Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist
VIIRUSED 1 Viirus - mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude seas. Viirusosake väljaspool rakku olev viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus ja kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Bakteriofaag viirus, mis nakatab baktereid. Vaktsineerimine antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud)
Viirushaiguse tagajärjel võib peremeesrakk hävida, hakata tootma kehavõõraid aineid,mida ei suudeta omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem. Viirushaiguseid on võimalik ennetada, kasutades vaktsineerimist. Vaktsineerimine on antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsiine valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju. Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks tegemisel Antigeen-kehavõõras aine,mis põhjustab antikehade tekke. DNA-viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged
7. mis aine tagab hapniku transpordi Hemoglobiini sisaldav erütrotsüüd 8. mis on immmuunsus, mis rakud ja mis elundid on immuunsusega seotud Immuunsus-organismi võime tõrjuda aktiivselt õgirakkude ja antikehade kaasabil haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi ühendeid. Immuunsusega on seaotud lümfisõlmed ja põrn ning lümfotsüüdid 9. võrdle kaasasündinud ja omandatud immuunsust Kaasas- bioloogilisest eripärast tulenev vastpanuvõime haigustekitajale Omandadtud-kujuneb elu jooksul, ei pärandu geneetiliselt 10.nimeta ja iseloomusta hingamiselundeid Ninaõõs-ül sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Neel-ristuvad õhu ja toidu liikumisteed Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest Hingetoru-seal soojeneb õhk veelgi Bronhid-juhivad õhu kopsudesse Kopsud-alveoolides toimub gaasivahetus 11. miks peab hingama läbi nina, mitte läbi suu Ninas asuvad limaskesta ripsmed, mis püüavad kinni tolmu 12
Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik? Vaktsineerimine-Antigeeni(de) viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen?
saavutada kogu igatsetud hiilguse. Päevast päeva töötavad grupid väljaõppinud teadlasi erinevate Maa elu puudutavate küsimuste kallal. Leidnud aga lahenduse ühele probleemile, kerkib päevakorda mitu uut. Tänapäeva meditsiin on kõrgelt arenenud ning üha rohkematele haigustele leitakse ravi või vaktsiin. Paljud tõved aga muutuvad pika aja jooksul koos inimese arenguga, ning aastakümneid tagasi välja töötatud ravim ei pruugi muteerunud haigustekitajale enam vajalikku mõju avaldada. Viirus on muutunud immuunsemaks, mis raskendab oluliselt edasisi uuringuid. Peale selle, et olemasolevad haigused ümber moonduvad, tekib ka uusi juurde. Need on enamasti otseselt või kaudselt põhjustatud inimtegevuse tagajärgedest. Näiteks osooniaukude tekitamine soodustab teatavasti nahavähki, kuid ei või teada, mida see veel endaga kaasa võib tuua. Ümbrikute teel levitatud SARS oli tingitud kõrgelt arenenud
Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks.
(kummalegi juhule 2) ning kirjelda inimese enda võimalusi ja vahendeid temperatuuri säilitamiseks antud olukorras.(samuti mõlemale 2) Alumine kriitiline piir on alla 35 kraadi. Ülemine kriitiline piir on 42-44 kraadi. Kui alla 35 hüpotermia, kui üle 44, surm?? Kõrge temperatuuri korral: higistamine, veri koondub naha poole. Madala: kananahk, veri koondub kehas sissepoole . 2)Kõrge temp: varju minek, tuulutamine. Madal: Kokku tõmbumine, riided 8. Kirjelda organismi reaktsiooni haigustekitajale. Millel põhineb omandatud immuunsuse teke? Ning miks öeldakse, et meie immuunvastus tihti hilineb? On kaks viisi kuidas organism ennast haigustekitajatest vabaneda üritab: 1) Kiire reaktsioon See toimub kõige esimesena ja alati. Õgirakud ründavad valikuta kõiki haigustekitajaid, et neist võimalikult kiiresti lahti saada. Kuid tavaliselt organism kõiki haigustekitajaid sel viisil kahjutuks teha ei suuda, mistõttu läheb käiku teine viis (aeglasem ja
valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid Esimine viirus – tubaka-mosaiikviirus Viirusel puudub ainevahetus ja võime paljuneda; on aga pärilikusaine Viirused on spetsiifilised ehk nakatuvad vaid kindlat peremeesorganit Viiruste paljunemine ja selle takistamine Vaktsineerimine – antigeeni viimine organismi eesmärgiga kujundada organismi immuunmälu ja vastupidamisevõime kindlale haigustekitajale Vaktsiin – haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid takitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu Viiruse paljunemise etappid: Viirus kinnitub märklaudraku pinnale Viirus siseneb rakku Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees Uued viirusosakesed pannakse kokku
