Monika Gustavson Laste aeg, laste aed Kokkuvõte Laste elukeskkond on väga palju muutnud viimastel aastatel. On tavaline, et peredel ei ole palju võimalusi koos vaba aega veeta, selle tulemusel nõrgenevad pereliikmete omavahelised suhted. Näeme, kui sageli võib pere struktuur muutuda. Kõik sellega kaasneva abielulahutsused, kooselu kasuisaga või emaga peavad kaasa tegema ka lapsed. Kõik need asjad mõjutavad laste igapäevaelu. Seetõttu kui laps käib lasteaias, peaks vähemasti see olema koht, kus tal on rahulik ja turvaline, kus kõik tõimub alati kindla rütmi järgi. Igapäeva stress on tänapäevale iseloomulik. Lasteaias võib näha otsest seost stressi ja nakkushaiguste vahel, seda eriti sõimerühmas. Kuid pidev stress toob kaasa halvemaidki tagajärgi kui nakkushaigused. Stress kahjustab aju. Koolid ja lasteaiad on vaja muuta stressivabaks. Kaasaegse pedagoogika ülesanne on luua niisugused tingimused, mis ergutaksid lapsi vabale sp...
pärsia kangast kitooni, mis oli pehmetesse voltidesse korjatud ja kummalgi õlal viie hõbepandlaga kinnitus. Tavaliselt ei kandud hetäärid rinnasidet ning ei soovitanud seda teistelgi teha. Veelgi enam paljud hetäärid ei kandud iidse Kreeka kombe kohaselt üleriiete all mitte midagi. Pilt: "Ära kurvasta, mina jälle sain selle haiguse sinu armsalt papalt!" Kasutatud kirjandus "Kõige vanem elukutse" Heino Gustavson "Inimene ja sotsiaalsuse vormid" Oswyn Murray Ajakiri "Noorus" 12/1993 Pildid Esimene pilt: E. Wiiralt "Öine külaline" Teine pilt: Gori "Igapäevane elu"
Selleks, et Eesti varauusaja ajalooga paremini tutvuda valisin raamatu ,,Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a." mille autor on Heino Gustavson. See raamat pani mind palju mõelda ja jättis tugeva mulje. Raamatu autori esimesed sõnad on ,,see raamat räägib vanast, kuid peaaegu kõik, millest siin juttu, on tänapäeva lugejale uudne". Arvan, et mitte ainult uudne, vaid ka hirmuv ja sokeeriv. See raamat avas mulle, tänapäevasele inimesele, silmad, sellele, kuidas see elu varem käis, ja millised olid inimeste hädad. Selle abil sain jälgida seda, kuidas arenes
Nendele lastele, kes on oma jäljendamistungile esimestel eluaastatel piisavalt toitu leidnud, ilmneb vajadus autoriteedi järele enesestmõistetavalt.(Vabaduskasvatus 1992) Jäljendamine on lapse põhiline õppimisviis (Tõugu & Soans 2005). Kuni seitsmeaastase lapse kasvatuses on kõige tähtsam eeskuju ja jäljendamine, keskkond, kus laps viibib ja inimesed, kes lapse läheduses tegutsevad. Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend. (Gustavson 2004) Waldorflasteaias on valmistehtut nii vähe kui võimaik. Loomulikult peab olema pliiatseid, pintsleid, kriite, värve ja voolimissavi ning muidugi ka ilusaid toole laudu ja lihtsaid kauni vormiga mänguasju. Eelkõige on aga vaja kive, teokarpe, igasuguseid puutükke, lustakaid oksakesi ja kände ning puutöökojast ülejäänud klotse. Väga tähtsad on ka riidelapid ja rätikud, vill ja lõng, papp ja puit. Oluline on kõik see, millest midagi ise kombineerida saab
Viljandi Linnakapelli asutas 1971. aastal Tõnu Sepp. Esialgu mängisid seal põhiliselt muusikakooli õpetajad ja õpilased. Tõnu Sepp juhatas linnakapelli kuni 1989. aastani. Tõnu Sepp Ansambli tutvustus Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks Eestile on esinetud ka välismaal. Programmid koosnevad keskaja lauludest ja pillilugudest. Parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse. Liikmed Helika Gustavson Margus Kubo Cätlin Jaago Toivo Sõmer Sandra Sillamaa Marge Loik Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid Kellamäng Trummid Hiidpasun Tamburiinid
