GUADALQUIVIR GUADALQUIVIRI JÕE KOHTA ● Guadalquviri jõgi asub Euroopas Pürenee poolsaarel. ● Jõgi saab alguse Cazorla mägedest ja voolab peamiselt edelasse ja läände. ● Suubub Atlandi ookeani Cadizi lahte. ● Suuremad lisajõed on Genil, Guadajoz, Sotillo ja Guadalmena. ● Guadalquiviri ääres asuvad Cordoba ja Sevilla. ● Jõe pikkus on 657 km. ● Valgala on 57000 ruutkilomeetrit. ASUKOHT KAARDIL PIIRKONNA MAASTIK PIIRKONNA TAIMESTIK PIIRKONNA LOOMASTIK INIMTEGEVUS PIIRKONNAS LOODUSKAITSE VAJADUS 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2
GUADALQUIVIR GUADALQUIVIRI JÕE KOHTA Guadalquviri jõgi asub Euroopas Pürenee poolsaarel. Jõgi saab alguse Cazorla mägedest ja voolab peamiselt edelasse ja läände. Suubub Atlandi ookeani Cadizi lahte. Suuremad lisajõed on Genil, Guadajoz, Sotillo ja Guadalmena. Guadalquiviri ääres asuvad Cordoba ja Sevilla. Jõe pikkus on 657 km. Valgala on 57000 ruutkilomeetrit. ASUKOHT KAARDIL PIIRKONNA MAASTIK PIIRKONNA TAIMESTIK PIIRKONNA LOOMASTIK INIMTEGEVUS PIIRKONNAS LOODUSKAITSE VAJADUS 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2
Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele. Hispaania kesmine rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Võrreldes Eestiga on see mitu korda suurem. See riik on tihedlat asustatud. Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa
jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt 350-500 mm, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 mm aastas. Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Jõed. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suur vesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud (Tajo, Duero, Ebro, Guadiana), laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani). Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik. 5
pakkus oma teeneid kuningas Carlos I-le (hilisem Karl V). Tal õnnestus leida mõjukaid sõpru, kes toetasid tema plaani leida läänepoolne meretee Vürtsisaarteni ja veensid ka kuningat, kes 22. märtsil 1518 sõlmis lepingu 5 laeva andmise kohta selleks eesmärgiks. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga (Trinidad, San Antonio, Concepción, Victoria ja Santiago) ja 234 mehega reisi Sevillast, et jõuda Vürtsisaarteni. Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Alguses sõideti mööda Guadalquiviri alla. Jõe suudmes Sanlúcar de Barramedas oldi sunnitud üle 5 nädala peatuma, sest Hispaania võimukandjad üritasid takistada portugallasest kapteni reisi. Nii asuti edela suunas teele alles 20. septembril. Pärast varude täiendamist Kanaari ja Roheneeme saartel võttis ta suuna Brasiiliale. 20. novembril ületas ta ekvaatori ja jõudis 6. detsembril Lõuna-Ameerika rannikule. Edasi suunduti mööda rannikut lõuna poole, et leida väina, mis viiks Vürtsisaarteni. 10
a), härjavõitluse areen aastast 1617, raekoda 17- 18. saj. Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. 2000 aastal oli seal 1 500 000 elanikku. Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi. Näiteks Barcelona Katedraal, mille ehitamist alustati 1298 aastal. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Seal oli elanikke 2000 aastal 739 000. Sevilla, linn Lõuna- Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga. Lõuna - Hispaania rannikuala on hästi väljaarendatud kuurortrajoon oma suurepäraste ja puhaste mererandadega. Samas on muidugi väga huvitav ja vaheldust pakkuv Põhja - Hispaania oma mäestike ja rohelusega. Kesk - Hispaania on rohkem laugjama reljeefiga ja ka rohelust on seal vähem kui mujal. Vaatamisväärsus omaette on muidugi Toledo linn. Toledo on pikkade
Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik 4 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas
"dhimmi" mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al-Ándalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkupõrge Lähis-Idast Ibeeriasse tulnud juhtivate araabia hõimudega. Aja jooksul tekkisid suured mauri asulad eriti Guadalquiviri jõe orus, Valencia rannikuplatool ja hiljem ka Granada mägisel alal. Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks. Vahemere majandus ja kultuur õitses. Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Moslemi ja juudi õpetlased mängisid väga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle õpetamise alustamises Lääne-Euroopas
