- Töödeldi kreekakeelseid tekste Kirjanduse keskpunktiks inimene - individualistlik. Kangelased mitmekülgsed Toob optimismi ja lootusrikkuse. Siis muutub ka ühiskond ja eluoluparemaks. Eesmärgiks harmoonia. Maine individualism, rikastumise soov. Moraalikriis inimesed kastuasid seda kurjasti ära DANTE ALIGHIERI (1265-1321) Sündis Firenze linnas. Pärines aadli suguvõsast, kuigi suurt jõukust peres enav väga polnud. Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit, Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid paavsti ja valged kes eelistasid keisrit. Dante, kes kuulus valgete hulka osales aktiivselt linna juhtimises, kuulus linnanõukokku, oli koleegiumi liige. Ühel hetkel mustad gvelvid otsustasid võimu enda kätte võtta
paavstivõimu taastamiseks Sitsiilias. Ta tunnistas Friedrich II kuningaks alles pärast seda, kui ta oli tagasi saanud Nelja peatüki privileegid, mis Sitsiilia kuningas Guglielmo I oli varem välja pressinud paavst Hadrianus IV-lt. Paavst tegi seepeale Friedrich II novembris 1198 Sitsiilia kuningaks. Samuti sundis ta noore kuninga 1209 abielluma Ungari kuninga Imre lesega. Pärast Heinrich VI surma olid gibelliinid ja gvelfid valinud erinevad kuningad: Svaabi Philippi ja Otto Welfi. Aastal 1201 teatas paavst avalikult, et Otto on Rooma kuningana heaks kiidetud, ning ähvardas ekskommunikatsiooniga kõiki, kes keelduvad seda tunnustamast. Innocentius III tegi mais 1202 dekreediga Venerabilem Saksa vürstidele selgeks, milliseks ta pidas keisri ja paavsti vahekorda. See dekreet lülitati hiljem koodeksisse Corpus Juris Canonici. Selle dekreedi põhipunktid olid järgmised:
See oli sihitud keisri vastu. Kiriku uuendusliikumine jõudis haripunkti Gregorius VII (paavst 1073-1085) ajal. Heinrich IV Canossas käik 1077 Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad) 2) Grelfid (paavsti toetajad) §25 · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · IX-X sajandi killustatuse ja sisesegatuste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused · Cluny klooster (910) ja reformid o Benedictuse reeglite järgimine o tütarkloostrid o vaimulik alus rüütlikultuurile, ristisõdadele ja uutele mungaordudele
linnad endast täielikult sõltuvaks. Lombardia liiga - Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20-aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst , Veneetsia ja Sitsiilia kuningriik. Legnano lahingus (1176) lõi Lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga 1183 tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. Gvelfid ja gibelliinid eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seas Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes oli toona 2/5 Saksamaa territooriumist. Et viimane aga keeldus, läks Friedrich sõja lõppedes temaga arveid õiendama. Et Lõvi oli sealsete feodaalide seas äärmiselt ebapopulaarne, ei olnud raske sealset rahvast tema vastu üles ässitada. Lõvi mõisteti pagendusse, tema valdused tükeldati ja jagati laiali.
