· Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. Johannes Aavik · Johannes Aavik (1880-1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Johannes Aavik · Tõi eesti keelde soome keelest järgmised sõnad : haihtuma, hurmama, kiinduma, kogema, korvama, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming · "Suur on, Jumal, su ramm" · "Piibu jutt" · "Kalevipoja sündmustik" Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sündis 26
uudistuletisi Aavik on tõlkinud soome, prantsuse, inglise ja vene kirjandust ning avaldanud eesti, soome ja ladina keele ning väliskirjanduse õpikuid (osa neist koos teiste autoritega). Eesmärk Arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Arendada keele väljendusrikkust, rahvuslik omapära ja ilu. Kasutusele võetud sõnad tänu Aaviku tegevusele. Näiteks : • haihtuma • hurmama • kiinduma • kogema • arusaamatus • eelnema • eriskummaline • häving • igihaljas • jultumus • kalduvus • loovutama • lugemus • lõpmatus • mängur • pettumus • saabuma • saavutama • seisnema • seisund • tavapärane • teravdama • vallutama • vastustama • vedur • üllatama • lakkama • moodustama • omama • süvenema • üllatama jne Mälestus
Choose chose chosen - valima Come came come - tulema Deal dealt dealt - tegelema, äri ajama Do did done - tegema Dream dream dreamt(dreamed) dreamt(dreamed) unistama; (unes) nägema Feed fed fed - toitma, söötma, karjatama Fight fought fought - võitlema, kaklema, sõdima Flee fled fled - põgenema, haihtuma, kaduma Fly flew flown - lendama, sööstma forbid forbade forbidden - keelama Forgive forgave forgiven - andestama Freeze froze frozen - külmuma, külmetama, tarduma Have/has had had - omama, kogema, läbi elama; (toitu, jooki) võtma, sööma, jooma; saama, hankima, ostma; laskma (midagi teha smth done); pidama, sunnitud olema (midagi tegema to do) Hide hid hidden - peitma, varjama Know knew known - teadma; teada saama; tuttavaks saama;
aine nime, kuid ta oskas seda kasutada kuna oli näinud kuidas Pille seda vaaritas ( küünal tuleb põlema panna , lusikasse lisada natuke vett , sodi lusikasse valada , kuumutada lusikat seni kuni aine keema läheb ning siis süstlasse ja otse veeni) .Poisike oli juba sõltuvuses ,kuid mõtles, et ta kui ta süstib end nädal aega siis ta ei ole veel narkomaan. Kuid ta oletused olid valed . Alguses läks tal kaks - , siis kolm - ja lõpuks neli laksu päevas . Raha hakkas tal tohutu kiirusega haihtuma ning varsti oli pangaarve ka tühi. Ta hakkas varastama ja kodust asju ära tassima Tumpsi poole, kust ta sai tehnika ja muu maha müüa . Lõpuks muutus ta räpaseks ning haisvaks kalkariks , sest ta ei hoolinud enam millestki. Kodust hoidis ta ennast eemale kui paps seal oli. Ta ööbis mingis majas, mille ehitamine oli katkenud . Ühel päeval varastas nooruk mingilt turumutikeselt rahakoti, kuid õnneks saadi Jaan kätte ning tal löödi jalaluu katki
sõnaalgulist hd ei hääldata (hiir kõlab sageli iir, hobune hääldub obune jne). Kirjas tuleb sõnaalgulist hd aga märkida ja selleks peab ära õppima sõnad, kus sõna algul kirjutatakse h. Kirjuta konspekti, milliste sõnade puhul esineb sõna algul h ja milliste puhul mitte (õp lk 16). TÄHEORTOGRAAF IA Sõna algul h Sõna algul hd ei ole hani, habras, hagijas, angerjas, haigutama, haihtuma, aevastama, alp, haldus, haljendma, ere, (tuule)iil, halleluuja, harakas, irvitama, oigama, harilik, haukuma, hernes, ulguma, hertsog, hilp, hommik, ulgumeri, ädal, huikama, hukas, äkitselt, hõiskama, hõlbus, hõlmad, õõtsuma, hõrgutav, häbematu, ümisema, ämblik, härdalt, hajameelne, ässitama, õel, TÄHEORTOGRAAFIA h õigekiri h sõna keskel ja lõpus I