Venta del Cuervo nägi väga vilets välja, see oli ööbimiskoht don Joséle, rännumehele, kui ka Antoniole. Seal oli suur ruum, mis oli ühtlasi köök, söögi- ja magamistuba. Tuld tehti lamedal kivil keset tuba ja suits väljus katusesse tehtud avast. Seina äärde olid laotud 5-6 vana muulatekki need olid mõeldud reisijate asemeteks. Maja lähedal seisis kuuripugerik, mida kasutati tallina. Cordobas oli raamatukogu ja klooster jne. Päikeseloojangul võis kohata jõudeuitajaid Guadalquiviri parema kalda promenaadil, mille juures asus parkimistöökoda. Muidugi sai seal nautida põnevat vaatemängu, nimelt mõni minut enne katoliku palve lugemist, tuli hulgaliselt naisi kalda veepiirini. Seal võtsid naised end alasti ja läksid vette. Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändas mööda maad ringi ja ühel päeval peatus oja juures, kus peatus ka kurikuulus ja tagaotsitav don José. Nad suundusid mõlemad Venta del Cuervosse ööbima
2. Lipp ja vapp Hispaania lipp Hispaania vapp http://www.crwflags.com/fotw/flags/es.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_vapp 2 3. Looduslikud tingimused Pinnamood Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed (3404 m) ja Sierra Nevada (3482 m). Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõed. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on Kanaari saared Kliima Hispaania Kuningriik asub lõunas lähistroopilises kliimavõõtmes. Seal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhja-Hispaania asub soojas parasvöötmes, kus on pikk ja soe suvi, ning lühike ja külm talv. Laiub põhjast parasniisketel aladel. Keskmine õhutemperatuur Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris +8...+10 °C Augustis +18...+24 °C
rohkem rahvast, sellepärast et seal on aasta läbi soojem, kui põhja- ja keskosas. Põhjapool jääb aastane temperatuur +8 ja + 12 kraadi vahele ning lõunaosas +18 ja +24 kraadi vahele. Põhjas ja loodes on ka sademete hulk suurem. (HK, 2003) Kõige väiksema tihedusega ala kus inimesi praktiliselt ei ela, asub Ibeeria mägedes. Seal on rahvastiku tihedus keskeltläbi 7 inimest/km2. Ühtlase rahvastiku tihedusega suurem ala on veel kohas, kus voolab Guadalquiviri jõgi Sierra Morena ja Betica mäe vahel Lõuna Hispaanias. Tihedus seal on umbes kuni 100 inimest/km2. (SMA, 2005) 2. Asustus ja linnastumine Riigi rahvastikust elab suurem osa inimesi linnades, 77%. Linnastumise tempo on aastas 1%. Seda kõike 2010 aasta seisuga. Kõige rohkem inimesi elab pealinnas Madridis, kus elab umbes 5 762 miljonit inimest. (WF, 2011) Hispaanias on linnaelanike tase on Hispaanias kõrge, kuid linnastumise tempo pole õnneks nii hullul suur
vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saatrel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole
Euroopas elada tahaksin kas Hispaanias või Itaalias. Kuigi Inglismaa jääb põhja poole oleks ka see üks mu elamiskoha valikutest. Hispaania on kuningriik Pürenee poolsaarel Hispaania pealinn on Madrid. Rahaühikuks on euro.. Samal poolsaarel on ka Portugal. Idas ja lõunas on vahemeri, Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus, eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein ning samuti on turism väga tulutoov. Hispaaniat tuntakse tänu flamnekomuusikale- ja tantsule, filmidele mis on saanud rahvusvahelisi auhindu,kunstile, Hispaania kööki teatakse eriti paella, tortilla ja sangaria järgi. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid
2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel. Suuremad jõed on: Tajo Duero Ebro Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Hispaania tööstus ja põllumajandus Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti.
asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saartel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. [9] 5.1 Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. [4] 5.2 Taimestik 11 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri
Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.
Mezquita. Mošee ehitamist alustasid Hispaaniasse tunginud moslemid 8. sajandil. 16. sajandi keskel, peale rekonkistat, ehitati aga mošee keskele hiiglaslik katedraal. Mošee palvesaalis on 850 graniit- ja marmorsammast, mis kaunistatud puna-valgete triipudega. Sõidame Andaluusia tähtsaimasse keskusesse, Sevillasse. Legendikohaselt asustas Sevilla linna Herakles. Sevilla oli ka tähtis mauride keskus. Linn asub rahulikult ning aeglaselt voolava Guadalquiviri jõe kaldal, mis jagab selle linna kaheks. Jõel on linna ajaloos olnud märkimisväärne roll mängida. Linn asub kohas, kus jõel ei ole enam nii hea navigeerida ning see on Sevillale andnud võimaluse tegutseda sadamalinnana. Kaubandus kasvas eriti suureks pärast Ameerika avastamist – nimelt monopoliseeris see linn kogu kaubanduse Uue Maailmaga. Romantiline Sevilla ekskursioon: vanalinn 5
