sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele.
Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suuline väljendusviis jätkas oma foniloogilist arengut, mis tõi kaasa põhjalikke muudatusi lauseõpetuses. Kirjakeele ja kõnekeele kujude lahknemine oli
ideedest vestlustes. Allikad – tudengite konspektid. Sebeok vihjas sellele, et Saussure’st oleks asja saanud, kui ta poleks nii palju joonud. de Saussure – maadeavastajate ja –uurijate dünastia Šveitsis. Usuteadus kui teadus 19. s algul. Romantistlik mõttelaad. Grimmi seadus keeleteaduses = Hegeli dialektika filosoofias Grimmi seadus: juured on rahvuslus ja minevik. Folkloor, ajalugu jne. Saksa grammatikud Kreeka keel on seotud kreeklaste tarkusega. Tarkus ei tulene aja jooksul, vaid kahaneb. Tõde on juurtes, mitte otstes. India keel on metakeel. Tekkis võrdlev ajalooline keeleteadus (käsitlus). Kapotulism – keeled võrreldakse omavahel. Seda teha saab tänu sellele, et neil on ühine päritolu. Keeleteadus on loodusteadus (mitte vaimuteadus. Siis eristati nii). Vaimuteadus polegi t/s/eadus. Keeles nagu looduses on seadused. Seadused mis ei tunne erandeid(nt grav seadus).
3) retoorika kool Algkool mindi 7.aastaselt , poisid ja tüdrukud olid koos. Peaaegu igaüks võis hakata õpetajaks , nende palk oli väga väike , ametlikku luba ei läinud vaja selle jaoks ,et olla algklassideõpetaja. Selle raha eest , mis õpetaja palgaks sai , pidi ka rentima ruumi ,kus õpetama hakkas . Algkool kestis 5 aastat ! Grammatiku kool- Et saada vägevaks poliitikuks , pidid poisid käima 3-mes kooliastmes. Selles koolis tegeleti raamatutega ! Õpetajateks olid grammatikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt nad olid kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Seal koolis õpiti kirjutama ja kõnelema loeti klassikalist kirjandust , kirjutati kirjandeid. Seal koolis õpiti 1või2 aastat , lahkuti sealt koolist 13-14.aastasena. Retoorika kool- RETOORIKA EHK KÕNEKUNST tõid kreeklased ja nemad ka seda õpetama hakkasid. Igaüks sinna ei pääsenud , sest pidi kõnelema Kreeka keelt.
mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 2) Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest.
-(lk.111) a) Hilises Rooma riigis oli kirjaoskus ilmaliku aristokraatia hulgas laialt levinud.Venemaal maksid keele-ja kirjandusõpetajale-grammatikule.Selline haridus oli eliidi staatuses vajalik ning võimaldas teha tulutoovat karjääri Rooma keisririigi bürokraatiaparaadis. b)Rooma-järgses maailmas selline karjäärivõimalus kadus, sest valitsussüsteem oli tunduvalt lihtsustunud.Selle tulemusel ei tahtnud isegi roomlastest ülikud enam laste intensiivse koolitamise eest maksta ning grammatikud jäid tööta.Ladina keelt õpiti küll rääkima, kuid mitte kirjutama. 15) Miks hakati raamatuid koguma raamatukogudesse Rooma-järgses riigis?-(lk.111) Vastus:Kuna vana haridussüsteem oli kadumas ning, et seda protsessi ümber lükata hakati raamatuid säilitama. 16) Kirjuta Rooma-järgsest arhitektuuri?-(lk 111) Vastus:Sellest ajast on vähe säilinud, üldisi suundumusi on raske määratleda.Frangi riigi
tähtsam tüüp lauseid tema jaoks on väited ja need jagunevad jaatuseks ja eituseks. Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. Laev seisab hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) 2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet
tuubiti tähestikku, sellele järgnes silpide lugemine ja kirjutamine ning viimaks tegeldi alles tekstiga. Kõige keerulisemaks pidasid õpilased rooma numbritega arvutamist (Palamets 1976). ,,Õpilane kasutas seejuures sõrmi. Vasak käsi esindas ühe- ja kahekohalisi arve, parem kolme- ja neljakohalisi" (Tiidus 1997; lk 207). Kuna haritud inimene pidi oskama kreeka keelt, jätkasid noormehed tihti õpinguid ka grammatikakoolis, kus tihti olid ka õpetajateks kreeklastest retoorikud ja grammatikud (Palamets 1976). Nendest peeti rohkem lugu kui algkooli õpetajatest, kuid konkurents õpilaste pärast oli suhteliselt suur ja õpetajad pidid klassiruumi täitmiseks taluma mitmeid alandusi ja vahel ka seda, et õpilastelt jäi tasu saamta, kuna vanematelt saadud kooliraha oli ära kulutatud. Avalikult kutsuti neid õpetajaid professoriteks (muide, tool, millel nad istusid, kandis nime cathedra ehk kateeder) (Tiidus 1997).
