Kool Teema Juhendaja : Koostas : Kool 2012-05-08 Legende Haapsalu asutamisest 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et sellest ajast on veetase palju langenud. Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab?
vähe. Samas on paljud kirjanikud käinud siin oma mõtteid mõlgutamas ja uusi teoseid välja mõtlemas. Kõige tuntum koht, kus käidud, on Haapsalu Tagalaht. Rohkelt on kirjanikke, kes on siin vaid korra peatunud, mõne hea sõbra juures käinud või lihtsalt läbisõidul olnud. Üksikud nendest on kirjutanud teoseid Haapsalust. Näiteks tuntud vene 18. Sajandi poeet Gavrila Romanovitsh Derzhavin, kes on pühendanud oma loomingut Haapsalule. Haapsalus on sündinud üksikud, pikemalt elanud mõned, loomingulist kirjatööd teinud vähesed, töötanud paljud, peatunud ja puhanud peaaegu kõik Eestimaa kirjamehed pluss mõni mujalt lisaks. Tundub, et kirjameestele see kuurort pikemaks loometööpeatuseks ei passi: päris oma kirjanikku nagu polekski Haapsalu jaoks võtta. Kuigi, jah lahtriteloedist jäi välja üks Haapsalule iseloomulik, nn. Õnnelikkude ehk niisuguste liik, kel harrastus ja töö kokku langevad
.....lk.11 SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin ühest Eestis paremini säilinud piiskopilinnusest, selle ajaloost, legendist ja mis on temast saanud tänapäeval. Haapsalu piiskopilinnus hõlmab enda alla üle 3 hektari.Haruldane on ta ka veel sellepärast ,et Haapsalu on ümbritsetud kolmest küljest merega. Linnuse vanimad osad on 1270.aastatel valminud väike linnus ja väga hea akustikaga toomkirik. Linnuse kirikutornist avaneb aga parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Räägin ka Valge Daami legendist. Augusti südaööl täiskuu paistel ilmub Haapsalu toomkiriku ristimiskabeli aknale valge naisekuju-Valge Daam. Sajandite saladusi varjavad müürid tänapäeval aga on meelelahutuseks sadadele turistidele iga päev ja see on ka hea koht vabaaja veetmiseks. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi, keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta,
Kokkuvõte.........................................................................12 Kasutatud kirjandus...........................................................13 Lisad................................................................................14-15 2 Sissejuhatus Otsustasin oma referaadi teha Valge Daami kohta, kuna lugu on kodukandis juhtunust ja tervele Eestile, eriti Haapsalule, vägagi tähtis. Lisaks on legend saanud nii enesestmõistetavaks ja vahel jäänud ka segaseks. Küsides oma tutvusringkonnas legendi kohta, on kõigil mingi eelaimdus ja enam-vähem ka sisu teda, kuid keegi ei tea miks, kuidas ja millal see toimus. Seega, mõtlesingi teha selle Daami kohta referaaadi, et ka ise rohkem aimu saada. Tahaksin selles töös välja tuua erinevaid fatke, kes on Valge Daam ja kuidas see lugu siis õigupoolest on