LOMBARDIA LIIGA- Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20 aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst, Veneetsia ja Sitsiilia uningriik. Legnano lahingus 1176 lõi lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. GVELFID JA GIBELLIINID: eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seasl Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes oli tooma 2/5 Saksamaa territooriumist, viimane aga keeldus ning seetõttu läks Friedrich sõja lõppedes temaga arveid õiendama. Et Lõvi oli sealsete feodaalide seas äärmiselt ebapopulaarne, ei olnud raske sealset rahvast tema vastu üles ässitada. Lõvi mõisteti pagendusse, tema valdused
sõltuvaks. Lombardia liiga - Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20-aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst , Veneetsia ja Sitsiilia kuningriik. Legnano lahingus (1176) lõi Lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga 1183 tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. Gvelfid ja gibelliinid eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seas Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes oli toona 2/5 Saksamaa territooriumist. Et viimane aga keeldus, läks Friedrich sõja lõppedes temaga arveid õiendama. Et Lõvi oli sealsete feodaalide seas äärmiselt ebapopulaarne, ei olnud raske sealset rahvast tema vastu üles ässitada. Lõvi mõisteti pagendusse, tema valdused tükeldati ja jagati laiali
linnriigid annaks tagasi riigilt hõivatud valdused ja õigused , pani linnadesse keiserlikud asehaldurid (maksukogujad). Linnriigid kaotasid omavalitsuse. Lombardia Liiga: Põhja-Itaalia linnriikide liit kaitseks Friedrich I-se eest 1167-1191 ja 1232-1237. Lombardia Liiga võitis keisrit ja saavutas iseseisvuse. 1191 läks liit laiali. 1226 tuli liiga taas kokku Friedrich II vastu, kes allutas selle 1237 Gvelfid ja gibelliinid. Itaalia poliitilised parteid 12-15 saj. Kujunesid välja 12. sajandil Konrad III Hohenstaufeni (teda kutsuti Waibilingiks) ja Baieri Heinrichi (Welf) vahelise konflikti kaudu. Itaalias: gvelfid toetasid paavsti ja gibelliinid keisrit. Nende omavaheline võitlus mõjutas kohalike poliitiliste juhtide valimist. Itaalia linnriigid. Vahemerekaubanduse pealt rikastuvad iseseisvad linnriigid tekkisid umbes 11.-12. saj. Nendele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord.
sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna kõigi ühiskonnaklasside seas. Dante Alighieri Dante Alighieri (1265-1321) sündis Firenzes, kus oli palju võimuvõitlust. Seal oli kaks parteid: gvelfid ja gibelliinid. Dante kuulus gvelfide hulka. Neil läks hästi ja nad said võimule, teine partei kihutati minema. Dante sai linnas päris kõrge positsiooniga töökoha, aga mõne aja pärast, kui gvelfid omavahel tülli läksid, hakati Dantet süüdistama altkäemaksuvõtmises, seadusterikkumises, mistõttu Dante linnast lahkus. Ta elas edasi pagulasena. Dantest sai kuulus luuletaja oma suurteosega “Komöödia”, mis tol ajal tähendas lihtsalt õnneliku lõpuga lugu. Tal lubati ainult siis tagasi
Dante kaldus keisrivõimu poole, samas Bocaccio pigem soosivalt kirjeldas oma loomingus paavste olles Dante loomingu austaja, Petrarca unistas ühtsest ja tugevast Itaaliast. 13. ja 14. saj piiril on Dante. Tema teadlik looming algas 1290. aastatel. Lõpetas loomingu vahetult enne surma lõpetas Jumaliku komöödia ja sai selle valmis, mis on suur asi. Isa oli mõjukas pol tegelane - gvelf. Paavsti mõjuvõimu pooldajad olid gvelfid, keisripooldajad olid gibelliinid. Nende vahel äge võitlus. 1290. aasta paiku paavsti mõjuvõimu pooldav gvelfide partei lõhenes D isa kuulus ka sinna. D ise kuulus ka. Mustad gvelfid saatsid teised maalt välja. Teise poole likvideerimise taotlus. Pidi 1302 pagulusse minema ja oli seal kogu ülejäänud elu. Firenzesse ei lastud ja tal jäi loorberipärg saamata, sest ainult seal tahtsi ta seda vastu võtta. Igal pool kujutatakse selle pärjaga, mida ta tegelikult ei saanudki. D oli avatud loomuga
