10E klass Globaliseerumise võlu ja valu. Lisaks uute majandusharude tekkele ja kiirele arengule kujuneb infoühiskonnas ümber ka majanduse ruumiline korraldus. Seniste majandusimpeeriumide asemel on kujunemas terviklik, kogu maailm hõlmav majandussüsteem.Sellist maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi:kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist. Viimase puhul võibki mainida asja miinuseks seda, et kui kunagi mindi välmismaale, et sealt ka osta kaupa, mida Eesti poodides müügil polnud, siis nüüdseks on tooted ülemaailmselt suhteliselt kättesaadavad ja sarnased. Globaliseerumisele leidub pea igas riigis nii pooldajaid kui vastaseid.
1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Lisaks uute majandusharude tekkele ja kiirele arengule kujuneb infoühiskonnas ümber ka majanduse ruumiline korraldus. Seniste majandusimpeeriumide asemele on kujunemas terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem. Sellist maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Globaliseerumine Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side- ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Veo- ja sidekulud on praegu muude tootmiskuludega võrreldes teisejärgulised ja muutuvad järjest odavamaks. Kapitali ja tehnoloogia
Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks on vajalik: ·kolooniate iseseisvumine ·arenenud riikide vaheline majanduslik koostöö ·rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ·side, infotehnoloogia ja transpordi kiire areng Toote valmistamise etapid: ·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast.
Kontrolltöö Silver Sepp 12r 1. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. 2. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust: Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Järjest enam tooteid valmistatakse palju eri riike hõlmavas koostöös. Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid.
Lõuna riigid Majanduse tuginemine endiselt mõne põllumajandus saaduse või maavara väljaveole. Infoajastu Suured muutused 20 sajandi lõpul tõid vajaduse infoajastule üleminemiseks. Informatsiooni kiire hankimise vajadus Panganduse, õigusteenuste, raamatupidamise ja teiste äriteenuste olulisus. Keskkooliharidus, ülikool, turism ja meelelahutus Infoajastu geograafia Globaliseerumine: maailmamajanduse kiire kasv võrreldes riigi sisese kaubandusega Globaliseerumiseks oli vaja Kolooniate poliitilisi iseseisvumisi Arenenud riikide vahelist majanduskoostööd Rahvusvahelise kaubanduse libelariseerumist (nt tollimaksude vähendamist) Rahvusvaheline kooperatsioon Tootevalmistamine on ära jaotatud erinevate maade rahvasta vahel Toodete valmistamine on jagatud etappideks. 1. Uurimus ja aruandetegevus 2. detailide ja sõlmede valmistamine 3. kokkumonteerimine 4. müük 5. hooldus Liiderfirma kõrgelt arenenudmaade peamiseks tegevuseks on tootearendus
on tekkinud juurde palju majandusharusid ja kasutusele võetud palju uut tehnikat, mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Kõik maailma riigid sõltuvad järjest enam üksteisest. Maailmas on välja kujunemas kogu maailma hõlmav majandus süsteem. Seda maailmamajanduse järjest ulatuslikumat seostumist nimetataksegi globaliseerumiseks. Globaliseerumine hakkas tekkima peale raskeid kriise maailmas. Koloonijad hakkasid iseseisvuma. Riigid hakkasid tegema majanduslikku koostööd. Rahvusvaheline kaubandus liberaliseeriti. Tohutult hakkasid arenema side- ja infotehnoloogia ning transport, eriti lennundus. Kuna suhtlus väismaailmaga paranes, said inimesed kätte rohkem infot. Hakati mõtlema sellele, kuhu oleks soodasam tootmisi paigutada ja kuhu tooteid edasi müüa. Kaugete vahemaade tähtsus järjest vähenes.