olla ajaloolise tähtsusega objektiks ning silmarõõmuks kõikidele ajaloo- ja kunstihuvilistele. Sajand tagasi küsiti, kas linn jõuab kunagi jaamni välja, kuna raudteevaksal asus linnast üsna kaugel. Nüüdseks on linn vaksalist igas suunas mööda kasvanud. (4) Eesti Raudteemuuseum tegutses 1992. aastani Tallinnas Balti jaamas. Peale seda otsustati muuseum liigutada Haapsallu, mis on sellest ajast peale Haapsalule kuulust veel juurde toonud. 7 4.Pildid Pilt 1. Haapsalu jaamahoone eest Pilt 2. Haapsalu jaama perroon 8 Pilt 3. Haapsalu jaama perroon ja vaatamisväärsus 9 5. Kasutatud materjalid 1
tuleb kiiremini liikuda keskkonnaalasele kaitsele, olgugi, et 1966.a mindi üle üksikmälestise kaitselt kompleksi, s.h. ka looduslik keskkond kaitsele. 6 Lõppsõna Mälestiste hulk 9.9.2008.a seisuga oli 26 028. 12 muinsuskaitseala, milles ajaloomälestisi 1267, arheoloogiamälestisi 6 618, arhitektuurimälestisi 5 277, kunstimälestisi 12 966 ja tehnikamälestisi 44. Lisaks Haapsalule ja Tallinnale on sõlmitud halduslepingud Tartu ja Pärnu linnadega ning mitmed koostöölepingud. Kasutatud allikad www.muinas.ee 7
5. Ilon Wiklandi maja - Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu, 1930-ndail elas ta vanavanemate juures kenas kollases majas. Wikland emigreerus 1944 a Rootsi. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive - Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi. Huvitav teada: Ilon Wikland kinkis ligi 800 originaaljoonistust Haapsalule, Sa näed neid Kooli tänaval 2006 a. avatud galeriis. Lisaks galeriile külasta kindlasti ka laste teemaparki Iloni Imedemaa. Saare maakond 1. Vilsandi Läänepoolseim asustatud saar, RP, sada saarekest ja laidu, madalvee ajal saab ka jalgsi, saarevaht Tätte. Vilsandi tuletorn ja ilmajaam. 2. Kuressaare piiskoplinnus esindusüritused, kontserdisaal, hästi korrastatud linnus, muuseum, park. 3. Panga pank Lääne-eesti paekalda kõrgeim osa
Riik on Peksari kinnitusel nimelt selgelt deklareerinud, et äriühingute tegevusse ta ei sekku, seda seni, kuni tegu pole monopoliga. Peksar märgib, et pole lootust, et riik sarnaselt näiteks aktsiaseltsile Tallinna Vesi või Eesti Post ühe panga tegevust reguleerima soostuks. Nii pole väikeasulal suurpanga ärilise otsuse vastu võimalustki. Maakonnas on kokku umbes kümme pangaautomaati - lisaks Haapsalule ka Taeblas, Ristil ja Lihulas, kuid nende kasutamise statistikat pank välja ei anna. Küll on varem tahetud automaat ära viia Ristilt. "Kas nüüdseks on Virtsu automaadi kasutus langenud alla Risti oma?" imestab Peksar, et Virtsu hoolimata suurest reisijate läbivoolust pangaautomaadist ilma jääb. Sularaha saab alates aprillist, mil pangaautomaat ära viiakse, pangabussist, mis hakkab käima kaks korda kuus ning peatuma Virtsu lasteaia juures. Vallavanem usub, et mõnigi kohalik hakkab
tähelepanuväärne mälestusmärk, mille sajanditetagusest hiilgusest on säilinud vaid varemed. 1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille esimene keskus asus Lihulas, seejärel Vana-Pärnus, mille leedulased aga maha põletasid. Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati peakirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse territooriumi. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etapis, vastavalt relvastuse arengule. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kyveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, müüri paksus kõikus erinevatel lõikudel 1,2-1,8 m vahel.
