5.Uurimistehnika valik: Kohalikus kaubanduskeskuses ja klientidelt kes külastavad meie konkurenti AS Filmari. 6. Valimi määramine: Kohalikus kaubanduskeskuses küsitletakse inimesi ühe nädala jooksul iga päev nelja tunni jooksul, kella neljast pärastlõunal kuni kella kaheksani õhtul. Järelikult on sel puhul tegemist juhusliku valimiga. Samuti küsitletekse meie konkurendi kliente, mis tähendab et tegemist on mittejuhusliku valimiga. Küsitlusleht 1. Kas teie arvates on Haapsalusse vaja teist videolaenutust? Jah Ei 2. Kui tihti vaatate mängufilme televisioonist kas: 2 x päevas 2 x nädalas Ei vaata üldse vahel harva 3. Kas olete tihe videolaenutuste külastaja? Jah Ei ,kui vastasid eitavalt siis miks?............................................................................................... 4
Jaan Poska Referaat 10 B Klass Mai 2008, Otepää Poska riigi- ja pereasjade lahendamise vahel 11. septembril 1919. aastal kirjutab minister Jaan Poska välisministeeriumi kirjapaberil kirja oma tütrele Veerale Haapsalusse. Saame teada, et Poska on parajasti üle pea seotud tööga ministeeriumis ja kurdab: "Tegemist on nii palju ja töötegijaid nii vähe, et ei suuda ära minna." Ta lubab aga tütre Veera ja Timotheus Grünthali pulma kindlasti jõuda. Samast kirjast saame teada, et köstri pojast Poska, kes oli õppinud Riia vaimulikus seminaris, ei jäta lähedastele südamele panemast, et need tunneksid muret, et kirikukoor end laulatuseks ette valmistaks
Õhtul tagasi: Haapsalu Rapla - türi paide tartu 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik busside arv Buss sõidab liinil Tartu Paide Türi Rapla Haapsalu Türi Paide Tartu, mille kogupikkuseks on 508 km (seega ühe otsa pikkuseks on 254 km). Liinilviibimise aeg TH: TH = L / VE = 254 / 70 =3,6h= 3h 36min Arvestades busside liinilviibimise aega koostan järgmise sõidugraafiku: 1.Variant Väljub Tartust Saabub Haapsalusse Väljub Haapsalust Saabub Tartusse 8.00 11.35 14.00 17.35 2.Variant Väljub Tartust Saabub Haapsalusse Väljub Haapsalust Saabub Tartusse 8.00 11.35 12.00 15.35 15.00 18.35 18.00 21.35 I variandi puhul on liini võimalik teenindada 1 bussiga: Buss väljub Tartust 8.00 ja Haapsalust 14.00
Iseseisvuse väljakuulutamine Päästekomitee loomine oli riiklikult väga oluline. See moodustati 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomiteesse kuulusid tuntud poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ja arst Konstantin Konik. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Päts ja Vilms tegid samal päeval katse sõita Haapsalusse, et see seal kõigile avalikult ette lugeda. Sellest tuli aga loobuda, sest sakslased jõudsid enne kohale. Siis tahtsid Päästekomitee liikmed Päts ja Vilms sõita Tartusse, et see seal kõigile ette lugeda. Kahjuks nurjus ka see katse neil. Peale kahe katse nurjumist otsustasid nad teha manifestist mõned koopiad ja saata need kõikidesse suurematesse linnadesse, kus need sobival hetkel rahvale ette loetakse. Kõige esimesena loeti manifest ette 23.veebruaril Pärnus. Päev hiljem tehti
andis. Praeguseks on Riisipere mõisast jäänud alles ainult suur vana lagunenud hoone, millel on aknad laudadega kinni löödud. Kuna seal pole mitte mingisugust järelvalvet on ka seest kõik saalid täis soditud graffiteid. Kohaliku lapsena olen isegi uudishimust seal sees käinud ja ka katusel, millelt on väga väga ilus vaade Riisiperele. Legendid SUUR LIIKLUS VAJAB RAUDTEED Enne oli raudtee Tallinn- Keila- Paldiski. Läänemaa ja Harjumaa mõisnikud tahtsid, et tehtaks raudtee ka Haapsalusse. Siis tahetigi ehitada Keila- Kloostri- Haapsalu raudtee. Sellega ei olnud aga suurem osa nõus. Taheti ehitada Keila- Kloostri- Munalaskme- Haapsalu raudtee. 3 Kuid siis saatis Riisipere mõisnik riigivalitsusele palvekirja, et siin on liiga suur liiklemine ja siit peab raudtee läbi viima. Siis tulidki revidendid vaatama, kui suur siin liiklemine on. Seks
