kaubitseda. 4. Sunnismaisuse kujunemine ● Koormiste tõustes hakkasid talupojad põgenema, selle vältimiseks sõlmiti lepped pagenute välja andmiseks. ● 15. sajandil tekkis põhimõte “mees või võlg”– see tähendas, et pagenud talupoja vastu võtnud mõisnik pidi talupoja kas tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. ● Põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra - ehk haagikohtunikud, sest oluline oli tagasi saada tööd tegev talupoeg. ● 16. sajandi alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused – oli kehtestatud pärisorjus Kõigi talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud siiski ühesugune. Talupoegade kategooriad: ● adratalupojad - normaaltalu suuruseks oli üks adramaa, st külvipind oli 8–12 ha ● üksjalad – väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas
KODUKARIÕIGUS mõisniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi ihunuhtlusega Talupoegadel kujunes mentaliteet mõisa köis, las lohiseb! Kas talupojad leppisid teokoormiste suurenemisega? Sunnismaisuse kasv Talupoegade põgenemine Mõisnike kokkulepped: mees või võlg Kujunes välja sunnismaisus talupoegade liikumiskeeld, ei tohtinud elukohta vahetada mõisa piirest väljapoole Põgenenud talupoegade tagaotsimiseks seati ametisse adra- ja haagikohtunikud 1507.a. võeti eesti talupoegadelt relvakandmise õigus Pärisorjus XVI saj alguseks oli Eesti alal kujunenud välja pärisorjus Pärisorjadest talupoegadel : 1) puudus isiklik vabadus - teda võidi müüa, osta, vahetada, kinkida, pärandada mõisnike kodukariõigus relvakandmise keeld liikumispiirangud 2) puudus majanduslik vabadus maa oli mõisniku omand koormised Talurahva sotsiaalne liigendus Täida tööraamatu ülesanne 3 lk. 35, õpik lk.64-65
Ka maksumaksjad läksid kaotsi. Seetõttu hakkavad maaomanikud sõlmima kokkulepped põgenenute väljaandmiseks. Kes Vanal Liivimaal vahetab elukohta, siis annavad maaisandad põgenenud talupojad välja. St talupojad hakkasid muutuma sunnismaiseks. Nad ei saanud enam lahkuda ilma loata. Esimene selline kokkulepe, kus toimub väljaandmine, on pärit Tartu piiskopkonnast 1458ndast aastast. Pagenud talupoegade jälitamiseks ja tagasitoomiseks määrati ametisse adra- ehk haagikohtunikud ametnikud, kes pidid tegelema pagenud talupoegadega. Vanal Liivimaal hakkas välja kujunema pärisorjus. Samas ei saa öelda, et see oli kogu Liivimaal levinud, see oli kõigest etapp selle poole. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Vana Liivimaal erines mõnevõrra. Kõige suurem mass talupoegasid, kelle kohta see kehtis, moodustasid · Adratalupojad. Nimetus tulenes sellest, et nende talu suurust mõõdeti adramaades.
Tallinna alla, kuid pöördusid tagasi nähes eestlaste suurt vähemust. Seejärel otsisid eestlased abi Venemaalt, kes hakkasid Pihkvast 5000 mehega Otepääni Tartu piiskopkonda tungima. Sakslased koondusid nüüd Lõuna-Eestisse. Pihkvalased läksid koju tagasi, see andis eestlastele lisaaega siiski. 10. Ülestõus Saaremaale. Saaremaa sündmused jaagupipäevast 1343 kuni 1345 (ülestõusu mahasurumiseni) 11. Mõisted: Haagikohtunik - põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra- e haagikohtunikud, adratalupoeg - talupoegade kiht 14-16. saj., kelle maa suurust arvestati adramaades., üksjalg - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale., vaba talupoeg - talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu., maa-vaba - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel
algul hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma. Toetuti asjaolule, et talup. Oli tavaliselt jätnud tasumata koormised, mida loeti võlaks. Kui teine feodaal oli talupoja vastu võtnud nõuti võla tasumist või talupoja tagasi andmist. Tähtsaim siiski talupoja tagasisaamine. Peagi hakati Vana-Liivimaa feodaalriikide piires sõlmima kokkuleppeid pagenud talupoegade väljaandmiseks. Pagenute kindlastegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse adra- e. haagikohtunikud. XVI saj. alguses järgnesid kokkulepped pagenute vastastikuseks väljaandmiseks ka juba ordu ja piiskopiriikide vahel. 1507. keelati talupoegadel relvade kandmine (märk vabaduse lõplikust kaotusest). Vana-Liivimaa sise ja välissuhted Pärast Jüriöö ülestõusu ordu mõjuvõim kasvas. vana Liivimaa pisskopkonnad suuremal või vähemal määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas Tartu piiskopkond, kus oli piiskopik Dietrich Damerow, kellel
põgenenute väljaandmiseks. Hakati põgenejaid välja andma. See tähendas seda, et talupojad hakkasid muutuma sunnismaiseteks, nad ei saanud ilma loata lahkuda. Esimene sellelaadne kokkulepe on säilinud Tartu piiskopkonnast aastast 1458. Pagenenud talupoegade jälitamiseks ja tagasitoomiseks määrati ametisse adra- e 4 haagikohtunikud. Läänimeeste e mõisnike seast määrati. Seega, Vanal-Liivimaal hakkas välja kujunema PÄRISORJUS. Vanal-Liivimaal talupoegade võrduslik olukord erines mingil määral: 1. Kõige suurema osa moodustasid adratalupojad põldude suurust arvestati adramaades (u 600 ha). Nemad tegid tööd ja kandsid koormisi. 2. Vahekihi moodustasid ÜKSJALAD. Nemad olid enamasti adratalupoegade noormead pojad, kes rajasid
