väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla protsess, kus sademete veedega uhutakse mullaprofiilis alla poole vees lahustuvad mineraalsoolad. Soostumine-esineb liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus taime osakesed ei kõdune, vaid neist tekib turvas. Gleistumine-niiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus tekivad huumushorisonti sinikas/rohelised gleilaigud või huumushorisondi alla kitsas gleihorisont. Ohustavad tegurid-karjäärid, majade ehitamine, teede ehitamine, vee erosioon.
http://3.bp.blogspot.com/ ykpz0AiwNQY/UDNhOpLc2wI/AA AAAAAAAlY/P58t9xIDc6E/s1600/_ DSC5176.jpg Geobotaaniline liigitus • Lääne-Eesti niidud ja puisniidud • Vahe-Eesti rabad ja lodumetsad. http://makanature.blogspot.com/2010/06/kadakatakssaxicola rubetra_22.html Mullad • Liivi lahe rannikumadalikul on glei- ja leet- gleimullad. • Gleimuld- pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid. • Leet-gleimuld- alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld http://bonnieplants.com/library/articles/soilsoilbuilding/ Siseveed • Liivi lahe rannikumadaliku idaosa veestavad Reiu ja Ura jõgi, • põhjaosa Pärnu, Sauga ja Audru jõe alamjooks, keskosa läbib Timmkanal. • Lõunaosas voolab Nigula rabast merre Lemmejõgi.
Iseloomulik on tüse (üle 30 cm) huumushorisont. Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks või ka väikepõllunduseks, on naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld Dg Mullad paiknevad nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmude- ja künnistevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ning kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Mullaprofiil on sarnane deluviaalmuldadele, lisanduvad vaid liigniiskusele viitavad roostetäpid huumushorisondis ning gleilaigud alumistes horisontides. Võrreldes deluviaalmullaga on muld huumusrikkam ja natuke raskema lõimisega. Hinnang kasutussobivusele Näivleetunud (LP) mullad on kultuurmaana kasutamise mõttes üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. väga hästi sobivad linale ja talirukkile
lohkudes asuvad, erosioonsetete pealekandel tekkinud mullad. Muld on parasniiske või sügavalt gleistunud, mulla veehoiuvõime on piisav taimede varustamiseks mulla ja sademte vete arvel, võib esineda pinnavete juurdevoolu. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) sl80/ls_1 (saviliiv uurimissügavuses 80cm, keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(Eg)-Bg-CG (Ad > 30cm, mis võib olla toorhuumuslik ja kihiline, ajutiselt või nõrgalt liigniisked, gleistumise tunnused hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes näiteks erodeeritud muldadega, on deluviaalmullad oluliselt viljakamad ja nende peamine kasutusvõimalus on rohumaana. Samas levivad nad nii põldudel kui ka rohumaadel (põldudevahelistes nõgudes)
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad
ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. (EE, 2002) Gleistunud leetjas mullal on keemine C-horisondi ülemises osas ning C-horisont on kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruunivärvusega. Ajutiselt nõrgalt liigniisked põhja- või ülavetest, gleistumise tunnuseid hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Leetjas mullal puudub gleistumine, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademete vete arvel. Leostunud gleimullal on leostumise tõttu keemine 30-60 cm-st sügavamal, alaliselt liigniisked ehk märjad mullad ning allosa on tugevasti gleistunud. (Kõlli R, Ellermäe O, Tamm I. 2008) Muldade kontrastsus on suhteliselt sarnane. Gleistunud leetjas, leetjas mullal ja leostunud
esineb gleistumise tunnuseid, kohatist (rooste-täpid, gleilaigud); A nõrgalt Normaalsed mullad
4. Muldkatte koosseis 4.1 Muldade liigiline koosseis Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel aladell on gleistunud leetjad mullad, leostunud gleimullad ja leetjad mullad ( Joonis 7; Lisa1). Joonis 7. Muldade liigiline koosseis 4.2 Muldade lõimislik koostis Rohumaal tehtud sügavkaeves ülemises kihis oli kerge liivsavi ja alumises kihtides oli raskema lõimisega muld gleistumis tunnustega ( gleilaigud ja rostetäppid), mis on põhjustatud ajutise liigniiskuse pärast. Põllumaa sügavkaeves ülemine kiht oli ka kergema lõimisega ja allpool raskema lõimisega. Selline lõimise jaotumine on ilmselt tingitud ibe- ja saviosakeste ümberpaiknemisest. Metsa sügavkaeves pindmise kõdu kihti lõimiseks oli liiv. Järgmise horisondi lõimis oli kerge liivsavi ja allpool keskmse ja raskema lõimisega liivsavi.
