kasutatav punane laser? 650 nm Milline on standardse CD-plaadi andmeradadel lohukeste maksimaalne pikkus mikromeetrites? 3,3 Jooniselt lohkude paiknemise andmesõna lugemine: 1 – siis kui muutub ja 0 – siis kui jääb samaks 16 Veel saab olla 111010111, 10101111, 1100111. 17 Graafikakaardid Kui palju mälu (Mebibaitides) peab olema graafikakaardil, et see suudaks kuvada 3D pildi eraldusvõimega 1900x1200 pikslit, kui värvikvaliteet on 24 bitti ja Z- puhver on 24-bitine? Eelda, et kasutatakse kolmekordset (triple) puhverdust. Tööstuslikult toodetavate mälukogustega pole selles rehkenduses tarvis arvestada, vastus esita sajandiku MiB täpsusega. 26,09 Kui palju mälu (Mebibaitides) peab olema graafikakaardil, et see suudaks kuvada 3D pildi eraldusvõimega 1280x1024 pikslit, kui värvikvaliteet on 16 bitti ja Z- puhver on 16-bitine
8)Milline on ühepoolse ühekihilise DVD-plaadi maht gigabaitides? V: 4,7GB 9)Milline on standardse DVD-plaadi diameeter? V: 120 10)Millisel lainepikkusel töötab standardses Blue-Ray dvd-plaadi lugejas kasutatav lillakas-sinine laser? V: 405 nm 11) Millisel kujul on CD-RW plaadi andmetepiirkonda kirjutatud andmed? V: Alumiiniumi ja dielektriku kihtide all oleva metallisulami läbipaistmatuks muudetud kohtade ja läbipaistvate kohtade jada 9.test Graafikakaardid 1)Kui palju mälu on vaja graafikakaardil, et see suudaks kuvada monokroomse 2D pildi eraldusvõimega 1280x1024 pikslit? V: 0,164 2)Mida tähendab lühend DVI-D? V: Digital Video Interface digital 3)Mida tähendab lühend SGRAM? V: Synchronous Graphics Random Access Memory 4)Kui palju mälu peab olema graafikakaardil, et see suudaks kuvada 3D eraldusvõimega 1900x1200 pikslit, värvikvaliteet 32 bitti ja Z-puhver on 32bitine? Kasutatakse kolmekordser (triple) puhverdust. V: 34,79 5)Millisel joonisel on kujutatud 8xAGP graafikakaarti
Kontrollküsimused andmeside ja riistvara kohta: 1) Nimeta 4 eelist mida omab äriklassi arvuti odavklassi arvuti ees. V: Pikem garantii, peab kauem vastu, tugevama korpusega, kergem. 2) Kuidas erineb integreeritud graafikakiirendi mälu kasutus eraldiseisva graafikakaardi omast. V: Integreeritud graafikakaardil on üldiselt endal väga väike hulk kasutatavat mälu, mistõttu videokaart võtab kasutusele osa arvuti muutmälust, vähendades vaba muutmälu hulka. 3) Kuidas sõltub mobiilse andmeside kiirus mobiilimasti klientide arvust? V: Mida rohkem on kasutajaid tugijaamas, seda aeglasem on andmeside kiirus ning mida vähem kasutajaid, siis seda kiirem on andmeside. 4) Mida tähendab GPRS?
