Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Globaalsed nafra reservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nafta, kütus, ibid, toornafta, reservi, vedelkütus, põlevkivi, reservid, kivisöe, tehnoloogia, bituumen, põlevkiviõli, bensiin, araabia, tooraineaftagaõudlus, organisatsioon, sealjuures, kollo, iraan, puurimis, opec, stsenaarium, 2018, kanada, varudest, kivisütt, raudtee, tootlikkus, jaamad, peak, 2021, vesinik, puurauk, iraani, ühendriigidTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .................
NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem
Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi
Kodune töö nr. 7 Mis saab pärast nafta lõppemist? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Suurem osa Euroopa riike ostab aga toornaftat suurtes kogustes sisse nii otseseks tarbimiseks kui ka töötlemiseks Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. Nafta ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie
NAFTA Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Soojusenergait saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesivesikeid:jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti,mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17.saj. kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. Kivisöe laialdane kasutamine 17.19saj. Ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski võrdlemisi kallis ja seetõttu oli tulusam rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19.saj lõpuni.
kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgem. Riigi hõive iseloomustus Joonis : Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitajate võrdlus Joonis : Arengutaseme näitajate võrdlus Allikas: The 2008 Human Development Report. Joonis : Arengutaseme näitaja võrdlus (elektrienergia tarbimine kW/h) Allikas: The 2008 Human Development Report. Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal.
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on
2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja
TALLINNA HELENI KOOL Hanna Vahar NAFTA Referaat G II Tallinn 2007 SISUKORD 1. Nafta koostis. Maagaas ........................................................... 1 2. Nafta omadused. Teke. Kasutus. Leidmine ............................ 2 3. Suurimad naftatootjad. Tulu .................................................... 3 4. Naftareostus. Tagajärgede likvideerimine ............................... 4 5. Kasutatud kirjandus .................................................................. 5 Nafta on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Nafta on looduslik maakoores
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud?
tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1
_____________________ _________ NAFTA MUST KULD Referaat Tallinn 2007 Sissejuhtus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus: soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber. Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata.
Hilisindustriaalühiskonnas aastal 1910. Milliseid energiaallikaid kasutati enne? Puit, orgaanilised jäätmed, lihaste jõud. 14) Millal võeti kasutusele elekter? 19.-20 saj. vahetusel-hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti. 15) Kui suur on erinevate energiallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? · Lihaste jõud 0 % · Orgaanilised jäätmed 0 % · Puit - 0 % · Süsi 28,7 % · Nafta 38,6 % · Hüdroenergia 3,7 % · Maagaas 22,1 % · Tuumaenergia 6,9 % 16) Kuidas võib liigitada energiaallikaid? Taastuvad energiallikad- neid saab kasutada lakkamatult või võtta teatava aja möödudes uuesti kasutusele. Maa pöörlemise energia, päikese-, tuule-, vee-, puidu jm bioenergia, Maa siseenergia, Maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia. Taastumatud energiallikad-neid ei saa korduvkasutada. Nafta, maagaas, kivi- ja
15. NAFTA JA GAASITÖÖSTUS NAFTA TOOTMINE Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi maailma naftavarudest paikneb Lähis-Idas riikides, ülejäänud piirkondade varud on nendega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikud. Lähis-Ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju
Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Riigi hõive iseloomustus Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitjate võrdlus Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi.