Tartu 2012 1. Sissejuhatus XX saj esimesele poolele iseloomulikud rahvuslikud majandussüsteemid Põhja ja osas Lõuna riikides jõudsid sajandi keskel maailma ajaloo kõige kiirema majanduskasvu perioodi. Tänapäevaks on need asendunud suuri piirkondi siduva globaalse majandus- ja infovõrguga. Maailma eri riikide ja regioonide vaheliste kontaktide (eelkõige inimeste liikumise ja kaubavahetuse) kasvu alates 1970. aastatest nimetakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Tänapäeva maailmas liiguvad raha, tehnoloogia, informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega. Raskusteta liigub üle piiride isegi kõik see, mille puhul vähemalt enamik valitsusi sooviksid piirata nende sissevedu (narkootikumid, illegaalsed immigrandid) või väljavedu (salajased relvad). Ilukirjanduslikult on maailma hakatud nimetama globaalkülaks, mille elanikud on seotud ühise saatuse ja vastutusega ning
1973. aastal toimunud energia ja majanduskriis, naftakriis, energeetika ja keskkonnakaitse kulutuste suurenemine, arenenud maade nullilähedane majanduskasv kiirendasid läänes üleminekut infoühiskonnale. Vt. õpiku tabel lk. 16! Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine. Maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Selleks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd, rahvusvahelise kaubanudse liberaliseerumist. Tuleneb nii uutest side ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi arengust. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus see on kõige odavam. See seab aga ohtu majanduse stabiilsuse, sest tehnoloogia ja turumuutused võivad kergesti
liiderfirma: ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma allhange: detailide või valmistoodangu valmistamine või teenuste osutamine teisele ettevõttele alltöövõtja: allhanke korras tellijale toodet või detaili valmistav isik või ettevõte 9.Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafiline tööjaotuse süvenemine, kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side areng. Globaliseerumiseks vajalik: kolooniate poliitiline iseseisvumine, arenenud riikide vaheline majanduskoostöö, rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö. majanduslik globaliseerumine: kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõuvaba ulatuslik liikumine üle riigipiiride, suurettevõtete kasv, rahvusvahelise tööjaotuse levik kultuuriline globaliseerumine: kultuurikontaktide tihenemine, globaalne meedia
1.3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan.
satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist.Majandusalane globaliseerumine tuleb nii uutest side- ja infotehnoloogiatest kui ka trantspordi, eriti lennunuduse kiirest arengust. 3.) Mida tähendab innovatsioon? Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond? Innovatsioon-kasulik uuendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaaliteeti
Tähtsamaks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine tootearendus ja uurimistegevus. Kasvas panganduse, äriteenuste , raamatupidamise ja turunduse tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikooli olulisus. Tekkis turismi-ja meelelahutustööstus. 1973. aastal toimunud energia-ja majanduskriis kiirendas läänes üleminekut infoajastule. Suurem tähelepanu energeetikale ja keskkonnakaitsele. ! Globaliseerumine ! Maailmamajanduse seostumine ulatuslikuks tervikuks üleilmastumine.. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi : kolooniate poliitilist iseseisvumist arenenud riikide vahelist majanduskoostööd rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side-ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus on see odavaim. Püsiva arengu kindlustab vaid riigi või piirkonna
Baseli konventsioon. Keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. Berni konventsioon. Euroopa taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade kaitse. Washingtoni konventsioon. Lõpetada ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve. 32. Globaalprobleemide mõiste ja põhjused. Tihedate ülemaailmsete sidemete teket tootmises, kaubanduses, kultuuri jt inimestevaheliste suhtlemise valdkondades on hakatud nimetama globaliseerumiseks ehk ülemaailmastumiseks. Globaliseerumise tõttu muutuvad maailma eri piirkonnad aina sarnasemaks. Näiteks kommete ja toodete (rahvustoitude, riietuse jm) üleilmne levik on vähendanud kultuuride erinevusi. Inimestel üle maailma on tekkinud sarnased soovid ja nad käituvad ühtemoodi. Tahetakse omada raadiot, televiisorit, autot, tänapäevase mugavusega eluaset, käia riides võimalikult moodsalt. Rahvusliku riietuse
