Geodeesia õppetool (0)

1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. 
Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, 
seda nimetatakse suureks veeringeks. Sel est võtavad osa atmosfäär,  maailmameri  
ja maismaa.  
Väike  veeringe  esineb maailmamere ja sel e kohal asuva õhkkonna vahel.Sel est 
võtavad osa atmosfäär ja maailmameri.  
2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. 
Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi,  magevesi  moodustab umbes 3% 
hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 
0,3% pinnaveekogudes. 
3. Mil ised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. 
Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda  kattev  hüdrosfääri osa. 
Maailmameri jaotatakse  neljaks  ookeaniks:  Atlandi, India, Vaikne ookean ja 
Põhja-Jäämeri 
4. Mil e poolest mered erinevad? 
Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks.  
5. Miks on  merevesi   soolane ? Miks ei ole  soolsus  kõikjal maailmameres ühesugune? 
Kui  vihmavesi   imbub  läbi pinnase ja kivimite,  lahustab  see väikeses koguses 
mineraale , kaasa arvatud soolasid ja nende keemilisi komponente. Jõed kannavad 
maismaalt vett ookeani. Koos veega kantakse merre ka lahustunud aineid. 
6. Mil est sõltub merevee temperatuur? 
Merevee temperatuur sõltub saadud päikeseki rguse hulgast, polaaraladel ei sula jää 
kunagi, paravöötmes on meri jääs ainult talvel. 
7. Kuidas tekivad jäämäed? 
Mage  vesi jäätub 0 kraadi juures , merevesi -2 C, seega on jää al  nul  kraadi ning 
seal saavad elada mõned külmataluvad organismid, nn jääkalad,  vetikad . 
Polaaraladel asuv lumi moodustab aastate.jooksul  liustikud  ja need hakkavad oma 
raskuse ja maapinna kal aku tõttu li kuma. 
8. Kuidas tekivad  hoovused ? Näita  hoovuste  li kumist kaardil. 
Püsivalt samas suunas puhuvad tuuled lükkavad maailmaere vee li kuma, ni  tekivad 
ookeanides  hoovused. 
  
 
 
 
9. Mis põhjustab tõusu ja mõõna? 
Veetase muutub kõigil rannikutel, mõnes kohas on see vaevumärgatav (Eestis), 
kusagil aga muutub sadu meetreid. Veetaseme muutusel on kindel ööpäevane rütm, 
neid nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. 
10. Kuidas tõus ja mõõn maakera eri pi rkondades varieeruvad? 
Loodete  kordumine on tingitud maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord on üks 
külg pööratud Kuu poole, si s teine. Kuu tõmbab veemassi enda poole, tekib tõus. 
Teisel küljel tekib samal ajal pöörlemise tõttu samuti tõus. 
11. Mil e poolest jõed üksteisest erinevad? 
Jõed erinevad üksteisest ni   pikkuselt , veehulgalt kui ka vooluki ruselt. Vooluki rus 
näitab vee li kumise ki rust voolusängis ning sõltub maapinna kal akusest. 
12. Iseloomusta jõevee teekonda lähtest suudmeni (võrdle eri lõikude vooluki rust, 
jõesängi kuju ja looklemist, setete kannet ja kuhjumist). 
Peajõgi on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Jõe pikkus on peajõe pikkus 
lähtest suudmeni. Lisajõed vi vad vee peajõkke, harujõed toovad vee peajõest välja. 
Harujõed on kõige sagedamini jõe suudmes. Seistes näoga voolu suunas, jäävas 
peajõest paremale  parempoolsed  ning vasakule  vasakpoolsed  lisa- ja harujõed. 
Jõestiku moodustavad pea-, lisa- ja harujõed. 
13. Mil e poolest ja miks jõgede orud erinevad? 
 Jõgede orud on peamiselt kolme tüüpi: sälkorg,  kanjonorg ,  lammorg . Sälkorg on 
V-tähe kujuga, vesi  uuristab  oru põhja ja võib edasi kanda ka suuri kive. Kanjonorg 
tekib sinna, kus jõgi saab uuristada pehmeid kivimeid, on seal voolanud ki resti ja 
väga kaua aega, nt Colorado jõgi. 
14. Kuidas jõgede veereži m eri kli mavöötmetes erineb? 
Ekvatoriaalses kli mavöötmes on jõgede veereži m üsna ühtlane ja vee hulk aasta 
jooksul sõltub lisajõgede veereži mist. Lähisekvatoriaalses kli mavöötmes on  suurvesi  
suvel, mil seal on vihmane periood, ja madalvesi talvel, kui on kuiv periood.  Troopika  
kli mavöötme jõgedele on iseloomulik väike  vooluhulk  ja madal veetase kogu aasta 
jooksul. 
15. Mis põhjustab üleujutusi? 
Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest, 
kui ka lume sulamine. 
16. Iseloomusta järvi nende nõo tekkimise põhjal. 
Järved võivad tekkida si s kui jää või lumi sulab ja jääb nõgusse kinni, või kui jõgi vi b 
vett kusagile auku ja lõpetab sinna vee vidamise või lõikab järvest läbi ja läheb edasi. 
17. Mis on  karst  ja mis seda soodustab? 
Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest  kivimitest . Aeglaselt li kuv 
põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Sel e tagajärjel tekivad 
kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel 
moodustuvad maapinnal  lohud  ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. 
18. Mil eks vett kasutatakse ja kust seda saadakse? 
Inimesed kasutavad vett väga suures koguses ja õige mitmeks otstarbeks. Maailmas 
tarbitakse, aga ainult vett mis kergesti kätte saadavat vett ehk  pinnavett . Kaevudest ja 
puurkaevudest saadav vesi on tavaliselt palju puhtam, kuid ka sageli kal im. 
19. Kuidas kasutatud vett puhastatakse? 
Kuna vee tarbimine on  tohutult tõusnud inimkonna  kasvamise  tõttu, ei suuda loodus 
ise vett  puhastada  ja si s peab inimene sekkuma ja ise puhastamisega 
tegelema.Sel e pärast  rajatakse  puhastusjaamu, kus vähendatakse  vees 
saasteaineid  tasemini, kus loodus suudab ise seda vett edasi puhastada. 
20. Miks on vaja vett kaitsta? 
Puhas mage vesi on  hindamatu  väärtusega loodusvara, mil eta Maal elu puutuks. 
Kuigi maal on vett palju ei ole võimalik enamust kätte saada. Seega on väga oluline 
kaitsta seda saaste ja reostuse eest.