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ajastusse – domineerima
Olulised faktid Huvitavad faktid Aurumasin leiutati 1765. Esimene inimese a energiallikas oli puit Nafta on inimkonna Naftat hakati puurima 20. tähtsaim energiaallikas. sajandi keskel 72% maailma Esimene gaasil töötav naftavarudest asub OPEC- linnavalgustus süüdati i riikide maapõues. 1807 Inglismaal. Suurimad neist Lähis- Naftat toodab üle saja Idas. riigi, suurtootjaid ainult Kogu maailma kümmekond. naftaressursiks Maailma suurim
Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. 5. Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, lisaks on Eesti ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil, seda kasutatakse Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaamades. Põlevkivi on peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (vetikate või bakterite jäänustest) ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud,
Saudi Araabia energiamajandus Mihkel Sooba 11C 1. Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad. Joonis 1: Saudi Araabia energiavarade paikenemine Allikas: Energy information administration Alternatiivenergia Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid liik tegurid Päikeseenergia Väga päikeseline riik. Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise
Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerimise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Saadav energia kasutati peamiselt kohapeal: jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütusteks. Kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski suured ettevõtted söemaardlate läheduses. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani
ehitada midagi, mis hoiaks kasvuhoone gaaside tekkimist ära. 1. Pariisi kliimakokkuleppe 200 riiki kirjutasid alla 2015 aastal heitkoguste piiramisele oma riigis, et vähendada inimtekkelisi kliimamuutusi. Lubati peamiselt kasutama hakata taastuvenergiaid. Jõuti üksmeelele, et tuleb koos tegutseda kliima soojenemise vastu ning investeerida rohelisse eluviisi. Rikkad riigid pakkusid ka välja võimaluse aidata arengu maid rahaliselt. Nüüdisaegne tehnoloogia energiamajanduses Nadta on tänapäeval kõige levinum energia allikas ja peamine mootorikütuse tooraine. Nafta on heade keemiliste omadustega ja suure energiasisaldusega ning seda on lihtne transportida ja sellest saab teha tuhandeid erinevaid tooteid. Paljuski sõltub hetkel naftale. Põllumajandus ja toidutootmine põhineb samuti paljuski naftale. 1960. aastate roheline revolutsioon toimus tänu naftal ja gaasil põhinevate kunstväetiste ja põlluharimistehnika kasutuselevõtule. Mida
1. Analüüsi nafta transpordi eeliseid ja puudusi tankeritega (2eelist, 2 puudust) (4p) Eelised: 1. Saab transportida üle mere. 2. Mahutab mitu miljonit barrelit naftat. Puudused 1.Keskkonnariskid. 2. Reostuse puhul karmid tagajärjed. 2. Kuidas mõjutab nafta hinna kõikumine naftat importivate maade majandust? (2p) Kallim on sisse osta ja sellest importivate maade majandus langeb ning nafta hinna tõusuga tõuseb ka teiste toodete hinnad. 3. Millised majanduslikud ja keskkonnaprobleemid kaasnevad söe kaevandamisega kaevandustes? (3p) Keskkonnaprobleemid: Karjäärides kaevandamisega rikutakse looduslikku pinnast, hävib taimkate, mulda ja loomastikku. Majanduslikudprobleemid: Et kaevuritel oleks ohutu, siis peab rakendama paljusid ettevaatusabinõusid, mis nõuavad palju kapitali. 4. Millised on hüdroenergia kasutamisega kaasnevad positiivsed nähtused? (3p) 1
Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus sõnnik, põhk jm jäätmed. Praegu kaustatakse rohkem mittetaastuvaid kütused.
...........................................................................................................4 Nafta töötlemine...........................................................................................................5 Kasutus.........................................................................................................................5 Nafta lõppemine...........................................................................................................5 Suurimad nafta tootjad.................................................................................................6 Kasutatud materjalid.................................................................................................... 6 3 Nafta Nafta koosneb: Süsinikust 82-87% Vesinikust 12-15% Väävlist 1,5% Lämmastikust 0,5% Hapnikust 0,5% Metallid Mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine
kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki. *alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada vee taset. Ehitamine kallis; tasub ära vaid suure languga või veerikastele jõgedele
Põltsamaa ametikool Maksim Pispanen E1 Juhendaja:Elle Kohv Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja
foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist 2 Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82..
Iseloomusta oma riigi energiamajandust ja anna hinnang riigi energiajulgeolekule. 1. Riigi varustatus traditsiooniliste energiavaradega. Kui palju energiat riik toodab ja tarbib? Anna hinnang, kas riik on energia eksportija või importija. Iraak toodab aastas 162986 kT ja tarbitakse 21519 kT. Seega on Iraak energia eksportija, sest tootmine on 7,6x suurem tarbimisest. (Iraq indicators...2014.) Mis traditsiooniliste energiavaradega on riik varustatud (Energy production)? Nafta ja gaasiga. (Ibid.) Joonis 1. Iraagi traditsiooniliste energiavarade paiknemine Allikas: Vox. 11.08.2014 Iraagi traditsioonilised energiavarad paiknevad Põhja-, Kesk-, Ida-Iraagis. Riigis on väga palju nafta leiukohti. Suuremad naftamaardlad, Rumaila North, East Baghdad ja Kirkuk, 1 asuvad Ida- ja Põhja-Iraagis. Väiksemad leiukohad asuvad nende kohtade läheduses ning
annaabi.ee 