see lihtsalt pakkus võimalist põgeneda "dhimmi" - mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al-Andalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkupõrge Lähis-Idast Ibeeriasse tulnud juhtivate araabia hõimudega. Aja jooksul tekkisid suured mauri asulad eriti Guadalquiviri jõe orus, Valencia rannikuplatool ja hiljem ka Granada mägisel alal. Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt areneinumaks linnaks. Vahemere majandus ja kultuur õitses. Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Moslemi ja juudi õpetlased mängisid väga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle õpetamise alustamises Lääne-Euroopas
"dhimmi" - mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al- Andalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkupõrge Lähis-Idast Ibeeriasse tulnud juhtivate araabia hõimudega. Aja jooksul tekkisid suured mauri asulad eriti Guadalquiviri jõe orus, Valencia rannikuplatool ja hiljem ka Granada mägisel alal. Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt areneinumaks linnaks. Vahemere majandus ja kultuur õitses. Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Moslemi ja juudi õpetlased mängisid väga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle õpetamise alustamises Lääne- Euroopas
Tal õnnestus leida mõjukaid sõpru, kes toetasid tema plaani leida läänepoolne meretee Vürtsisaarteni ja veensid ka kuningat, kes 22. märtsil 1518 sõlmis lepingu 5 laeva andmise kohta selleks eesmärgiks. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga (Trinidad, San Antonio, Concepción, Victoria ja Santiago) ja 234 mehega reisi Sevillast, et jõuda Vürtsisaarteni. Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Alguses sõideti mööda Guadalquiviri alla. Jõe suudmes Sanlúcar de Barramedas olid nad sunnitud üle 5 nädala peatuma, sest Hispaania võimukandjad üritasid takistada portugallasest kapteni reisi. Nii asuti edela suunas teele alles 20. septembril. Pärast varude täiendamist Kanaari ja Roheneeme saartel võttis ta suuna Brasiiliale. 20. novembril ületas ta ekvaatori ja jõudis 6. detsembril Lõuna-Ameerika rannikule. Edasi suunduti mööda rannikut lõuna poole, et leida väina, mis viiks Vürtsisaarteni. 10. jaanuaril 1520
Futbol Club Barcelona (Fc Barcelona), kus mängib Lionel Messi. 9) VALENCIA Valencia on linn Hispaania idaosas Vahemere rannikul. See on Valencia autonoomse piirkonna pealinn. Linna pindala on 134,65km2 ning elanikke on seal 2016 aasta seisuga 790 tuhat. Selles linnas tegutseb natuke vähem tuntud jalgpalli klubi Valencia Club de Futbol (Valencia FC) 10) SEVILLA Sevilla on linn Hispaanias, Andaluusia pealinn. Asub Guadalquiviri jõe ääres, Edela-Hispaanias. Praegusel hetkel on Sevilla pindala 141km2 ning elanikke on seal natukene alla 700 tuhande. 11) ZARAGOZA Zaragoza on Aragoni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus. Asub Ebro jõe kaldal. Elanikke on selles linnas 660 tuhat 2016 aasta seisuga ja nad asetsevad 973,8km2 alal. 12) MALAGA Malaga on linn Hispaanias, Andaluusia suuruselt teine linn ja malaga provintsi keskus. Asub Vahemere ääres
Carlos I-le (hilisem Karl V). Tal õnnestus leida mõjukaid sõpru, kes toetasid tema plaani leida läänepoolne meretee Vürtsisaarteni ja veensid ka kuningat, kes 22. märtsil 1518 sõlmis lepingu 5 laeva andmise kohta selleks eesmärgiks. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga (Trinidad, San Antonio, Concepción, Victoria ja Santiago) ja 234 mehega reisi Sevillast, et jõuda Vürtsisaarteni. Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Alguses sõideti mööda Guadalquiviri alla. Jõe suudmes Sanlúcar de Barramedas oldi sunnitud üle 5 nädala peatuma, sest Hispaania võimukandjad üritasid takistada portugallasest kapteni reisi. Nii asuti edela suunas teele alles 20. septembril. Pärast varude täiendamist Kanaari ja Roheneeme saartel võttis ta suuna Brasiiliale. 20. novembril ületas ta ekvaatori ja jõudis 6. detsembril Lõuna- Ameerika rannikule. Edasi suunduti mööda rannikut lõuna poole, et leida väina, mis viiks Vürtsisaarteni. 10
Suure kuumuse tõttu suletakse kell 14:00 kõik poed ja muuseumid, linnake ärkab ellu alles kell kuus õhtul, tõeline elu algab alles pimeduse saabudes. Kogu linn on lõunamaa kohta üllatavalt puhas ja turvaline. Mauri ehituskunsti meistriteos on 19-lööviline hiiglasuur sammashallina ehitatud mosee. 1523-1766 ehitati mosee läänetiiba ristiusu katedraal, nn. Capilla Mayor. Cordoba mosee (Mesqita katedraal). 785.a.andis Cordoba emiir Abd ar-Rahman käsu ehitada Guadalquiviri jõe kaldale ainulaadse mosee, mis oleks emiiri enesehinnangule vääriline (tema järglased võtsid endale juba kaliifi aunime). Mosee ehitati kohale, kus asus läänegootidest kristlaste kirik (kristlastele maksti tagaihoidlik valuraha ja plats oligi vaba), mis oli omakorda rajatud rooma templi varemetele. Eeskujuks võeti Damaskuse Suur Mosee, mis omakorda oli ehitatud Kafu mosee järgi (Kafuks nimetati seda Mesopotaamia osa, kus arvati moseede prototüüp sündinud olevat)
annaabi.ee 