erinevatele Windowsi operatsioonisüsteemidele (Windows 95 ja kõrgemad) ning on aluseks graafikale API Xbox ja Xbox 360 konsoolide süsteemides. Direct3D-d kasutatakse kolmemõõtmelise graafika renderdamisel seadetes, kus selle esitlus on oluline, nagu mängud. Direct3D võimaldab rakendusi töötama täisekraanil, mitte aknas kinni olevana, kuigi nad suudavad ka töötada aknas kui see on nii programmeeritud. Direct3D kasutab riistvara kiirendust kui see on kättesaadav graafikakaardil, võimaldades riistvara kiirendus kogu 3D renderdamist torujuhtme või isegi, vaid osaliselt kiirendusel. Direct3D paljastab graafika arenenud võimed 3D graafika riistvaral, sealhulgas ka z- puhverdamine, anti-aliasing, mipmapping ja nii edasi. Integratsioon teiste DirectX tehnoloogiatega võimaldab Direct3D-l esile tuua selliseid jooni nagu näiteks video kaardistamine, riistvara 3D renderdamist. Direct3D on 3D API. See tähendab, et see sisaldab palju käske 3D renderdamisel,
poolt, mis säilitatakse buffris. See buffer on tavaliselt sätitud, kui kahe-dimensooni reana (x- y), koos ühe elemendiga iga ekraani piksli jaoks. Kui teine objekt stseenist peab renderdatud saama samas pikslis, siis graafikakaart võrdleb mõlemate sügavusi ja seejärel valib välja selle, mis on vaatajale kõige lähemal. Valitud sügavus salvestatakse Z-buffrisse ja vana vahetatakse välja. Lõpus, Z-buffer lubab graafikakaardil korrektselt toota tavalisi sügavuse ettekujutusi: lähedane objekt peidab selle, mis on kaugemal. Seda kutsutakse Z-cullinguks. Joonis : Z-buffering ja 3D
andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, . Vahemälu - Mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks.. CPU central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. GPU graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. LPT line printing terminal reaprinteriterminal, LPT-port Algselt nimetati nõnda
Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. · Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Kuvarid · Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Arvutiga töötamise põhietapid · 1. Lülitada arvuti sisse · 2. Oodata kasutajatunnuste sisestusakna ilmumist ekraanile (kui ei tule tegutseda vastavalt ekraanil teatatu järgi, või kutsuda spetsialist) · 3. Sisesta oma tunnused (tunnus ja parool) · 4
graafikaprotsessorite tootmise poolest. Nvidia on koos konkurendi AMD-ga juhtivad kõrge jõudlusega graafikaprotsessorite tootjad. *Mida suurem videomälu, seda parem. Monitorid mis, miks, kuidas jne CRT vs LCD, tehnoloogiad (ajalugu) : Monitoride tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Monitori puhul on olulised suurus värskendussagedus ja lahutusvõime. Monitorid jagunevad LCD ja kineskoop monitorideks. Arvutustehnika ajaloo jooksul on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor.
kahemõõtmeliste kujutiste moodustamiseks paberile või muule andmekandjale. Plotter võimaldab sule abil tõmmata ka pidevaid jooni. Kasutatakse enamasti tehniliste jooniste ja kaartide tegemisel. Kuvarid Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Monitori iseloomustavad järgmised suurused: 1. ekraani mõõt monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid; 2. värskendussagedus sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale
· Laienduskaartide pesad Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGPga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3D rakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. Emaplaadi komponendid AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid installeerida ei tohi, sest AGP
Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3Drakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid installeerida ei tohi, sest AGP 2× kasutatav pinge on suurem kui uutel kaartidel
Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. 3. Monitoride liigitamine värviedastamise omadustel Monitore võib jagada kaheks toetudes nende värviedastamise omadustele: monokroomseteks ja mitmevärvilisteks. 3.1 Monokroomsed kuvarid Monokroom- ehk ühevärvikuvarid saavad oma nime sellest, et musta tausta peal merevaik
Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP– ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCI–siini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32–bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3D–rakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid 4
tollist kuni 21. tollini välja. Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid , mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari 14.11.2015 Jaanika Karp 5 juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. 1 toll = 2,54 cm. Kuvari minimaalne lahutus peab olema 600 x 800 punkti ja pildivahetussagedus (refresh rate) peab olema vähemalt 75 Hz. Värskendussagedus näitab, mitu korda sekundis pilti ekraanile tuuakse. Väiksed parameetrid väsitavad kiiresti ja rikuvad silmi. 15. Joonda järgmine lõik paremale. Lõigutaane paremalt 3,4 cm