Kõik on omavahel kenasti kooskõlas. 7. Valisin selle kunstiteose analüüsimiseks sellepärast , kuna minuarust on sellel maalil eriline võlu ja maagilisus, mida tuleks ära märkida. Kunstniku värvide kasutus ja detailid maalil on erilised. See maal on nii tavaline, aga ka samas nii teistsugune. 8. Öeldakse, et ,, Mona Lisa" on maailma kõige kuulsam maal. Usun, et see annab natukenegi kujutlust selle aja kunstist. 9. Analüüsi autor: Sandra Gustavson 10. Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa
inimeseõpetust loomaõpetust taimeõpetust füüsikat keemiat Lasteaias on paljud õppeained samad, kuid lihtsamal kujul. Lisaks toimuvad nn. põhitunnid, sest oskusi on vaja lihvida ning kordamistega on lihtsam meelde jätta. Need toimuvad iganädalaselt. Põhitundideks on: võõrkeeled, mida koolis hakatakse juba esimesest klassist õpetama eurütmia ja võimlemine tööõpetus ja käsitöö muusika, maalimine ja joonistamine ( Gustavson 2004). 5 Hetke seisuga tegutseb Eestis 7 Waldorfkooli ja 8 Waldorflasteaeda või mängurühma. Neid võib pidada ,,piirkonnata" koolideks ja lasteaedadeks, kuna neis õpib õpilasi suhteliselt paljudest erinevatest omavalitsustest. Eesti Waldorfkoolid on reeglina laste arvu poolest väikesed üldharidust andvad erakoolid. Need ei tee laste vastuvõtmisel vahet lapse soo, rahvuse, usu, õpivõimekuse või vanemate majandusliku seisu alusel.
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega
edasi arendades jõuti järeldusele, et tuleb kaitsta kaitseliine tagalast ning strateegiliselt tähtsaid asulaid mitte ainult mere, vaid ka maismaa poolt. Nikolai II andis maarindepositsioonide rajamiseks korralduse 29. jaanuaril 1913 aastal. Samal aastal alustasid vangid ehitustegevust. Projekti käigus plaaniti Tallinna kaitseks rajada üks paljudest maarindepositsioonidest linna naabruses olevasse Pääsküla külla (Gustavson, 1993). Peeter Suure Merekindluse koosnes kaitsepositsioonidest Naagel (Tõlinõmmel),Vitil, Humalas, Vääna-Postil, Laagris, Assaku piirkonnas ja Irus (Masing, 2008). Projekti koostamise aeg oli väga kiire ja enamjaolt ei suudetud seda olukordade vaheldumisega lõpetada. 1915 - 1916 aastatel alustati projekteerimist uute positsioonide jaoks, millega seoses maarinne nihkus Tallinnast kaugemale. Kõiki kavandavatest positsioonidest ei jõutud I maailmasõja peale tulemisega valmis ehitada
EESTI METODISTI KIRIKU TEOLOOGILINE SEMINAR Helika Gustavson-Rätsep kaugõppe IV kursus TARKUSEKIRJANDUS JA POEESIA ESSEE ÕPETUSSÕNADE JA VANASÕNADE TEEMAL Õppejõud: Margit Sepp Tallinn 2010 Õpetussõnu lugedes hakkas mind huvitama laiskuse teema: millistes värvides seda eesti vanasõnades kasutatakse, millised sarnasused ja erinevused on vanasõnadel Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab,
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga või...
Juba 19. sajandi lõpus alustasid tööd esimesed kooliarstid ning alates 1917. a rakendati koolides ühtne tervishoiukorraldus. Kooliarsti ülesanne oli kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine ja epideemiatõrje koolides. Oma töö kohta 10 esitati kord aastas aruanne (Gustavson 1979: 74-77). Liikudes meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalse mudeli poole, toetub koolitervishoid muutunud paradigmale, kus on kindla koha omandanud haiguste ennetus ja tervise edendamine. Ka Eesti tervisesüsteemide arengus on varajase sekkumise käsitluses tekkinud vajadus tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna paindlikuks koostööks. Koolitervishoius tähendab see õpilastele toimetulekuks võimaluste ja eeltingimuste loomist
