· eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine; · juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; · mittesobiv juhtimisstiil; · põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; · informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead; · kaugelearenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksikisikute või rühmade vahel. 1 Konfliktide reguleerimine Milline on gruppidevahelise konflikti mõju organisatsiooni töö tulemustele? Konflikti mõju organisatsiooni töö tulemustele sõltub konflikti tasemest see saab olla madal, optimaalne või kõrge. Muudatuste sisseviimise alustamiseks sobib kõige paremini optimaalne konflikti tase. Sellisel juhul inimesed tahavad, et midagi muutuks. Kui selles staadiumis midagi ette ei võeta, väljub konflikt kontrolli alt ja organisatsioon jaguneb omavahel võitlevateks huvigruppideks. Konfliktide allikad organisatsioonis
mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Teadus tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. Antropoloogia - teadus kultuuridest (aitab mõista, kuidas kultuurid ja uskumuste süsteemid arenevad) Politoloogia – võim ja konfliktid, koalitsioonid ja liidud (aitab mõista, kuidas erinevad eelistused ja huvid võivad viia gruppidevahelise konflikti ning jõuvõitluseni organisatsioonis) Organisatsioonikäitumine on teadus, mis käsitleb kolme tasandit - indiviid, grupp, organisatsioon ning nende koos eksisteerimist (st. sotsiaalne süsteem). Lähtuvalt sellest on organisatsioonikäitumise eesmärgiks luua parem sotsiaalne süsteem, et saavutada indiviidi, grupi ja organisatsiooni eesmärke. Organisatsioonikäitumine 2014/15
Kontakti hüpoteesi (contact hypothesis) kohaselt võib erinevate gruppide kontakt teatud tingimustes viia grupikalde vähenemiseni. Selleks vajalikud tingimused: sotsiaalne keskkond peab soodustama integratsiooni (seadused!). Tekib kognitiivne dissonants; inimestel soov käituda vastavalt keskkonna soovitavusele, muudavad hoiakuid kontakt peab tekkima keskkonnas, kus gruppidel on võrdne sotsiaalne staatus grupid peavad tegema koostööd saavutamaks ühist eesmärki Gruppidevahelise kontakti arendamine on praeguseks üks populaarsemaid viide eelarvamuste vähendamiseks. Kriitika: kas positiivne suhtumine grupi ühte liikmesse tagab positiivse suhtumise kogu gruppi? Vähesed situatsioonid vastavad reaalselt kolmele kriteeriumile. 8. Milline järgnev sõna iseloomustab hoiakuid kõige üldisemalt - ei ole eelarvamus (?!? teised vabsjee ei sobi ju) Hoiak vs arvamus. Emotsionaalne vs ratsionaalne mittekognitiivne vs kognitiivne hinnang objektile vs teadmine objektist.
jne) · Majandus ratsionaalne otsustamine (aitab mõista, kuidas võistlus ressursside pärast organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel mõjutab organisatsioone rohkem pühenduma efektiivsusele ja tootlikkusele) · Politoloogia võim ja konfliktid, koalitsioonid ja liidud (aitab mõista, kuidas erinevad eelistused ja huvid võivad viia gruppidevahelise konflikti ning jõuvõitluseni organisatsioonis) · Antropoloogia - teadus kultuuridest (aitab mõista, kuidas kultuurid ja uskumuste süsteemid arenevad) 5. Modernistlik ja postmodernistlik organisatsioonikäitumine 6. Organisatsioonikultuuri metafoorid (org. kui masin, org. kui aru) Kui masin (mehhaaniline organisatsioon) - mehhanismid toimivad aga ei õpi. Juht on käsutaja ja kontrollija.