kõrglahutuskuvaritega, mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik kartograafia, joonestamine jne. Tööpõhimõte: Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube)- kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit
Just selletõttu tundub aeglastel monitoridel läbi kaamera vaadates, et jooned liiguvad ülevalt alla. KINESKOOPMONITOR (CRT) Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop. See on kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises
1. CPU – central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on aritmeetika-loogikaplokk (ALU) , mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole 2. GPU – graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. Graafikaprotsessori eelkäijateks olid graafikakiibid, mis kujutasid endast lihtsalt mäluvastendusega juhtimisporte ja mõnikord mäluvastendusega bittrastreid. Graafikaprotsessorite puhul on neile funktsioonidele lisandunud sõltumatu programmeerimise võimalus. 3. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus
alla. 6 4 Kineskoopmonitor (CRT) Joonis 2. Kineskoopmonitor Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop. See on kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises
Loomulikult toob selline kahekordne konvertimine kaasa mõningate andmete kao, mis omakorda halvendab pildi kvaliteeti. Kõige selle vältimiseks on toojad proovinud leida erinevaid lahendusi, kõige laiemat kasutust on aga leidnud DVI (Digital Visual InterFace). Lihtsalt öeldes on selle liidese puhul tegemist digitaalse ülekandega arvuti ja monitori vahel. Kui soovida ära kasutada DVI täit ressurssi, tuleb jälgida, et DVI liides oleks olemas mõlemal- nii monitoril kui ka graafikakaardil. Kui nüüd juhtub olukord, kus Teil on kasutada kas ainult DVI liidesega LCD ja ainult VGA väljundiga graafikakaart või siis ainult DVI väljundiga graafikakaart ja ainult VGA sisendiga LCD, siis on tootmises vastavad üleminekud VGA->DVI ja DVI->VGA. Surnud punktid Kui nüüd üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn ,,surnud punkt". Näiteks kui ühe
põhiprotsessori funktsionaalsust. Operatsioonid, mida võivad täita kaasprotsessorid on ujukomaarvutused, graafikatöö, signaalitöötlus, kodeerimine/dekodeerimine, krüpteerimine. Kaasprotsessorid aitavad vabastada põhiprotsessori spetsiifilistest toimingutest ja tõsta nii süsteemi jõudlust. Selline lähenemine aitab kohandada arvuteid paremini kasutajate vajadustega, nii et kasutaja, kes ei vaja ekstra jõudlust, ei pea ka selle eest maksma. Näiteks võimaldab spetsiaalsel graafikakaardil olev protsessor vabastada põhiprotsessori Blu-Ray video dekodeerimisega seotud koormusest ja põhiprotsessor saab samal ajal pühenduda teistele operatsioonisüsteemi hooldustegevustele või muude kasutajarakenduste käivitamisele, mis töötavad koos filmi kuvamisega. 1.3.6 Protsessorite tehnoloogiad ja parameetrid Protsessorite omadusi iseloomustavad laiemalt järgmised parameetrid: Käsustiku arhitektuur: käskude arv ja lähenemine (RISC, CISC)
· lehekülg pilti olenevalt paljudest asjaoludest (värvigammast, pikslite suurusest, salvestamise programmi valikust jt) aga mitmeid kordi rohkem alates ligikaudu 25 kB st. · 1 minut muusikat olenevalt salvestuse viisist aga üle 1MB. 3.3 Arvuti võimsus Arvuti töökiirust, võimsust mõjutavad kõige enam · protsessori taktsagedus (ühik MHz), · töömälu (RAM) suurus (ühik MB), · graafikamälu suurus (graafikakaardil on oma protsessor ja RAM, mis säästavad arvuti keskseadet ressursinõudlikest graafikaarvutustest), · siinide läbilaskevõime (siinid transpordivad andmeid arvuti erinevate osade vahel). Personaalarvutite tehnilisteks põhinäitajateks on nende tööjõudlus (töökiirus), mälumaht (RAM ja ketasmälud), ühilduvus varasemate süsteemide ja programmidega, kasutajasõbralikkus ning töökindlus. Arvutisüsteemi tööjõudluse määramisel on
Näiteks leiame tihti heli-, võrgu- ja isegi videokaardi pistikupesad juba emaplaadilt ja täiendavat laiendusplaati pole tarvis osta. Taolisi sisseehitatud laiendusplaate nimetatakse emaplaadile integreerituteks. Laiendusplaatidega on tavaliselt kaasas draiver ehk juhtprogramm, mis on vahelüli riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. Draiver pakub operatsioonisüsteemile riistvara teenuseid. Tuntakse järgmisi laiendusplaate. Videokaardil ehk graafikakaardil paikneb monitori pistikupesa; kaart hoolitseb selle eest, et arvutis ,,välja mõeldud" pilt õigel kujul monitori ekraanile jõuaks. Videokaardi olulisteks parameetriteks on · lahutusvõime ehk resolutsioon, st. ekraanile mahtuvate pikslite32 ehk pildipunktide arv, näiteks 640 × 480, 800 × 600, 1024 × 768, 1152 × 864, 1280 × 960, 1280 × 1024, 1600 × 1200 jne.; · värvisügavus (mitu bitti kulub ühe piksli värvuse kirjeldamiseks -- näiteks 8-bitine
elektroonikaseadmed, et ühe “ringiga” siiski kõik punktid väljastada. 5.1. Tööpõhimõte Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube) - kuvari kõige tähtsam komponent. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire.
annaabi.ee 