b. igasugust konflikti, mis ei muutu otseseks sõjategevuseks ehk kuumaks sõjaks c. pingete lõdvenemist maailmapoliitikas d. uue maailmakorra kehtestamist 9. Wallersteini maailmasüsteemi mudeli osadeks on: a. tuum, b. ring, c. perifeeria, d. poolperifeeria, e. kokkuvarisenud riigid (failed states) 10. Protsessi, mille käigus vähenevad geograafilised piirangud inimtegevusele ning riikide siseelu mõjut a. üleilmastumiseks b. hargmaistumiseks c. glokaliseerumiseks d. globaliseerumiseks 11. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku funktsiooni a. Euroopa Parlament b. Euroopa Liidu Nõukogu c. Euroopa Komisjon d. Euroopa Liidu president 12. Euroopa Liidu Nõukogu koosneb a. volinikest b. EL liikmesriikide ministritest c. EL liikmesriikide valitsusjuhtidest d. nõunikest 13. Rahvusvaheline reziim tähendab: a. riikidevaheliste lepingutega stabiilselt korrastatud eluvaldkonda, b. demokraatia muutumist ülemailmseks valitsemistüübiks, c
valmis looma olemasolevast uusi kooslusi jms. Seepärast toimuvadki keerulistes ühiskondades muutused tunduvalt kiiremini. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsuse erinevustega maailma eri paigus, vaid hoopis teadmiste akumuleerimisega. Kultuuriline lõtk kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 91. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. 92
Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist. · Linnade ökoloogia: mitmetuumaline mudel... ..eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt ühe tuuma ümber on koondunud pangandus, teisele tootmine, kolmandale kultuur jne. 92. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? ...tähendab kõikide sotsiaalsete protsesside internatsionaliseerumist, sotsiaalsete ja kultuuriliste, majanduslik ja poliitiliste sidemete ühtsust. Tekib uus supersüsteem, mis on seotud ühtse staatuse ja vastutusega ning mis ei sõltu eri piirkondade majanduslikust ja poliitilisest arengust. · Globaliseerumisprotsess tähistab maailma muutumist järjest rohkem seotuks ja vastastikku sõltuvaks. · Globaliseerumine muudab maailma homogeensemaks
harjumusi, elustiili jne. Meedium ise on ka sõnum. See tähendab, et üldiselt võime jagada kultuuriperioode selle järgi, missugune meedium on mingil ajastu valitsev. See meedium kirjeldabki selle ajastu hoiakuid kõige paremini. Teine silmatorkav joon sajandivahetuse puhul on see, et alates 90ndate keskpaigast muutub Eesti ühiskond üha enam avatumaks mõlemapoolselt eestlased pääsevad maailma ja maailm pääseb Eestisse. Mõned nimetavad seda suhtlust globaliseerumiseks. See on protsess, mis iseloomustab laiemalt lääne kultuuris toimuvat. Selle globaliseerumise üheks suuremaks kanaliks ongi seesama tehnoloogia. Neid maailmaga suhtlemise märke näeme läbi kogu nüüdiskirjanduse ka ja seda juba alates 90ndate algusest. See avatuse psühholoogia on mitmesuguseid teemasid siin esile toonud. Kuivõrd selle globaliseerumise ja avatuse kõrval mängib rolli rahvuslikkus ja rahvuslike ideede olemasolu? Kas siin on mingi pinge või mitte
94. Nimeta erinevaid linnastumise tüüpe?kolm mudelit Kontsentrilise tsooni mudel, sektormudel, mitmetuumaline mudel. 95. Võrdle erinevusi linna- ja maaelu vahel. Linnas-agressiivsus, maskuliinsus, intelligents, võim, kunstlikus, vöörapärasus, umbisikulikus, muutused, . Maal-perekond, puhkus, rahu vaikus, turvatunne, loomulikkus, tuttavlikkus, kogukondlikkus, traditsioon. 96. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Kõikide sotsiaalsete protsesside internatsionaliseeriminesotsiaalsete ja kultuuriliste, majanduslik ja poliitiliste sidemete ühtsus. Tekib uus supersüsteem, mis on seotud ühtse staatuse ja vastutusega ning, mis ei sõltu eri piirkondade majanduslikust ja poliitilisest arengust. 97. Kuidas väljendub globaliseerumine nt majanduses? Kultuuris? Sotsiaalses elus? Globaalne majandussüsteem transnatsionaalsete korporatsioonide kaudu toimuv
annaabi.ee 