MUUSEUME VÕI PUHATA TERVISE SPA'S. HAAPSALUGA ON SEOTUD PALJU TUNTUD INIMESI NENDE SEAS HELILOOJA PJOTOR TSAIKOVSKI, A.LINDGRENI 4 RAAMATUTE ILLUSTRAATOR ILON WIKLAND, MAALIKUNSTNIK A. LAIKMAA JNE. EDASPIDISED UURIMISTÖÖ PEATÜKID KIRJELDAVAD HAAPSALU LÄHEMALT. 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU HAAPSALU (SAKSA KEELES HAPSAL) ASUTATI 1279 AASTAL, KUI SAARE-LÄÄNE PIISKOP ANDIS HAAPSALULE LINNA ÕIGUSED. HAAPSALU KUULUB ÜLE 700 AASTASE AJALOOGA EESTI VANIMATE LINNADE HULKA. NENDE AASTATE JOOKSUL ON VÕIM LINNAS OLNUD NII ROOTSLASTELE KUI VENELASTE VALDUSES. HAAPSALU KUURORDI AJALOOS OMAB TÄHTSAT OSA BALTISAKSA ARST, CARL ABRAHAM HUNNIUS, KES PEALE ÜLIKOOLI LÕPETAMIST ARSTINA TÖÖTADES UURIS HAAPSALU LAHE MUDA JA AVASTAS SELLE RAVIOMADUSED. TEMA EESTVEDAMISEL RAJATI LINNA KAKS MUDARAVILAT ESIMENE AASTAL 1825 JA TEINE AASTAL 1845. 19
Piiskopkonna korraldus oli sarnane Tartu piiskopkonnale. Piiskopkonnaresidentsid on asunud: ● Lihulas, kuhu Orduga kahasse ehitati kivilinnus. Ordu sai ka ¼ piiskopkonna maadest. ● Püüdes vältida tülisid mõjuvõimsa Orduga, viis piiskop 1251. a residentsi üle Vana-Pärnusse, mille leedulased 1263. a põletasid maatasa. ● Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati toomkirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. a andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõigused. ● 14. saj II poolel viis piiskop oma residentsi üle Kuressaarde. Piiskopi nõukogu -toomkapiitel -jäi edasi Haapsallu. 1559. a müüs piiskop Johannes V Münchhausen piiskopkonna30 00 taalri eest Taani kuningale Frederik II-le. See omakorda loovutas piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele.Hertsog Magnus oli ka ainuke piiskop, kes vermis Haapsalus oma raha -veeringuid ja killingeid. Liivi
Selleks moodustati Eestimaa Päästmise Komitee, mille liikmeteks said Jüri Vilms, Konstantin Konik ning esimees Konstantin Päts. Ühtlasi koostati ja kinnitati Eesti iseseisvuse manifesti tekst. Kohtadel asusid võimu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Kuna Tallinnas püsis veel Eesti Nõukogu Täitevkomitee ja merekindluse sõjaväelaste võim, ei olnud seal võimalik Eesti Vabariiki välja kuulutada. Seetõttu tehti panus 1. eesti polgu vabastatud Haapsalule, kuid 21. veebruaril autoga Haapsalu suunas teel olles selgitasid Päästekomiteele vastu tulevad enamlikud 1. eesti polgu sõdurid, et Haapsalu on juba langenud. Nõnda tuli komiteel tulutult Tallinna tagasi pöörduda. Tartu vabastamine Eesti tagavarapolgu üksused arreteerisid 21. veebruaril Tartu täitevkomitee ning üritasid hõivata ka nõukogu hoone. Läti küttidel õnnestus aga vangid vabastada ning kõrvaldada eesti polgu valveüksused nõukogu
Ivan Sussanini kujus tõi helilooja välja vene inimese parimad iseloomujooned. Sümfooniamuusikas sünteesis Glinka rahvamuusika rikkuse ja professionaalse meisterlikkuse. Üle maailma on kuulsad helilooja Pjotr Tsaikovski (18401893) teosed: ooperid ,,Jevgeni Onegin" ja ,,Padaemand", balletid ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja", aga samuti IV, V ja VI sümfoonia. 1867. aastal veetis helilooja suve Haapsalus. Seal alustas ta oma esimest ooperit ,,Vojevood". Haapsalule pühendas ta klaveripalade tsükli ,,Mälestus Haapsalust", mis hõlmab kolme pala: ,,Ühe lossi varemed", ,,Sõnadeta laul", ,,Skertso". Paralepas jalutades kuulnud helilooja eesti rahvalaulu ,,Kallis Mari". Selle variatsioonid kõlavad Tsaikovski VI sümfoonia teises osas. XIX sajandi keskel tekkis vene heliloojate ühendus, mida tuntakse kolme nime all: ,,uus vene muusika kool", Balakirevi ring või ,,Võimas Rühm". Sellesse ringi kuulusid Mili Balakirev
puust asja, sai vaskraha. Legende Haapsalu asutamisest Ülla Paras 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis SaareLääne piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et sellest ajast on veetase palju langenud. Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal
annaabi.ee 
