Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Sooldumine võib olla tingitud põldude niisutamisest põhjaveega. Sooldumine Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. Soostumine Protsess, kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (taimejäänused lagunevad osaliselt).
sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont. Tekib, kui muld suurema osa aastast põhjaveeseisu tõttu märg. Vesi tihendab, surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaene, raud ei oksüdeeru täielikult, tekib Fe(II), mis reageerib savimineraalidega ja põhjustab sinakashalli värvuse ja gleimineraalid. AT- toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes oludes, tüüpiline gleimuldadele. Seal kuhjub orgaaniline aine. Omadustelt huumushorisondi ja orgaanilise turba vahepealne. O- kõduhorisont. Koosneb eri jagunemisjärgus olevatest variosakestest, mis katavad mulla pinda <10cm kihina. Võivad olla 1 kuni 3 kihilised, erineva niiskusesisaldusega. T- turvas. Vee- ja org. aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
MULLAVEEGA SÜGAVAMALE KANDUMIST III. SOOSTUMINE TOIMUB LIIGNIISKES KESKKONNAS. SOODUSTAVAD TASANE AEGLASE VEE ÄRAVOOLUGA PINNAMOOD, NÕOD, KUHU VESI KOGUNEB NING IGIKELTSA ESINEMINE. A. TURVASTUMINE LIIGNIISKES JA HAPNIKUVAESES KESKKONNAS, KUS TAIMEJÄÄNUSED LAGUNEVAD OSALISELT B. GLEISTUMINE LIIGNIISKES JA HAPNIKUVAESES KESKKONNAS, TEKIVAD SINAKAD JA ROHEKAD GLEIMINERAALID JA ROOSTEPLEKID C. SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST JAHEDAS PARASVÖÖTMES, OKAS- JA SEGAMETSAVÖÖNDIS, TUNDRAS IV. SOOLDUMINE TÕUSEV VEEVOOL, VESI AURUB, SOOLAD LADESTUVAD MULLA PINDMISES KIHIS. A. KÕRGE TEMPERATUUR ISELOOMULIK MANDRITE PARASVÖÖTME SISEOSADES, KUS SUVEL KÕRGED TEMPERATUURID B. VÄHE SADEMEID MANDRITE SISEOSADES, KUS ON KONTINENTAALNE KLIIMA JA VÄHE SADEMEID C
Mulla horisont A-horisont tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõige kõrgeim. 4.Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad ja rohekad gleimineraalid. Näiteks moodustavad Lääne-Eesti muldadest valdava enamiku gleistunud ja gleimullad, sest nad kujunevad enamasti tasandikulistel aladel, kus äravool on halb ja põhjavesi ulatub sagedasti mullaprofiili.
mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates (aladel, kus sademete hulk on võrdne aurumisega). Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (tekib turbakiht). Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel, kus sajab rohkem kui aurab. Leostumine
toiteelementidest. · G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaeses keskkonnas ei oksüdeeru raud täielikult ja jääb kahevalantseks. Fe(II)-ühndid reageerivad savimineraalidega ja tekitavad mulda sinakashalli värvusega gleimineraalid. Vaatamata sellele, et kõige ilmekamalt kujuneb gleihorisont välja savide puhul, ei määra gleistumist mitte mineraalhorisondi lõimis (liiv, savi) vaid pidev liigniiskus. · AT toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. See orgaanilise aine kuhjumise horisont jääb oma omadustelt mineraalse huumushorisondi (A ja ogaanilise turba (T) vahepeale
Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed).
4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6.gleistumine- toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid. (väiksematel geogr laiustel:) 7.ferralisatsioon- toim ekvator. vööndis, kus soojas, niiskes kliimas mood murenemiskoorik intensiivse keemil murenemise tagajärjel, ülemises osas tekib punakas Fe- ja Al- üh rikastunud kiht, tekivad ferraliitmullad- kiire org aine lag ja mineraliseerumine. 8.kaltsifikatsioon- aladel, kus sademete hulk on suurem/võrdne aurumisega, Ca koguneb sisseuhtehorisont, kujunevad mustmullad(parasvöötme rohtlates), tume värvus orgaanilistest ja Ca-ühenditest. 9
orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja
KAMARDUMINE- Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates GLEISTUMINE-Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. SOOLDUMINE-Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel LEOTUMINE-Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele
Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjest sügavamale. (G)Sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaeses keskkonnas ei oksüdeeru raud täielikult ja jääb kahevalentseks. Fe(II)- ühendid reageerivad savimineraalidega ja tekitavad mulda sinakashalli värvusega gleimineraalid. Vaatamata sellele, et kõige ilmekamalt kujuneb gleihorisont välja savide puhul, ei määra gleistumist mitte mineraalhorisondi lõimis (liiv, savi), vaid pidev liigniiskus. 7. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Kui sademed ületavad auramise, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. See
lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb, happesus suureneb. Tüüpiline okasmetsade · Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas,kus orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik saadakse mullas olevate Fe-ühenditest. Tekivad sinakas rohelised gleimineraalid, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Iseloomulik tundraaladele · Sooldumine - Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine >, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Iseloomulik kõrbetele.