EESTI METODISTI KIRIKU TEOLOOGILINE SEMINAR Helika Gustavson-Rätsep kaugõppe III kursus REFORMATSIOON KATOLIKU JA ANGLIKAANI KIRIKU ARMULAUATEOLOOGIA VÕRDLUS Õppejõud: dr Heigo Ritsbek Tallinn 2010 Katoliku ja anglikaani kiriku armulauateoloogias on nii sarnasusi kui ka olulisi erinevusi. Kui allikad, mille katoliku kiriku armulauateoloogia kohta leidsin, räägivad vähe selle arengust, siis anglikaani kirikut puudutavates allikates olid erinevad suunad
2 4. Klaes Christerson in der Dom- Uppsala nach1611 Horn und Frau K. kirche (Schweden) S.200 Krumme 5. Mauritz Leijonhuvud kein Bild Örebro, 1610 und Amalia Hatzfeld vorhanden (Schweden) 3 6. Gödik Gustavson Fin- Ulfsby (Finn- S. 91 nach1635 cke und Ingeborg Boije land) 3 7. Evert Horn und Mar- Dom zu Abo S. 92 gareta Fincke (Schweden) 1 2 3 4 6
Honda 993PHE 19911 RISTO PIHLAKAS Tele2 Audi 987JSK 9833 LILIJA PEETS Elisa Volkswagen 332XDI 15140 VALTER BELJAJEV Elisa Ford 214TNI 10977 MIHKEL LIIVO EMT Audi 932YVJ 9747 PRISCILLA REMMEL Tele2 Toyota 590DJC 13749 ALEKSEI KLIEV Tele2 Ford 831URS 597 HELGI VIRKI Tele2 Honda 155QTO 1980 OSKAR GUSTAVSON EMT Honda 40VAK 7120 REIN LILLEPALU Elisa Audi 512UXG 5430 BENNO MAARING Elisa Honda 355UGU 10421 REIN MEEL Tele2 Ford 717YSX 3052 MARET VESIAID Tele2 Mazda 553RUB 2337 VEIKO SAMM Tele2 Audi 858IFR 19072 MEELIS AUS Elisa Honda 698DEI 8015 TÔNU SEPP EMT
5094991193 MAY SENATORE Tele2 2300 0.5191085821 STHENOS INVEST EMT 1200 0.5195542524 INRETA OSAÜHING Tele2 2600 0.5202795416 KALEV-JOGAN KINGO Tele2 800 0.5220784295 LAURI UIBOPUU Tele2 900 0.5231701571 PRIIT PÕLDME Elisa 700 0.5235224056 INGA KALDVEE EMT 100 0.5239750968 TEET KAALMA Elisa 1200 0.5256091163 TÕNU OJA Tele2 1700 0.5265568662 OSKAR GUSTAVSON EMT 1900 0.5276380107 MALERIL PALK Elisa 1900 0.528059431 ELLEN KIVISÄK Elisa 2600 0.5284627017 TOOMAS TIISLER Tele2 3000 0.531149857 ÜLO KRIGUL Elisa 200 0.5329689156 VALMAR RUBIN EMT 1800 0.538524492 MERI-LIIS LUMISTE Tele2 500 0.5421183826 HEITI LINK Tele2 500 0.5422067953 ANTTI RÄNISOO EMT 1500 0.5424450794 TUULI TOMSON Tele2 1600 0.5463400576
Saarma Psühhiaatria minevik ja tänapäev (Tallinn, 1982) ning Kurjast vaimust vaevatud (Tallinn, 1968) ning J. Raudsepa Kirurgia läbi sajandite (Tallinn, 1968). Eesti (Tartu Ülikooli) kesksetest töödest nimetatagu V. Kalnini poolt koostatud Tartu Ülikooli arstiteadlasi (Tartu, 1996), M. Toomsalu Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid (Tartu, 2002). Olulised on Tartu Ülikooli ajaloo üldkäsitlused, eriti 1982. aasta oma. H. Gustavson on kirjutanud eesti meditsiiniloole mitu olulist raamatut: Tallinna vanadest apteekidest (Tallinn, 1972); Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816 (Tallinn, 1969); Meditsiin Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani (Tallinn, 1979), lisaks käsitlusi Eesti kaitseväe ja maakondade meditsiiniloo kohta. Arstkonna kui institutsiooni arengut Eestis on puudutanud T. Karjahärm ja V. Sirk oma monograafiates eesti rahvusliku mõtte kujunemisest (Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917
93 2521 Benhens Ernests Läti 03:00:31 M20 552 753 Cirulis Ivo Läti 03:33:57 M20 275 2508 Eislers Ingus Läti 03:17:05 M20 1724 1779 Emajõe Taavi Jõgeva 04:32:41 M20 321 2513 Flaksis Toms Läti 03:19:46 M20 198 1492 Gaurilka Arvydas Leedu 03:11:40 M20 57 61 Grimbeck Christoffer Rootsi 02:55:55 M20 58 60 Gustavson Niklas Rootsi 02:55:56 M20 166 32 Holtsmann Siim Lääne-Viru 03:08:09 M20 Oksana Perova 13.11.2009 916 2713 Ivanov Vitalij Leedu 03:51:49 M20 910 2725 Jankaitis Benediktas Leedu 03:51:34 M20 1357 1173 Jõekäär Madis Viljandi 04:12:38 M20
annaabi.ee 
