alternatiivseid lahendusi, kuid teiselt poolt esitanud ka uusi balti etümoloogiaid (Lembit Vaba 2001). Mägiste etümologiseerimispõhimıtteid aitab paremini mõista tema pikem artikkel ‘‘Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade uurimise puhul’’, mis ilmus 1932. aastal ajakirjas Eesti Keel (Mägiste 1932). Arutluse lähtekoht ja suur osa näitestikust on seotud läänemeresoome keelte baltismidega. Mägiste toetub ning pooldab uus-grammatikute seisukohta: regulaarsed häälikuseadused on primaarsed ning peaksid kehtima ka sõnavormide lõpuosiste kohta (Eva Saar 2015). 2.1 Eesti Ingeri alased uurimused 1920. aastatel Julius Mägiste magistriväitekiri on jäänud tänaseni oluliseks võrdlusallikaks kõigile läänemeresoome murdeid käsitlevatele teadustöödele. Näiteks võib tuua naabermurrete ja -keelte ülevaated „Ingerisoome Kurgola murde fonoloogilise süsteemi kujunemine” (Leppik 1975),
uurib psühholingvistika. Euroopalik keeleteaduse traditsiooni aluseks on antiikaja filosoofia. Eeldati, et keele ja mõtlemine on seotud. Keeleuurimine tähendas seega mõtlemise uurimist. Et keeles ei ole kõik loogiline ja korrapärane, pani tähele Demokritos. Vormi- ja lauseõpetuse aluseks on siiamaani Aristotelese klassifikatsioon. Analogistid arvasid, et keel põhineb kindlatel reeglitel, anomalistid arvasid aga, et keeles on palju ebaloogilisusi ja ebareeglipärasusi. Grammatikute perioodi nimetatakse veel Aleksandria perioodiks (3. saj. e.m.a.). Aleksandria koolkonnast on pärit lause definitsioon ja 8 sõnaliiki. Sanskriti keele vanima säilinud grammatika autor on Pnini. Tema grammatika oli oluliseks allikaks ajaloolise keeleteaduse jaoks. Koos rooma-katoliku usuga levis Euroopas ladina keele grammatika traditsioon. Keele universaalset alget ja seoseid keele ja loogika vahel püüdsid leida skolastikud. Prantsusmaal ilmus 1660.a
Jagas maailma keeled kaheks. Võrdlev-ajaloolise meetodi loojad olid Rasmus Rask, Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhelm vom Humboldt. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ka ise, et seda häälikumuutust alati ei järgita. 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt. Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi. Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks, agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas
vaheline kodusõda. 49. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Publius Cornelius Tacitus: ,,Ajalugu" 12 raamatut ( Tracituse kaasaeg kuni Domitianuse surmani ) Tõenäoliselt 107 108 ,,Annaalid" 18 raamatut. ( Rooma ajalugu Augustuse surmast Nero surmani ) 120 ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Gaius Suetonius Tranquillus: 1) ,,Kuulsatest meestest" on säilinud vaid osaliselt. Raamat sisaldab luuletajate, kõnemeeste, grammatikute ja ajaloolaste elulugusid. Ammianus Marcellinus ( u 330-395 ), kavandas oma ,,Rooma ajaloo" jätkuna Tacituse kirjutatule. Kirjeldab Rooma keisrite tegusid ning Rooma riigi suhteid germaanlastega ning Balkani ja Lähis-Ida rahvastega. 50. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Publius Cornelius Tacitus: ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Hõim nimega Aestii 51. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming
Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus:
Püha Hieronymus Vulgat, 4. saj uus Piibli tõlge, mõeldud rahvale ... in ecclesiasticis rebus non quaerantur verba sed sensus- kiriku asjades ei tule otsida sõnu, vaid mõtet hagiograafia- kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutlused Püha Augustinus (354 430): Consuetudo vulgaris utilior est quam integritas litterata- rahva harjumus on vajalikum kui kirjanduslik puhtus Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.)
gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa · indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k · indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. Ablaut vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, ingl sing, sang, sung, a song 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks.