arusaamine eesmärkidest aga ka informatsioonilevikuga seotud probleemid. Omavaheliste arusaamatuste kulgu võimendab või tasandab grupisisene õhkkond ja grupiprotsessid. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla selle liikmete vastastikune sõltuvus ning kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevuste seotust teistega, siis tekibki konflikt. Gruppidevaheline konflikt Gruppidevahelise konflikti korral on osapoolteks kaks või enam gruppi ühest organisatsioonist. Nt. kui iga osakond on meelestatud ainuüksi enda probleemidele. Kui on määratlemata funktsionaalne sõltuvus gruppide vahel, siis ei osata jagada vastutust ega olda valmis koostööks. Kui grupid püüdlevad samu eesmärke, vastuolud on kas väga väikesed või neid ei ole ja käituvad vastavalt reeglitele ja protseduuridele, on väljundiks võitlus / konkurents.
Helded: Taani, Saksamaa, Luksemburg, Soome, Rootsi Kasinad: Malta, Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Eesti, Läti, Leedu · Puuetega inimeste toetused (EL27 = 2,1%) Helded: Rootsi, Taani, Soome Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Rumeenia, Läti, Eesti, Leedu, Malta, Kreeka SP analüüsimeetodid · Institutsionalism - riigiinstitutsioonide ja nende tegevusmotiivide analüüsimine · Grupiteooria - poliitiliste protsesside ja gruppidevahelise interaktsiooni analüüsimine · Eliiditeooria - põhineb pigem väikese hästi informeeritud eliidi nõudmistel (Eesti) Üldsust peetakse passiivseks ja väheinformeerituks · Süsteemiteooria - avalik poliitika on poliitilise süsteemi vastus ümbritseva keskkonna mõjudele · Ratsionalism "seos soovitud väärtuste ja saavutatud väärtuste vahel" on positiivne ja tugev (ideaalmudel) Policy failure: põhjused · Poliitika kujuneb poliitilise süsteemi , mitte
kategooriline tunnus (järjestus- või nominaaltunnus) 5. igas grupis (igal faktori tasemel) vähemalt 2 vaatlust 6. rohkem kui 2 võrreldavat gruppi H0 1 =2 = =k = , faktori mõju puudub H1 :leidubi 0, faktoril on mõju Hüpoteeside kontrollimine dispersioonanalüüsi puhul toimub läbi tunnuse dispersiooni osadeks lahutamise SS=SS1+SS0 SS1- gruppidevaheline hajuvus (keskruut) SS0-grupisisene hajuvus(keskruut) Koguhajuvuse vabadusastmete arv on n-1. Gruppidevahelise hajuvuse vabadusastmete arv on k-1 Grupisisese hajuvuse vabadusastmete arv on n-k Analüüsi on kaasatud k gruppi, vaatluste arv on n. Kui dispersioonid erinevad, siis tuleb uurida, millistes gruppides. Selleks tehakse post hoc test(ANOVA- Bonferroni test). Tärnikesega on need, kus sig on alla 0,05- oluline erinevus. AEGRIDADRE ANALÜÜS Aegrida nähtuste ajalist muutumist iseloomustav arvandmete rida
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...
sellele, kas sarnasus ilmneb arvamuste, isikuomaduste, tausta või elustiili valdkonnas ning me oleme nõud nende palvetele vastu tulema. Meeldivust suurendavad: Füüsiline atraktiivsus Kiitus(komplimendid) Isiku v objekti korduva (positiivsetel tingimustel) kokkupuutumise tulemusel tekkiv tuttavlikkus Koostöö Positiivne assotsiatsioon Poiste suvelaagris viidi läbi seeria uurimusi gruppidevahelise vaenulikkuse tekitamise ja kaotamise kohta. Millised vahendid olid edukad vaenulikkuse kahandamisel, kui see kord juba oli lõkkele puhutud? Millised meetmed osutusid ebaefektiivseteks? Vaenulikkuse tekkimine:eraldada inimesed rühmadesse, jätta natukeseks rahule ja siis tekitada võitlusefekti. Kokkupuutumisele suunatud meetod)piknik, ühine söögisaal) ei tööta, vaid tekitab suuremat avalikku vaenulikkust. Vaenulikkuse kahandamine: efektiivne on edukas koostll ühiste eesmärkide
Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine. !!! Järeldused: vastandutakse nendele gruppidele, kellega isiklik konflikt puudub. Mida erinevamad on huvid, eesmärgid, seda suurem on konflikt/vastanduvus. Minimaalsed konfliktitingimused H.Tajfel. 1971 Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli `'mininal group paradigma'' · Gruppidevahelise suhtluse puudumine · ühiste eesmärkide puudumine · ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tutvumine, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid. Grupipsühholoogia praktika: grupiloome: team building · Vajadus luua tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist.