luuletuse Kuningas Sanchez I (1185-1211) Kastiilia kuningas Alfonso X Tark – Livro das Cantigas de Santa Maria Kuningas Dinis (1279-1323) - Lissaboni Ülikool Port keelt peeti sobivaks lüürika keeleks. Lusitaania põhjaosas galeegi-portugali keel kesk-portugali variant Coimbra ja Lissaboni vahel 12. – 13. saj. vanaportugali e. arhailise port. k. ajajärk, alates 15. saj. kaasaegne port. keel Luís de Camões (1572 “Lusiaadid”), grammatikud João (1540 Dialogo em louvor da nossa linguagem), Pedro de Magalhães de Gandavo (1574 Dialogo em defensam da lingua portuguesa) 33. Itaalia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine Indovinello veronese (“Verona mõistatus”) – 8. – 9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga. Se pareba boves, alba pratalia araba,
Klassikaline kreeka tähestik,mis kehtestati 403 aastal Ateenas ja sai üldkasutatavaks,oli 24 tähte,varem oli aga 27 tähte.Uuskreeka alfabeedis on vaid 24 tähte. Alguses olid kreeka kirjas ainult suurtähed,majusklid,tähed,mis paigutasid kahejoonelist skeemi,sest neil ei olnud üla -ja alapikendusi. Väiketähed on arenenud 9.sajandist kasutusele tulnud minuskelkirjast.Hõngusmärgid ning aktsendimärgid võtsid umbes 200 eKr kasutusele Aleksandria grammatikud. Kreeka tähestiku teke on legendaarse allika järgi seotud kuninga Kadmose initsiatiiviga. Kadmos oli võtnud kasutusele Kreekas ka foiniikia tähestiku. Kadmos oli Foiniikia müütilise kuninga Agenori poeg. Foiniikia tähestikus oli 22 tähte,see oli süllaabiline,mitte foneetiline kiri. Kreeklased tutvusid foiniiklaste alfabeediga kaubandussuhete kaudu. Seda teisendades ning märke lisades lõid nad lähtealuse kõigile Euroopa keelte tähestikele. Kirjandus:
see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 6. Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest
Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. 40. Keeleuurimine Rooma impeeriumist renessansi lõpuni Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest
Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.) 1714. a. Hispaania Kuninglik Akadeemia (Real Academia) (Prantsusmaal 1634, Itaalias 1583) 1726. a. Diccionario de Autoridades 1771. a. Grammatica de la lengua castellana Portugali keel Lusitaania põhjaosas galeegi-portugali keel kesk-portugali variant Coimbra ja Lissaboni vahel 12. 13. saj. vanaportugali e. arhailise port. k. ajajärk, alates 15. saj. kaasaegne port. keel Luís de Camões (1572 "Lusiaadid"), grammatikud João (1540 Dialogo em louvor da nossa linguagem), Pedro de Magalhães de Gandavo (1574 Dialogo em defensam da lingua portuguesa) Itaalia keel - Veneetsia dialekt: suuline norm keskajal Vahemere piirkonnas, 18. saj. kirjakeeleks Kirde-Itaalias (Goldoni) - "Sitsiilia-Apuulia" variant (segatud provanssaali elementidega): kirjanduskeel Friedrich II õukonnas 13. saj. - Toscana (eriti Firenze) variant. Dante De vulgari eloquentia Pietro Bembo Prose della volgar lingua (1526)
sellele paratamatult tajutavad jooned ja värvilise tausta. Niisiis tuleb selleks, et omada üldisi ideid, moodustada lauseid, see tähendab, tuleb kõnelda. Sest niipea kui kujutlusvõime peatub, jätkab vaim toimimist üksnes kõne abil. Seega, kui esmaleiutajad said anda nimesid ainult neile ideedele, mis neil juba olemas olid, järeldub sellest, et esimesed nimisõnad ei saanud olla midagi muud kui pärisnimed. Aga kui meie vastsed grammatikud hakkasid laiendama oma ideid ja üldistama oma sõnu -- kasutades seejuures mingeid mulle tundmatuid vahendeid --, pidi leiutajate teadmiste nappus jätma selle meetodi väga kitsastesse piiridesse. Ja kui nad olid esialgu loonud liiga palju üksikute asjade nimesid, sest neil puudusid teadmised sugudest ja liikidest, siis seejärel lõid nad liiga vähe liikide ja sugude nimetusi, sest nad polnud veel vaadelnud olendite kõiki erinevusi. Selleks et jaotused piisavalt hästi
annaabi.ee 