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Suurem osa polügone on 3-7 m diameetriga. 500 m Polügonaalpinnasesse tekkinud lõhed Prudhoe Bay, Alaska. Gleimuld A 0-30 O 30-38 C 38+
millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine – mullas liikuv vesi viib mineraalse osa ära ja mulla keemiline viljakus langeb. sademed > aurumine, okasmetsades Kamardumine – tekib huumushorisont. Parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. sademed= aurumine Gleistumine – pidevalt liigniiskne ja hapnikuvaene muldkeskkond. Mulla mineraalidega reageerides moodustuvad sinakad või rohekad gleimineraalid. Väheneb poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. tundramullad, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine –kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. aurumine > sademed, kõrbed Muldade sekundaarne sooldumine - tingitud muldade niisutamisest. Kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu
Kamardumine- protsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont. Soostumine- protsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Gleistumine- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus FeO reageerib mulla mineraalidega ja mulda tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Sooldumine- see on tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auraise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Erosioon- mulla ja setete ära kandmine tuule ja vooluvete mõjul. Viljakad pindmised kihid kantakse veekogusse, mis vähendab mulla viljakust. Kõrbestumine- viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla mattmine. Atmosfäär Atmosfäär- ehk õhkkond, mis ümbritseb Maad.
Sambla-samblikurinne pidev. Levinud Lõuna-, Kagu-, ja Põhja-Eestis, samuti saartel. 4 kserofiilne- kuivalembene. 5 mesofüüdid- kõrgemad taimed, mis kasvavad humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. 6 gleistumine- liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel moodustuvate ferroühendite reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. 7 leedemuld- okasmetsade happeline muld, millel ei ole huumushorisonti. 13 1.3.2. mustika kkt.- kõige levinum kkt. Eestis. Levinud nõgusatel reljeefielementidel (tasandikud, nõlvade alumised osad). Mulla lähtekivimiks liiv, moreen+liiv. Põhjavee tase on kõikuv nii ajas kui ka ruumis, tavaliselt ulatub mullaprofiili. Puurindes domineerib mänd
lähedane, inimeste keskmine eluiga kõrge. Nt Rootsi, Saksamaa, Jaapan jt arenenud riigid. Rahvastikuprotsessid on pikaldased, kiireid muutusi ei toimu. Kõik maailma piirkonnad läbivad need etapid, mõnd etappi vahele jätta ei ole võimalik. Pilet 10. 1. Levinumad mullad. Nende kujunemine. Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket;
Vii kokku toodud selgitused õige mullatekkeprotsessiga. Miks esineb kuiva kliimaga aladel muldade sooldumist? 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad;
tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene ning vett hästi läbilaskev, veeliikumine on laskuv. Iseloomulik parasvöötme okasmetsaaladele. Eestis Lõunaosas, Peipsi ääres ja Vahe-Eestis. · Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mikroobid saavad orgaanilise aine hapendamiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pealmistes mullakihtides toimub pinna-, ülaveetingimustes ülagleistumine, alumistes kihtides põhjavette sattunud orgaanilise aine osalusel süvagleistumine. Pidev gleistumine tekitab mulda sinaka või roheka horisondi (G), ajutise või perioodilise gleistumise korral tekivad mullahorisontidesse sinakad ja rohekad plekid, laigud ja sooned. · Sooldumine on lahustuvate soolade (Na2CO3, Na2SO4, NaCl, MgSO4, CaSO4, CaCl2, MgCl2) ning neeldunud Na+ kogunemine mulda
Glei sinakashalli või rohekashalli laigu, soone või kihina esinev sekundaarsete raua- ühendite kogum liigniisketes muldades. Gleimuld kestvalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Gleistumine liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel moodustuvate ferroühendite (rauaühendite) reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pikaajalise liigniiskuse tingimustes tekivad gleimineraalid; ajutise liigniiskuse korral aga roostetäpid. Gleirendiina gleimullad, milledel on kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Gleistunud leetmuld happelised mullad, mis on kujunenud ajutise liigniiskuse tingimustes. Huumushorisont on selgelt väljakujunenud. Gleistunud leedemullad happelised liivmullad, mis on kujunenud ajutise liigniiskuse tingimustes. Huumushorisont pole selgelt väljakujunenud.
annaabi.ee 