väärtusega. Võibolla see on õppetund...Et inimesed ei saa kasu millestki midagi ohverdamata. Vennad Maja oli suitsu täis ja midagi polnud näha. ''Sikk, Sikk!'', kuid Sten nägi ainult Siku riideid. ''Pagan, see ei saa juhtuda. Nii ei tohtinud kõik lõppeda.''. Sten oli põrandal masendunult. See transformeerumine oli talt käe võtnud. ''Ema?'' Sten nägi tema ema kätt tõusmas suitsust, kuid kui suits haihtuma hakkas nägi ta, et see polnud ta ema vaid mingi koletis, kes oli suremas. See oli midagi nii ebainimlikku ja jubedat, et ta ei julgenud seda vaadatagi. Rännakud ''Mul on kõht tühi.'' Kaebleb Sten.'' Kui oleks vähemalt natuke rohtu, ma võiksin selle saiaks muuta ja süüa...Sikk, Sikk, kus sa oled?'' Järsku võtab mingi maa alt tulev käsi Steni jalast kinni. ''Aita mind vend.'' ''Jälle vajusid maa alla
IKE Kioko. Kioko. Mul on vaja, et sa nüüd usuksid, mis ma räägin. Siis sa mõistad neid asju, mis juhtuma hakkavad. Kioko kuulab. IKE Kui ma olin noor poiss, kõndis koletis minu magamistoa kapist välja ja ta kõnnib siiani maailmas ringi. Mida see koletis teeb, on see, et ta hävitab kõik, keda ma armastan, paneb nad haihtuma. Ma arvan, et kui mind ei oleks, poleks teda ka. See üks kord, kui ma su peaaegu tapsin ma tegin seda selleks, et ta sind kätte ei saaks. Et sa 29 ellu jäid, oli õnn. Ilmselt siis, kui ta sulle järele tuli, polnud enam midagi võtta ja ta lahkus, samamoodi, nagu mina. Mina, kui ma ära olin, ma elasin nii, et ma oleksin tühjalt olemas. Ma ei vaadanud inimestele otsa. Rääkisin minimaalselt. Käisin
Nt sõna kiik tähendab mis tahes seostes `kiikumisvahend' ning sääsk on `teatav putukas'. Seotud tähenduse saab sõna üksnes mingi fraseologismi vm sõnaühendi koosseisus. Nt ainult ühendis kaelakiike tegema hälbib kiik oma tavalisest tähendusest ning ühendis teeb sääsest elevandi on sõnal sääsk `tühiasja, pisiasja' tähendus. 6) Leksikaalne tähendus on keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, nt verbi haihtuma tähendus eesti keeles. Aktuaalne tähendus on keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus, nt verbi haihtuma tähendus siin praegu lauses Ühel suveööl oli meie auto parklast haihtunud.7) Termin leksikaalne tähendus esineb veel teiseski mõistepaaris, ent avaldab ennast veidi teisest küljest: leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus `tugev tunne'
sajandi esimesel veerandil. Enamik soome laenudest kuulub abstraktsesse sõnavarasse, see eristab neid teistest laensõnarühmadest. Nende hulgas on palju tuletisi, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas. Soome keele kasutamine uudissõnade allikana oli võimalik seetõttu, et 19. sajandi keskpaigast alates kujunes elav kultuuriline suhtlemine eesti ja soome haritlaste vahel. Kirjakeele kaudu kasutusele võetud soome laenud on nt aare, anastama, haihtuma, harras, julm, lakkama, masendama, raev, reibas, sangar, solvama, sünge, vaist, vihjama. Üksikuid sõnu on soome kirjakeelest laenatud ka hiljem, nt kilb, mehu. Soome laene leidub siiski ka murretes, kõige rohkem kirderannikumurretes. Niisuguseid laene on murretest jõudnud ka kirjakeelde, nt kaadama. 20. sajandi lõpukümnendeist alates on soome laene tulnud eeskätt Tallinna kõnekeelde, nii televisiooni ja raadio vahendusel kui ka otsestest kokkupuudetest soomlastega