80. Nimetage Aafrikast pärit rooma kirjanikke? Gaius Suetonius Tranquillus (u 75 vahemikus 140150 pKr) On arvatud, et Suetonius oli pärit Põhja- Aafrikast.Suetonius kuulus ratsanikuseisusse, oli Traianuse ja Hadrianuse ajal keiserliku kantselei ülem kuni 121. aastani. 1) ,,Keisrite elulood" (12 esimese keisri biograafiad Caesarist kuni Domitianuseni); 2) ,,Kuulsatest meestest" on säilinud vaid osaliselt. Raamat sisaldab luuletajate, kõnemeeste, grammatikute ja ajaloolaste elulugusid. Lucius Apuleius (u 125170/ 190 pKr) - Apuleius oli pärit Rooma kolooniast Madauros'est (Aafrikast).Pärast Kartaagos ja Ateenas õppimist elas mõnda aega Roomas, suurema osa elust veetis Aafrikas.Kreekas lasi ta end pühendada mitmesse müsteeriumireligiooni. Kodumaale naasis ta hiilgava kõnemehena. · Oli esimene teadaolev rooma kirjanik, kes tegutses väljaspool Roomat (ja Itaaliat) ega adresseerinud oma
Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus:
,,Ajalugu" 12 raamatut (Tacituse kaasaeg kuni Domitianuse surmani) tõenäoliselt 107108 ,,Annaalid" 18 raamatut (Rooma ajalugu Augustuse surmast Nero surmani) 120 Plinius Noorem- Põhilise osa kirjanduslikust pärandist moodustavad 2 kogu kirju. Gaius Suetonius Tranquillus - Keisrite elulood" (12 esimese keisri biograafiad Caesarist kuni Domitianuseni); 2) ,,Kuulsatest meestest" on säilinud vaid osaliselt. Raamat sisaldab luuletajate, kõnemeeste, grammatikute ja ajaloolaste elulugusid 79. Mida hõlmab Plinius Noorema kirjanduslik pärand? Kes oli Plinius Vanem? Plinius Vanem oli loodusteadlane, ,,Naturalis historia" (Looduslugu). Plinius Noorem oli asevalitsejaks Rooma provintsides, sõprus paljude kirjanike ja teadlastega, ,,Epistulae" (,,Kirjad") - üks kogu 247 kirja, teises ametlikud kirjad, 122 kirja, milles andis Traianusele aru. 80. Nimetage Aafrikast pärit rooma kirjanikke?
Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?). 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad. 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716)
• Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Isegi Grimmi seadust tõlgendati kui märki gooti hõimude vabadusihast. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 • H. oli palju reisinud, oskas paljusid erinevaid keeli (sh mõnda indiaanikeelt). • Tema teos “Inimkeele struktuuri erinevused” ilmus postuumselt raamatu “Jaava saare kaavi keelest” sissejuhatusena. • Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt.(loov energia ehitab rahvuse üles) • Igal keelel on oma sisemine vorm (innere Sprachform), mis määrab keele foneetilise, grammatilise ja leksikaalse vormi. • Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputu hulga üksusi. • Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit.
sündmust a-test 1581-355. Sealt selgub, et 1519. e. Kr. andis mingi müütiline kuningas kreeklastele kirja.) maters lectionis --- märgid, mis näitavad, millised tähed millistele järgnedes kuidas hääldada. Tekkisid hiljem. Kreeklastel enne ~ 200 e. Kr. spiritus lenis ja spiritus asper Asperi puhul hääldus nt. A [ haa ] õhkamisega A [ aa ] tavaline Rõhumärgid (võeti kasutusele ~200 e. Kr. Aleksandria grammatikute poolt): akuut ` graavis ´ tsirkumfleks(is) Kõige vanem kiri paremalt vasakule nagu semiitidel, pärast seda nn. künnihärja pöörlemisviis, st. üks rida paremalt vasakule, järgmine rida vastupidi. ~IV saj. e. Kr. hakati kirjutama nii, nagu me praegu kirjutame. Klassikaline kreeka tähestik koosneb 24 tähest. Lisamärgid (stigma, koppa, sampi) tähendasid 6, 90, 900. 403 a. e. Kr. oli klassikaline tähestik. Paljud kreeka tekstid tulid meieni
annaabi.ee 