20. Mis on antikeha? Kaitsevalgud, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad 21. Mis on immuunsus? Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. 22. Mille poolest erineb omandatud immuunsus kaasasündinud immuunsusest? · Kaasasündinud immuunsus organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajale ja see pärandub liigi kõikidele isenditele · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kas mingi lakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt järglastele. 23. Mille poolest erineb aktiivne immuunsus passiivsest immuunsusest? · Aktiivne immuunsus vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetus toksiini vastu. Nii põeb
kahjustada. Lisaks haigushoogudele ja tervise halvenemisele on ka väga tõsiseks probleemiks suur suremus malaaria tõttu.(http://en.wikipedia.org/wiki/Malaria) Seega on läbi ajaloo kasutatud erinevaid meetmeid vältimaks inimeste haigestumist. Üks populaarsemaid oli/on sääskede arvukuse vähendamine erinevate kemikaalidega, kuid see põhjustas ootamatuid tagajärgi ökosüsteemile ja kahju jõudis inimeseni ringiga tagasi. Tänapäeval keskendutakse haigustekitajale endale. On õpitud tundma parasiidi eluringi ja levikut. Kuna aga parasiit on ülimalt nakatamisvõimeline ja ravimiresistentsed vormid on laialt levinud siis on tõhusa vaktsiini väljatöötamine ülioluline hävitamaks malaariat isoleeritud paikades ja hiljem ka kogu maailmas. Oma referaadis püüangi välja tuua malaariatekitaja erinevad vormid ja nende vahelised erinevused ja viimaste aastate arengud malaaria vaktsiini väljatöötamises. Malariatekitajad ja nende levik
Naistel on iseloomulik rohke vahutav, halvalõhnaline voolus tupest või kusitist. Võib esineda ka kihelustunnet välissuguelunditel ja valulikkust urineerimisel. Mehed kaebavad tavaliselt haigestudes valulikkust urineerimisel ja rohket läbipaistvat eritist kusitist. Ravi peavad läbi tegema kõik partnerid. Tihti ei piisa trihhomonoosi puhul ühest ravikuurist, kuna haigustekitaja on üsna ravimresistentne ehk arsti poolt määratud ravim ei pruugi haigustekitajale mõjuda. Sellepärast peab alati peale ravi lõppu uuesti kontrollima, kas ravi on mõjunud. Mükoplasmoos Ja Ureaplasmoos Mükoplasmoosi peamisteks tekitajateks loetakse mükoplasmade perekonda kuuluvaid baktereid - Mycoplasma genitalium jaMycoplasma hominis. Ureaplasmoosi peamised tekitajad on Ureaplasma urealyticum ja Ureaplasma parvum. M. genitalium on rakusisene bakter, mida peetakse sama ohtlikuks, kui seda on klamüdioosi tekitaja, ka vaevused on sarnased klamüdioosiga
Füüsikalised, keemilised, patogeensed. Stressor-immuunsüstem-vereringe-ainevahetusüst, kust äge põletik. 35. Organismi immuunreaktsioonid- Immuunsüsteemi ülesandeks on kahjustustada oganismi sattunud bioloogiliselt aktiivseid võõrvalke ehk antigeene. Immunoloogiline aktiivsus avaldub immuunreaktsioonidena, tekitades loomulikku või omandatud immuunsust, st vastuvõtmatust haigustekitajale või toksiini vastu Immunsüsteemi käivitumisel osalevad lümfotsüüdid ja makrofaagid Immuunreaktsioon on immuunsüsteemi kaitsereaktsioon välistegurile, millega püütakse tagada organismi sisemist tasakaalu, elimineerides antigeenid, seejuures need reaktsioonid võivad olla adekvaatsed või mitteadekvaatsed. 36. Põletiku välised ja histoloogilised tunnused, ajalised vormid- vereringehäired, ainevahetuse aktiviseerimine, paistetus, kudede kahjustus
8. Keemiline tõrje (koristusjärgne mugulsaagi vahetu puhtumine) (Emergence of silver scurf, Canada) Helminosporium solani tektajat saab tõrjuda mitmeil erineval moel. Kuna tegu on siiski säilitushaigusega, peavad olema hoidlad alati puhastatud ja desinfitseeritud, kuna haigustekitaja talvitub mugulatel ning mullal. Laos võib olla õhuniiskus kuni 85% ja temperatuur 3-5oC. Ei soovitata kasvatada kartulit turvasmuldadel ega kasutada turbakomposte, sest turvas on haigustekitajale soodne elupaik, oma pH, niiskuse ja õhulisuse pärast. Enne kevadist mahapanekut kasutada puhtimist. 11 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea) Kartuli-süvikkärn kuulub suuremate kahjustajate sekka kartulikasvatuses. Positiivne on,et kahjustusi saab vähendada juba kasvuajal. Selleks tuleks vältida üleniisutamist, mis on üheks haiguse põhilisemaks põhjustajaks
19. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Toimub keemiliste ühendite kaudu. Võib olla nii kutsuv/tõrjuv/nõudlust väljendav. Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. 20. Millised taimeorganis suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed ? 21. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Naabrite hoiatamine patogeenist, et muuta enda taim haigustekitajale vähem atraktiivseks, tolmendaja meelitamine 22. Kuidas toimub taimede maaalune suhtlemine omavahel? Seeneniidistik 23. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookean 24. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid Ookean->vihmamets->parasvöötme mets-> savann->taiga->põllumaa- >soo,raba->tundra->kõrb 25. Nimeta piirkondi kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest
6. Keskkonna reostumine seda võivad põhjustada nii autode heitgaasid kui ka tööstus. Selle tagajärjel võivad taimede lehed kolletuda või variseda, puudel oksad kuivada 7. Kiiritus kiirguse tagajärjel taimed muteeruvad, moodustades ebaloomulikke vorme või on ebaloomulikult suured Infektsioonilised taimehaigused: Neid põhjustavad taimi nakatavad seened, ainuraksed, bakterid, viirused, mükoplasmad ja viroidid. Vastavalt haigustekitajale nimetatakse haigusi seen-, bakter-, viirus- jne. haigusteks. Osad haigustekitajad toituvad surnud orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse saprobiontideks. Osad toituvad aga elusast orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse parasiitideks. Osad haigustekitajad võivad oma elu jooksul kasutada aga nii elusat kui surnud orgaanilist ainet. 2. Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Mädanikud kahjustunud kude muutub kas pudrutaoliseks, sageli haisvaks (märgmädanik) või
vaimselt tervena. Kõik see, mis mõjub soodsalt ema tervisele raseduse ajal, soodustab ka loote normaalset arenemist ning on ka pandiks kehaliselt ja vaimselt terve lapse sünnile. Kõik see, mis mõjub kahjulikult ema organismil, eriti raseduse ajal, avaldab kahjulikku toimet ka lootesse ning häirib selle arengut. Nii võivad lootesse tungida mitmed toksilised ained, mis ema orgamismis tekivad mõne haiguse korral. Mitmed nakkushaigused võivad kahjustada lodet kas otseselt haigustekitajale tungimisega emalt lootesse või siis toksiinide näol. Loote närvisüsteemi kahjustus võib sugeneda erinevusest ema ja loote organismi immunoloogilises reaktiivsuses. Näiteks ema veres võivad tekkida raseduse ajal antikehad loote vere reesusfaktori suhtes, need lähevad üle ka loote verre ja ning 14 hakkavad lagundama selle punaliblesid, sellest sugeneb vastsündinu aneemia, mis võib
- Mälurakud: neil on pikk eluiga, tagavad efektiivse ja kiire immuunvastuse antigeeni korduval organismi sattumisel NK-LÜMFOTSÜÜDID – suutelised hävitama kasvajarakke, viiruste ja algloomadega rakke ja antikehadega kattunud rakke 2. Kolm immuunsüsteemi põhiomadust 1. Immuunsüsteem peab vahet tegema oma ja võõra vahel: MHC (koesobivus antigeenid) ; ehk tagada organismi stabiilne sisekeskkond 2. Spetsiifilisus ehk spetsiifiline vastus kindlale haigustekitajale 3. Mälu – et uuel kokkupuutel sama võõrainega oleks immuunreaktsioon kiirem ja tugevam kui esimesel kokkupuutel 3. Immuunsüsteemi mehhaanilised barjäärid Nahk Lima Ripsepiteel Maohape ja sapp Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks Normaalse mikrofloora kolonisatsiooniresistentsus 4. Loomuliku immuunsuse mehhanismid Komplemendi süsteem Fibronektiin
kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 23. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja põhjustada selle haigestumist), virulentsus (haigustekitaja patogeensuse aste, mis avaldub mikro-ja makroorganismi vastastikuse toime tingimustes ja iseloomustab tema organismi kahjustavaid ehk
kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis – infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis – infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale – immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 24. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused – patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja põhjustada selle haigestumist), virulentsus (haigustekitaja patogeensuse aste, mis avaldub mikro-ja makroorganismi vastastikuse toime tingimustes ja iseloomustab tema organismi kahjustavaid ehk
NB! KOPSUPÕLETIK Kopsupõletik on sagedane gripi ja bronhiidi tüsistus ning selle tekitajaks on ena- masti pneumokokk. Tüüpilised sümptomid on: · köha, · hingeldus, · palavik, · rinnavalu. Kindel diagnoos pannakse röntgenpildi põhjal. Ravi määratakse vastavalt haigustekitajale. VEREHAIGUSED Verehaigustest on spordis kõige enam levinud kehvveresus ehk aneemia. Erineva- test aneemialiikidest esineb sportlastel kõige enam rauavaegusaneemiat. RAUAVAEGUSNEEMIA Kehvveresus tekib, kui organism kaotab punaliblesid kas verejooksu või punalib- lede liigse lagunemise tõttu. Aneemia peamised sümptomid on kiire väsimine,
annaabi.ee 