· Siblima-siblida-siblin-siblisin-siblinud-siblitakse-siblitud · 2-silbilise II-vältelise tüvega verbid · Kablima, kodjama, kõblima, pissima, sablima, sadrima, sagrima, sobrama, triblama Alltüüp MUUTUMA · Muutuma-muutuda-muutun-muutusin-muutunud-muututakse-muututud · 2-silbilise III-vältelise astmevahelduseta tüvega verbid (aelema, aetama, ahtruma, ahtuma, alluma, anduma, armuma, auruma, austama, eeldama,eelnema, ehmuma, kehtima, eitama, eostama, haihtuma) · eeru-liitelised võõrsõnad (abstraheeruma, deformeeruma, degenereeruma, eksmatrikuleeruma) · Filtruma, hüdrolüüsuma, konservuma, kristalluma, magneetuma, paralüüsuma jt. Alltüüp KIRJUTAMA · Kirjutama-kirjutada-kirjutan-kirjutasin-kirjutanud-kirjutatakse-kirjutatud · 3-silbilise tüvega verbid (abistama, aeglustama, aerutama, aevastama, harvenema, harvendama, tugevdama)
lühikese aja jooksul. Akustiline signaliseerimine on eelistatud juhtudel, mil väga suurt infokogust on vaja edastada väga kiiresti. 18. Keemiliste signaalide eelised ja puudused. Keemilised (lõhna-) signaalid Levivad aeglaselt, levikukiirus ja suund sõltuvad tuulest. Feromoonide püsivus keskkonnas on suhteliselt suur. Seepärast saab lühikesel ajavahemikul edastada vähe infot, sest enne järgmise sõnumi edastamist peab eelmine lõhnaaine haihtuma. Samas on keemiliste molekulide mitmekesisus piisavalt suur, võimaldades ühes molekulis kodeerida suure hulga infot. 19. Reklaamdispleid. Kõige ekstravagantsemad signaaltunnused loomadel on harilikult nn. reklaamdispleid (mitm. kosimispoosid, -tantsud, -laulud), mille abil loom pakub end välja potentsiaalsele sigimispartnerile. Mitmete reklaamdispleide evolutsioon võis alguse saada vastassugupoolel esineva mingi sensoorse eelsoodumuse "ärakasutamisest". 20
Veri oli veest paksem ja nii astus Austraalias matile Anatoli Parfjonov, keda Kotkas oli kodustel meistrivõistlustel korduvalt võitnud. Parfjonovi etteaste ei olnud nii muljetavaldav kui meie mehel Helsingi OM-il. Venelasel oli rohkem õnne kui oskusi. Esimeses ringis kuulutati ta kaotajaks sakslase Wilfried Dietrichi vastu. Nõukogude esindus esitas protesti ja komisjon võttiski selle vastu. Teises matsis kaotas Parfjonov Rootsi meistrile Bertil Antonssonile ja kuldmedalilootused hakkasid haihtuma. Nüüd oli mehel loosiga õnne. Kolmandas ringis sai ta vastaseks suhteliselt nõrgema maadleja, kellega oli ometi kõva pusimine ja neljandas tuli loobumisvõit bulgaarlaselt Alitsevilt. Viiendas kohtumises sai Parfjonov oma ainsa vaieldamatu võidu itaallase Bulgarelli üle. Nõukogude maadleja õnneks neist kahest võidust piisas esikohale tulekuks. CORTINA d'AMPEZZO 1956 Avatseremooniale rivistusid 32 riigi esindajad. Esmakordselt kanti talimänge üle televisioonis