tema loata ja talle just teele ette. Siis võtnud ta suure kivi, pannud lingu ja tahtnud visata lossi tornile. Kuid oh õnnetust! Lingupael katkenud ja kivi kukkunud Võnnu saarde. Vanapagan jooksnud kivi juurde ja haaranud uuesti selle järele, aga kivi libisenud näppude vahelt maha ja läinud pooleks. Ta esineb veel praegu kahe kivina ning tas on viis Vanapagana näpujälge. Kalevipoeg Haapsalut karistamas Kalevipoeg juhtunud korra LääneNigula kihelkonda. vaatab sealt, näeb: Haapsalusse loss ehitatud, lossi kõrvale kirik. Tema aga ei tea ehitusest midagi. Vihastub, et ilma tema loata ehitatud. Otsustab ehitajaid karistada, ehitust purustada. Kahmab Pataka mäelt kivimüraka kätte, sihib Haapsalu torni pihta. Ennäe, visates libiseb jalg libedal maal. Kivil puudub sellepärast paras hoog. Kivi ei jaksa märki lennata, vaid peab paremaks Võnnu saarele heita puhkama. Seal kivi veel praegu puhkamas, tubli mürakas, kolm sülda kõrge, viis
täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. See on üks esimesi Valge Daami legende, ülejäänud lähtuvad sellest algvarjandist. Ajal mil loss veel Saaremaa piiskoppidele kuulus, oli üks toomhärra, kes pidi rangete kloostrielu reeglite järgi elama, ühe kooripoisiks ümberriietatud naise enese juurde toonud. Kaua aega ei avastatud nende saladust; kui aga piiskop ükskord Haapsalusse tuli, tekkis tal kahtlus ja ta pani toime läbiotsimise. Kui toomhärrad parajasti kirikus viibisid, otsiti kahtlusaluste eluruumid läbi ja leiti, et see, keda siiani oli kooripoisiks peetud, kandis naisterõivaid. Piiskop kutsusotsekohe kokku toomkapiitli ning see langetas otsuse, et naine tuleb poolelioleva kirikukabeli seina sisse müürida elusalt, toomhärra aga lossi vangikongis näljasurma peab vastu võtma. Ngu käsk oli, lasti seina õõnsus
VALGE DAAMI PÄEVAD Alates 1987. aastast on hakatud korraldama Valge Daami päevi. Idee korraldada selline üritus, tuli sellest, et Haapsalu on tuntud oma Valge Daamiga augusti öödel ning "Haapsalu legendi" etendus on teada üle Eesti. Ja nii korraldatigi 1987.aasta augustis täiskuu ilumise paiku esimesed Valge Daami päevad, mille idee on sarnane Tallinna Vanalinna päevadega. Üritust korraldatakse siiani ning igal aastal sõidab väikelinna Haapsalusse kokku tuhandeid inimesi eripaigust. 3.1. FESTIVAL Valge Daami festivalid on igal aastal augusti täiskuu ajal. Ürituse ajal on melu üle terve linna, lisaks sellele, mis toimub lossihoovis on hõivatud ka tänavad laatadega, kultuurimaja näituse ja kontserditega ning muusemides näitused, lisaks ei ole puudunud ka Valge Daami ralli. Valge Daami päevad kestavad kolm päeva, alustavad reedel ning lõpetavad pühapäeva keskpäeval. Programm on
*pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus 5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas, aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi Lihulast keskus ära ja viidi Vana-Pärnusse. Seejärel viidi üle Haapsalusse ja kõige lõpuks viidi keskus hoopis Kuressaarde. 6) Kuramaa piskopkond - juhiks Kuramaa piiskop, keskuseks oli Piltene. Olid veel teatud iseseisvad piirkonnad, mis enda üle valitsesid, Vana Liivimaa kolm suuremat linna olid iseseisvad: 1) Riia 2) Tartu 3) Tallinn LÄÄNISTAMINE enamasti oldie need, kellele mada läänistati, pärit Lääne-Euroopast, aga nad ei pruukinud olla tingimata aadlisoost. Nende seas oli ka eestlasi - endiste eesti ülikute järeltulijaid
Vladimiri ordeni IV järgu. 19. oktoobril 1917 määrati E. Põdder Tallinna eraldipataljoni formeerijaks ja ülemaks. 30. oktoobrist hakkast ta sellest pataljonist formeerima juba 3-pataljonilist Tallinna Eesti eraldipolku, mis peagi nimetati 3. Eesti polguks. 1. eesti jalaväediviisi moodustamisel sama aasta detsembris määrati E. Põdder 9. detsembril 1. Eesti polgu ülemaks, kuna senine polguülem A. Tõnisson sai brigaadiülemaks. 1. Eesti polk oli selleks ajaks asunud Haapsalusse ja üheks ta põhitegevuseks oli saanud Läänemaa talude ning mõisate kaitsmine revolutsioonituhinas marodeerima hakanud vana sõjaväelaste eest. Kui sakslased 1918. aasta veebruari teisel poolele Lääne-Eesti saartelt mandrle liikusid, deklareeris E. Põdder 21. veebruaril Haapsalusse jõudnud Saksa väekolonni juhatajale major Steffensile, et käimasolevas saksa-Vene sõjas,jääb tema polk neutraalseks iseseisva Eesti Vabariigi sõjaväeks. Peale mõningaid kõhklusi kirjutaski