Kvaternaarile eelnenud ladestust (devon, ordoviitsium, silur, kambrium) pärinev mullatekkest mõjutamata kivim (paas). G gleihorisont. Alaiselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas või rohekas-hall (liivade puhul ka valkjas-hall) horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil moodustunud roostevärvi laike. (g) gleistumistunnustega horistont, kus esinevad vaid lühiajalise liigniiskuse tingimustes tekkinud üksikud gleilaigud või roostetäpid. g põhihorisondi sümboli juures ja tähistab mulla gleistumist. On ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont. Ülekaalus põhihorisondi värvus. 9 22. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. Mulla kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 nm. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel:
loovutamine) Taandumine Fe2O3 FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine) Fe2O3 ei lahustu mullavees (va tugevalt happelises keskkonnas) ja sadestub seetõttu mullaprofiilis, tekivad roostelaigud ja punakaspruuni tooniga horisondid. FeO lahustub vees ja tõusva kapillaarveega kantakse ülespoole, alumistes horisontides toimub värvuse muutus. Savimineraalid põhjustavad sinakashalli (roheka) värvuse, tekivad gleilaigud või alumistes horisontides sinakashall gleihorisont. Hapendus-taanduspotentsiaal (Eh) iseloomustab hapendus-taandusreziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on taandumisprotsessid. Enamasti on taandunud ühendid taimedele toksilised. Kui Eh on üle 400, siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400...600 mV. Eh üle 700 mV juures on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Selliselt tugevalt taandunud
Hapendumine FeO Fe2O3 (toimub hapniku liitmine ja elektroni loovutamine) Taandumine Fe2O3 FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine) Fe2O3 ei lahustu mullavees (va tugevalt happelises keskkonnas) ja sadestub seetõttu mullaprofiilis, tekivad roostelaigud ja punakaspruuni tooniga horisondid. FeO lahustub vees ja tõusva kapillaarveega kantakse ülespoole, alumistes horisontides toimub värvuse muutus. Savimineraalid põhjustavad sinakashalli (roheka) värvuse, tekivad gleilaigud või alumistes horisontides sinakashall gleihorisont. 50. Hapendus-taanduspotentsiaal, hapendus-taandusindeks Hapendus-taanduspotentsiaal (Eh) iseloomustab hapendus-taandusreziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on taandumisprotsessid. Enamasti on taandunud ühendid taimedele toksilised. Kui Eh on üle 400, siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400...600 mV
Juhul, kui kattekiht on õhem, tekivad heledad näivleetunud mullad, mille profiil on L(P), L(P)g ja L(P)G. Erinevus on kahe mullla vahel see, et heledatel Baf puudub. Kui neid omavahel võrrelda, siis hele on halvem, sest liigniiskus on kohe huumuskihi all, kuna puudub Baf. 5)soostumine on mullatekkeprotsess, mis kaasneb kõigi eelmistega juhul, kui on tegemist kas üla- või põhjaveelise liigniiskusega. Soostumises on kaks faasi:a)gleistumine, kus mullaprofiilis on üksikud sinakashallid gleilaigud või kui liigniiskus on intensiivsem, siis läheb üle gleimullaks. B)teine faas on turvastumine, kui liigniiskus on veel suurem. Kamardumine ei ole mullatekke elementaarprotsess, vaid sellega kaasneb huumuse teke ja kogunemine mulda. Mida intensiivsem see, seda kultuuristatum on muld. Leostumine ehk väljauhutumine. EESTI MULLAD Muldade klassifitseermine Loit Reitami järgi. Klassifikatsiooni suurim ühik on tüüp, mis jaguneb alltüüpideks ja need omakorda liikideks.
Aquic Haplumbrepts jt. (ST) KIg struktuursus nõrgem kui Kog-l, valdavalt ls, kuid ka sl ls-il Dm gleistunud pruunmuldades põllum, 1,4 ja metsam. 1,0 Mg m-3 Liigniiskuse tõttu savistunud horisondis (Bm või Bt) sinakad ja hallikad gleilaigud, Aktiivveemahutavus sl ja ls 140160 mm lähtekivimis veeris ja rähk pudedad ja kollaka värvusega. K0g keemine sügavamal kui 30 cm, esineb A all Bm horisont: A Bmg Cg pHKCl 5,5 6,0 looduslikel 0,5 ühiku võrra väiksem, pH suureneb alumistes horisontides K(0) gleistunud küllastunud muld, profiil: A Cg, kihisemine puudub, kuid pHKCl > 5,6 H5,6 < 0,5 cmol+ kg-1, suurm looduslikes
teises õies on emakakael lühike ja tolmukaniidid pikad. Nähtus aitab ärahoida isetolmlemist, esineb nt. nurmenukul. Farmaatsia e. rohuteadus, teadus ravimitest, nende valmistamisest, katsetamisest, säili- tamisest ja standardiseerimisest. Glei sinakashalli või rohekashalli laigu, soone või kihina esinev sekundaarsete raua- ühendite kogum liigniisketes muldades. Gleimuld kestvalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Gleistumine liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel moodustuvate ferroühendite (rauaühendite) reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pikaajalise liigniiskuse tingimustes tekivad gleimineraalid; ajutise liigniiskuse korral aga roostetäpid. Gleirendiina gleimullad, milledel on kihisemine kõrgemal kui 30 cm.
annaabi.ee 