Talupojad hakkavad mõisas tööl käima, teokohustuse eest palka ei saanud. Viljalt pidi maksma kümnist nt ühe neljandiku annad ära: ise saad 1000kg annad 250kg ära. 15.sajandil tuli sunnismaisus ehk talupoeg ei võinud ilma mõisniku loata ära minna. Linnadele see aga ei meeldinud, sest siis oli linnas vähem inimesi ja elanike arv ei saanud kasvada. Kui talupoeg põgenes ja suutis aasta aega peidus olla siis ta võis linna jääda. Haagikohtunikud otsisid talupoegi. Vakusepidu oli ka seal koguti maksud kokku ja toimus korra aastas, see oli kohustuslik, ka seal osalemine oli kohustuslik. Teede ääres oli arvukalt kõrtse ja veskeid et seal saaks ööbida. Ühiskond hakkas jagunema alamklassiks ja ülemklassiks(sakslased ja eestlased). 9. Linnad Vana-Liivimaal. Kuidas nad tekkisid, kes seal elasid ja millega tegelesid? Gildide ja tsunftide tegevus.
põllumajandussaaduste ülejääkidega kaubitseda. *Sunnismaisuse kujunemine: *koormiste tõustes hakkasid talupojad põgenema, selle vältimiseks sõlmiti lepped pagenute välja andmiseks. *15. sajandil tekkis põhimõte “mees või võlg”. Pagenud talupoja vastu võtnud mõisnik pidi talupoja tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. *põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra- e haagikohtunikud. *16. saj alguseks oli enamik talupoegi kaotanud põhilised vabadused - tekkis pärisorjus. *Kaotus muistses vabadusvõitluses ning allutatus võõrvõimudele ei vähendanud eestlaste igatsust taastada muistne iseseisvus. Eestlased korraldasid võõrvõimude vastu pidevaid vastuhakke, mille puhkemisele aitas kaasa ka koormiste pidev kasv ja õiguste vähendamine. *Kõik eestlaste ülestõusud ning katsed taastada muistne iseseisvus suruti julmalt maha;
Baltikuim kuulus kõige rohkem valgustusajal saksa kultuuripiirkonda. johann herder tutvustas eesti rahvaluulet euroopas saksa keele vahendusel. Pilet nr15 *talurahva õigusliku seisundi muutmine 15-16sajandil 15sajandil teisel poolel tekkis arusaam et talupojad ei olegi isiklikult vabad vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnuismaisus. 1507Aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Haagikohtunikud valvasid, et talupojad ei põgeneks oma maadelt. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus. 15Sajandil ei nõutud enam kümnist vaid 25%saagist, mistõttu jäid paljud talupojad mõisale võlgu. *majandus ja linnad 19sajandil põhiline majandusüksis oli mõis. Mõisamajanduse edendamise aluseks oli viljatootmine- sissetulekuallikas teraviljast põletatud viin. Kuna viinatootmine oli tulus siis mõisnike väljamiekud suurenesid-hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid
Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust
maavabad omasid talu läänikirja alusel, ratsateenistuskohustus Sunnismaisuse kujunemine: koormiste tõustes hakkasid talupojad põgenema, selle vältimiseks sõlmiti lepped pagenute välja andmiseks 15. sajandil tekkis põhimõte "mees või võlg" 1458. a sõlmisid Tartu piiskopkonna vasallid pagenud talupoegade väljaandmise lepingu, järgmiseks sõlmis orduala ja siis nad omavahel põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra e haagikohtunikud 1507. a võeti vastu Maapäeva otsus loobuda talupoegade sõjalisest abiväest, sellega võeti neilt relvakandmisõigus Linnad ja kaubandus VanaLiivimaal: 14. sajandil kujunes Hansa Liit hansade (kaupmeeste selts, üks linnas) ühendus, kaubalinnade liit; tänu sellele õitsesid Liivimaa linnad kaubanduslikult Hansa ühiste huvide nimel pidid ka Liivimaa linnad juhinduma hansapäevade otsustest ja neid vastuvaidlemata täitma
korrashoiu ja transpordi eest, jälgis, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda nõunik. Linnuseläänid - on üks seitsmest maaosast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula). Maakonnad - Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Saaremaa rüütelkond - aadlite liit, kes elasid Saaremaal. Reduktsioon - mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. Asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja. Ametkond - maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Vakus - ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut Vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 -
Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda kuninga poolt määratud nõunik. *linnuseläänid- on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula) *maakonnad- Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. *Saaremaa rüütelkond- oli aadlite liit, kes elasid Saaremaal. *reduktsioon- mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. *asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja *ametkond- maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. *vakus-ametkonnad jagunesid vakusteks Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Lk.104-108
annaabi.ee 