Soorollid 3: *Naiste ja meeste suhteline staatus: a) kui palju tähtsust omistab ühiskond naisele võrrledes mehega b) kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes, küsimus võib olla nii varjatud kui avalikus võimus. On ka ühiskondi, kus avalikud liidrid on mehed, kuid naistel on sisuline majanduslik võim. Mehed on liidrid, sest meestel on sõjaline ja poliitiline roll, meeste kätte kogunes gruppidevahelise suhtlemise oskused. c) millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda, mida nad tahvad teha. Avalikud rollid on meeste käes, aga vb naised saavad rohkem tegeleda sellega, mida tahavad. Naise tähtsus ühiskonniti varieerub. Naise staatus on kõrgem seal, kus naine toodab rohkem elatusvahendeid. Seal, kus on oluline sõjapidamine, seal on meeste staatus kõrgem. Mittedemokraatlikes ühiskondades on meeste staatus kõrgem. Üheksas loeng Religioonietnoloogia *Religioon: definitsioon
Grupi prestiiz suures kollektiivis, suhtlemise vormid ja eesmärkide ahvatlevus, samuti grupi üksmeel mõjutavad suuremal või vähemal määral isiku sõltuvust grupi käitumisest. Grupi mõju on eriti suu juhul, kui koos tegutsevad erineva staatusega isikud: arst ja patsient, õpetaja ja õpilane jne. Inimese õigusteadvus sõltub sellest, millisesse gruppi ta kuulub. Tuleb arvesse võtta, millised on selle grupi normid, kuhu ta kuulub. 4. Gruppidevahelise diferentseerimise mõjurid. On vähemalt kolm klassi, mis avaldavad konkreetsetes sotsiaalsetes situatsioonides gruppidevahelisele diferentseerimisele mõju: · Indiviidid peavad teadvustama oma kuuluvust gruppi, kui ühte aspekti oma isiksusest, end subjektiivselt identifitseerima talle relevantse grupiga. Ja kui sooline identiteet teadvustub reeglina automaatselt juba varajases lapsepõlves, siis kuuluvus näiteks
Conclusions: Negative intergroup attitudes arise from conflictual group-based relationships Intergroup co-operation and hostility are a consequence of factors external (rather than internal) to individuals Robbers Cave Experiment Group Competition Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli "Minimal Group Paradigm" · Gruppidevahelise suhtluse puudumine · Ühiste eesmärkide puudumine · Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome · Vajadus tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond ..
vastasgruppidest. Kui toodi ka kolmas grupp mängu, siis lähenesid omavahel ka kaks esimest gruppi. Järeldus: vastandutakse nendele gruppidele,kelle liikmetega tegelikult iiklik kontakt puudub. Kui on erinevad huvid on vastandumine suurem, kui ühiste huvide juures. Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli "Minimal Group Paradigm" Gruppidevahelise suhtluse puudumine Ühiste eesmärkide puudumine Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome Vajadus tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond ..
– Group members’ intergroup attitudes and behaviour reflect the objective interests of the groups • Compatible group interests à intergroup harmony • Incompatible group interests à antagonism and hostility Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli “Minimal Group Paradigm” • Gruppidevahelise suhtluse puudumine • Ühiste eesmärkide puudumine • Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome • Vajadus – tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond ..
annaabi.ee 