Samal ajal kehtestati Brestis toimuvad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keksriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindele. Baltisakslaste küüditamine Eestist andis selleks ka sobiva ettekäände rahvuskaaslasi on vaja kaitsta! 15 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. Saaremaalt jõudsid sakslased Eesti mandrile Lihula piirkonnas 20. veebruaril, Hiiumaalt Haapsalusse päev hiljem ning Lätist pealetungi alustanud üksused marssisid Valka 22. veebruaril. Järgnes sakslaste kiire edasitung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli aga sakslastele vastupanu osutamiseks liialt nõrk. Iseseisvuse väljakuulutamine Rahvuslikud ringkonnad olid Saksamaa kavatsustest teadlikud ning veendunud kiire tegutsemise vajaduses. 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti
I Eesti polk teatas, et ta jääb passiivseks ja ei hakka sõdima, kuigi neile anti käsk nad eirasid. I Eesti sõjaväe polk hakkas arreteerima enamlasi ning Haapsalu piirkonnas võeti ära relvi ja varustust Vene sõduritelt ning seadsid oma ajutise valitsuse. Polkovnik Põdder saatis Tallinnasse polguesindajana ajakirjaniku Juhtund. 20. veebruaril ta jõudis Tallinnasse, juhatati välja ta Estoniasse. Seal ta tegi polgu nimel teatavaks: "Järgmisel päeval saabuvad Haapsalusse sakslased ning selle ajaks on võim ära võetud sakslaste poolt, saatke palun osav kõneleja Haapsalusse, kes saaks välja kuulutada iseseisva riigi." Jüri Vilms ja Konstantin Päts, Aleksander Saar asusid teele Tallinnast Haapsalu poole (Jaan Krossi romaan "Tabamatus"). Poole tee peal tulid vastu sõdurid, kes teatasid, et sakslased okupeerisid ära Haapsalu, polnud mõtet enam sõita Haapsalusse. 22. veebruaril tehti teine katse Tartus. Sõitsid nüüd Tallinnast Tartust, et
tormiline sünnipäevapidu. Kui ma pärast Eesti taasiseseisvumist toimikuid lugesin, siis jah, need süüdistused polnudki väga selged. Isa oli olnud Kaitseliidus, kuid mitte Omakaitses, ent kuna tal oli veoauto, siis võeti teda paaril korral sakslaste ajal mingile haarangule kaasa. Ta ootas autoga kusagil tee peal ja eesti omakaitselased läksid mingit punast otsima. Ükskord kamandati isa Haapsalusse vange viima. Ta simuleeris, et auto mootoris midagi juhtus, vangid, nende hulgas üks tema tuttav, laaditi metsa vahel teisele masinale ümber. Isa vabanes nõnda ebameeldivast toimingust, ta nagu ei tahtnud nendest asjadest osa võtta, olemata seejuures mingisugune punastele kaasatundja. Kuid ometi ta lootis, et ta tuttav pääseb ümberlaadimise käigus põgenema, aga ei pääsenud. Isa tuli vaestest oludest, aga mingisugust sotsialistlikku meelsust temas polnud. Pisiäriga
Teistelt riikidelt abi saamiseks saadeti euroopasse laiali välisdelegatsioonid: Inglismaale - Ants Piip Prantsusmaale - Karl Robert Pusta Skandinaavia - Jaan Tõnisson Saksamaale ja Sveitsi - Karl Menning, Mihkel Martna. Itaalia - Eduard Virgo Venemaale (hiljem) - Julius Seljamaa ja Johannes Laidoner 18.02.1918 - Sakslased alustasid rindel pealetungi, tahtsid venelasi hirmutada, et rahulepingut kergemini ja soodsamalt kätte saada. Eesti mandrialale maabusid Sakslased kõigepealt Haapsalusse. 29 19.02.1918 - Vanemate kogu moodustas Pääste Komitee, kuhu kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Konik kirjutas iseseisvus manifesti. See loeti esmakordselt ette Pärnus Endla teatri rõdult 23.02.1918. Samal päeval (19.02.1918) algas Saksa vägede pealetung kogu idarindel. 24.02.1918 Iseseisvus Manifest loeti ette Tallinnas. Tekkis Eesti Vabariik, millega lõppes ka Veneaeg eestis.
annaabi.ee 