Vallandus ka maine individualism ja saamahimu, tuues kaasa sügava moraalikriisi (Ameerika põlisrahvaste orjastamine, inkvisitsioon). Antiikfilosoofide õpetustest lähtuv vaimuvool tõrjus ja taunis maise elu tumedamat poolt (sexuaalsust, maist kirge). Kirjasõna levimine tänu Gutenbergile ja trükikunsti tekkele. R sündis Itaalias 13 saj, kestis kuni 15 sajni. Dante Aligheri (12651321) SÜNDINUD Firenzes, isa poliitik (gvelf paavstivõimu pooldaja, olid ka gibelliinid keisrivõimu pooldajad). D sunnitud linnast lahkuma. Pühendas teoseid noorusarmastusele Beatrice'ile, kes abiellus teisega ja suri noorelt. Armastus on talle puhas ja õilis tunne, mille kaudu saab inimene kuidagi paremax (platooniline armastus). Kirjutas nii autobiograafiaid (1291 "Uus elu" 31 luuletust pühendatud Ble) kui filosoofilist laadi teoseid. "Rahvakeelest" kuidas on võimalik itaalia keele murdeid kasutades luua itaalia ideaalne kirjakeel
Pöörati tähelepanu loodusõpetusele. Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste arengut soodustas ka Gutenbergi trükimasina leiutamine. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Renessanss arenes läbi ühiskondlike vapustuste: renessanss, Ameerika jagamine, türklaste oht Euroopale. Dante Alighieri – sündis Põhja-Itaalias Firenze linnas, mis oli tol ajal rikas, iseseisev ja vaba linn. Gvelfid – toetasid paavsti Gibelliinid – toetasid keisrit Võidu saavutasid gvelfid, aga nad läksid omavahel tülli, jagunesid kaheks: mustad (paavst) ja valged (keiser). Dante isa kuulus gvelfide sekka, seega ka Dante. Dante sai traditsioonilise hariduse, uuris antiigi autoreid, lemmikuks Vergilius. Poliitiliselt aktiivne, töötas kõrges linnaametis, rae liige, valge gvelf (keisripooldaja). Siis saavutasid mustad gvelfid ülemvõimu: Dantet süüdistati altkäemaksu võtmises põgenes Firenzest, et elu päästa
sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv. 2. Dante elu ja looming Dante Alighieri (1265-1321) Sündis Firenzes, mis oli tol ajal Euroopa IV linn rahvaarvu poolest, suur jõukas. Kuna palju maist vara, seega palju võimuvõitlemisi. Oli 2 parteid: 1) gvelfid 2) gibelliinid. Tema kuulus esimeste hulka, neil läks hästi , said Firenzes võimule, teised kihutati minema. Dante tõusis linnavõimuorganitesse, sai kõrgpositsiooni seal. Mõne aja pärast pöörasid gvelfid omavahel tülli. Dantet hakati süüdistama, et ta olevat altkäemaksu võtnud, seega seadust rikkunud ning ta pidas paremaks Firenzest lahkuda. Edasine elu vagur. Firenzesse ei läinud enam, ei saanud, varandus konfiskeeriti, naine ja lapsed jäid maha, hiljem küll kohtus nendega
saj lõpus, kui Itaalias oli juba hääbumas. Reformatsioonile järgnenud ususõjad ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantide usupuhastus tõi kaasa uusi dogmasid (niinimetatud jumaliku ettemääratuse idee kalvinism), mis rensessansi inimvabaduse ideaalile vastandudes rõhutasid kultuuris didaktilis- moraliseerivat kallakut. Dante elu 1265- 1321. Ta sündis Firenzes (oli tol ajal suuruselt 4. Linn Euroopas, võimuvõitlus, 2 parteid; gvelfid, gibelliinid, Dante oli gvelfide hulka, mis ka võitis) rikka kaupmehe pojana. Alguses pooldas ta paavsti, kuid hiljem vahetas poolt ja hakkas keisri toetajaks. Seeläbi sattus ta poliitilisse ebasoosingusse ja pagendati. Ta suri Rovennas. Looming: ,,Uus elu" koosneb 31 luuletusest, mis on kirjutatud uues stiilis (hingeline, platooniline armastus jne). Luuletused on kirjutatud Beatricele, tema isa tuttava sõber, kellesse ta armus, kuid kes pidi teise mehega abielluma
annaabi.ee 