Ükskõik milline organism surres (puu langeb, inimene kõngeb) hakkab radioaktiivne süsinik organismis lagunema. Haihtumise kohta on öeldud, et on poolestusaeg, st tema väheneb poole võrra u 50 730 aasta jooksul. Täielikult kaob ära umbes 70 000 aasta jooksul. Vanust määratakse nii, et kaevamistel leitakse org. materjale (nt puusüsi) ja lastakse C14 hulk ära määrata, arvutatakse, palju on haihtunud, millal hakkas haihtuma. Saab aastaarvu +/- 100-200. Sel meetodil võib ka olla oma hädasid, nt tuumapommi katsetused mõjutavad. Hiljem tuli välja, et süsinikku on olnud maailmas erinevatel aegadel erinevas koguses. Varvomeetria- (ehk liivsavi meetod) leiutati juba 19.sajandil Rootsis. Seal jälgisid geoloogid jää taandumise ajaloos tekkinud järve setteid. Need olid sarnased puu ringidega. Olid paksemad-heledamad-õhemad-tumedamad kihid. Ka Eestis
8. Milliseid probleeme tekib ajastu ja ajastuhinnangu tuvastamisega? 2. Ajastu ja selle hinnang: a)Mis on "ajastu"? Kes selle määrab? AP eeldavad kunstiloo periodiseerimist suhteliselt diskreetseteks ajastuteks, epohhideks jms see teeb AP-läbimise spekulatiivseks ja suhteliseks: Üksnes epohhi ümberdefineerimisega võime üksikuid kunstiteoseid näha kord AP-läbinuna, kord jälle mitte. b)Mingit ajastut vaadates, kipub üksmeel teatud teoste hinnangutes haihtuma. Kriitikud R. H. Wilenski ja R. Fry ignoreerivad J.-F. Millet, kuid F. J. Mather käsitleb teda oma sajandi tähtsaima kunstnikuna. 9. Mis on hinnangunihked ja kuidas nad on ajaproovile tülinaks? Mitme ajastu probleem: b) hinnangunihete puhul b) Hinnangunihete puhul: "Nagu paljude kunstiajalooliste nähtuste, nii on ka historitsismi ja juugendi hindamine kõikunud pendlina ühest äärmusest teise. Tegemist on stiilidega, mis on
tõkete taha keemiliste molekulide mitmekesisus piisavalt suur, võimaldades ühes molekulis kodeerida suure hulga infot lõhnaaineid suudavad emiteerida ka väikesed loomad, kes ei ole kaugele nähtavad ega suuda tekitada valje helisid. Miinused: levivad aeglaselt levikukiirus ja –suund sõltuvad tuule tugevusest ja suunast kauaaegne püsimine keskkonnas välistab erinevate signaalide kiire vaheldumise (sest eelmine lõhn peab enne haihtuma). Neist omadustest tulenevalt on keemilised signaalid eelistatud nt väikestel loomadel, kes ei ole kaugele nähtavad ega suuda tekitada valje helisid; juhul, kui on vaja signaali püsimist peale looma enda lahkumist (nt territooriumi piiri tähistamisel); pimedal ajal ja rohkete tõketega keskkonnas välditakse, kui signaali levimise kiirus on väga oluline. Sugulise valiku teooria – Displeid on mitmesugused kummalise, mõttetu,
põiktänavasse ja tule tagasi. Mina lähen teist teed ja tulen samuti sinna.» Niisiis läks üks ühe salga õpilastega ja teine teisega. Veidi aja pärast kohtusid mõlemad põiktänava lõpus, ja kui nad tagasi koolimajja jõudsid, oli see täiesti nende päralt. Nad istusid kõrvuti, võtsid tahvli ette,.Tom andis Beckyle krihvli ja hoidis tema kätt, seda juhtides, ja nii loodi uus hämmastav maja. Kui huvi kunsti vastu hakkas haihtuma, alustati vestlust. Tom ujus õndsuses. «Kas sa armastad rotte?» küsis ta. «Ei, ma vihkan neid!» «Noh, mina ka -- elavaid. Aga ma mõtlen surnud rotte, mida saab nööriga pea ümber ringi vuhistada.» «Ei, ma ei hooli siiski palju rottidest. Mis aga minule meeldib, see on närimiskummi!» «Oh, seda ma arvan. Kahju, et mul praegu ei ole ühtegi tükki.» «Tõesti? Minul on. Lasen sind seda veidi aega närida, aga sa pead ta mulle tagasi andma.»
annaabi.ee 
