid, jutte kui ka luuletusi. Kirjandusehuvilisena armastas ta ka raamatuid ning seetõttu ta luges palju, märkides üles tähtsaid mõtteid. Katariina lemmikmõte oli, et: "Harimata rahvas on nagu lambad ilma karjuseta." Suurima rikkuse andiski keisrinna Katariina venelastele hariduse näol, lastes teha palju koole ja õppeasutusi. Samuti koostas ta ise Venemaa uue
Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse
Eesti regionaalpoliitika teostamise kehtivaks alusdokumendiks 2007. aastal on Eesti regionaalarengu strateegia, mis lähtub järgmistest printsiipidest: piirkonna terviklik arendamine, hajutatud kontsentratsioon (ka väikeasustuste arendamine), jätkusuutliku arenguvõime toetamine, omaalgatuse ja uuenduslikkuse soosimine. Selle dokumendi printsiibid aga reaalset rakendust piisavas ulatuses ei leia. c) Eesti haldusjaotus, regionaaltasand ja KOV arv aastal 2007 Eesti riiklikus halduskorralduses võib 2007 eristada kolme tasandit: riigi, kohalik ja regionaalne. Regionaaltasand jaguneb toimepiirkonnaks (riigiasutuste piirkondlik võrgustik) ning regiooniks (maakond). Maakonna tasakaalustatud areng on ülesandeks nii maavanemale ja maavalitsusele kui maakondlikule omavalitsusliidule. Regionaalne juhtimistasand on avaliku halduse kolmest tasandist keerulisim, kuna selles toimub nii riiklik kui omavalitsuslik juhtimine
reduktsioonikavade ühe ägedama vastase, Johann Reinhold Patkuli (16601707) vahendajarolli -- Eesti- ja Liivimaa eraldamine Rootsist oli Patkuli põhieesmärk, mille nimel püüdis ta ebaõnnestunult ässitada üles kogu Liivimaa aadlit. Vene aeg Eestis (1721-1918) Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Venemaa võimu alla. Oma valitsemisaja alguses venelased poliitilistel kaalutlustel halduskorralduses muudatusi ei teinud ja seetõttu säilis Rootsi ajal kujunenud haldusjaotus. Väiksemad muudatused haldusjaotuses võeti ette Katariina II poolt, kes 1783. aastal kehtestas Eesti- ja Liivimaal asehalduskorra. (Vene võim tundus, siis juba kindel olevat ning Balti provintse ei ohustanud ei Rootsi ega keegi teine naabermaa.) Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva ja Viru) lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima asehalduskorra lõpuni (1796). Samal aastal (1583) sai
annaabi.ee 
