Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "GEODEESIA I PRAKTIKUM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõõtkava, plaanil, mõõtkavad, maastikul, 12cm, geodeesia, laboratoorse, 1023, maaülikool, metsandus, praktikum, maakorraldus, õppekava, juhendaja, lektor, 2016, mõõtkavas, kandsinLABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d
Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 12 1375 550 2750 110 23 1625 650 3250 130 31 800 320 1600 64 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardi
LABORATOORNE TÖÖ nr.2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m
Laboratoorne töö nr.2: mõõtmised topograafilisel kaardil I Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda mõõtkavadega ja aru saada kuidas neid lugeda. 1. Leida kaardilt mõõdetud punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades. Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse (Tabel). Kaardilt mõõdetud joonte pikkused: a. Joon 1-2: 6,25 cm b. Joon 2-3: 3,55 cm c. Joon 3-1: 7,55 cm Tabel 2-1. Punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joo 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 n 1-2 1562,5 m 625 m 3125 m 120 m
LABORATOORNE TÖÖ NR 1. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL I Eesmärk: Leida joonte pikkused kaardil või looduses etteantud mõõtkavades. Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused on kantud tabelisse 1.1. Töövahendid: Eesti baaskaart, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon, selle pikkus 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 kaardil 1-2; 4,7cm 1175m 470m 2350m 94m 2-3; 2,7cm 675m 270m 1350m 54m 3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses
Laboratoorne töö nr. 2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1
Laboratoorne töö nr. 2 “Mõõtmised topograafilisel kaardil I” 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 34:20:00 3,9 cm 975 m 390 m 1950 m 70 m 8,1 cm 2025 m 810 m 4050 m 162 m 4,8 cm 1200 m 480 m 2400 m 96 m Ülesanne 2
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 1-2 3550 m 1420 m 7100 m 284 m 2-3 975 m 390m 1950 m 78 m 3-1 4375 m 1750 m 8750 m 350 m
1 Ülesanne 1. Kaardil (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põhijoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000, 1:2000 kaardilehel? Joon 1: 25 000 1: 10 000 1: 50 000 1: 2000 1-2 2112,5 m 845 m 4225 m 169 m 2-3 2677,5 m 1071 m 5355 m 214,2 m 3-1 2727,5 m 1091 m 5455 m 218,2 m 2 Ülesanne 2.
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I", lk. 57-63) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:5000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:50 000, siis vastab 1 cm kaardil 500-le meetrile looduses. Kui mõõtkava on 1:25 000, vastab 1 cm kaardil 250-le meetrile looduses. Kui on vaja leida sellisel kaardil 10,7 cm joone pikkusele vastavat pikkust looduses, tähistan tundmatu pikkuse x-a. Seega: m Kasutades ristkorrutist saan: ehk Samal põhimõttel leian järgmised väärtused. Tabel 1.1
Kordamiseks 1. Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava - Mõõtkava numbriline väljendus on arvmõõtkava, see on murd, mille lugejas on 1. Nt D/S=1/M. Arvmõõtkava 1/500, tähendab, et 1 cm plaanil vastab 500 cm (5 m) tegelikkuses. Põikmõõtkava Täpsuse suurendamiseks konstrueeritakse lisaks joonmõõtkavale ka põikmõõtkava. Põikmõõtkaval jagavad paralleelsed jooned aluse kümnendosa sajandosadeks. Nt kui alusel vastab 1000 m, siis on joone pikkus 3240 m. Selgitav mõõtkava Esitatakse sageli koos arvmõõtkavaga. 1 cm vastab 5 m tähendab, et 1 cm kaardil vastab 500 cm looduses. Arvmõõtkava puhul oli väljendus säärane 1/500.
1.Geodeesia e ''maa jagamine'', teadus Maa kui planeedi ja selle pinna osade suuruse ja kuju määramisest seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide ja profiilidena. Peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgem geodeesia- ül Maa kuju ja suuruse määramine kõrge täpsusega geodeetiliste, astronoomiliste, gravimeetriliste, kosmilise geodeesia jm meetoditega. Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega.
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1 Eesmärk: Kolme punkti leidmine kaardil, nendevahelise kauguse mõõtmine ja nende ümberarvutamine looduses vastavale pikkusele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000, 1:2000. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon/joone 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 pikkus 1-2/5.5cm 1375 550 2770 110 2-3/5,6cm 1400 560 2800 112 3-1/5.0cm 1250 500 2500 100 Kirjeldus: Kaardilt 1: 25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel
1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3
Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse?
¿ s 1,2= √¿ 2. Mõõtkavade teisendused, ühikute (mm; cm, dm) teisendused. (Laboratoosed tööd nr 1 ja 3) Horisontaalprojektsiooni mõõtmine kaardilt ja teisendamine loodusesse. Mõõdame kahe punkti vahelise kauguse kaardil ja teisendame selle looduses olevaks vahemaaks - Nt kui kahe kauguse vahe kaardil on 5,1cm ja kaardi mõõtkava on 1:20000, siis 5,1cm kaardil = 102 000 cm =1 020 000mm= 1020m = 1,02km looduses. 3. Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine (kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3) Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2
kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist Plaan suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan pole raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. MAA KUJU JA SUURUS, GEOID, ELLIPSOID 17
Punkt a (mm) a' (mm) A 4 2 1,25 81,2581,2 B 20 17 2,132,1 92,1392,1 Ülesanne 2. Leian kahe punkti (A ja B) vahelise joone kalde. Ülesandest 1 saan joone otspunktide kõrgused HA ja HB (vt. tabel 1). Mõõdan punkti A ja B vahelise kauguse joonepikkus 2 punkti vahel on 4,6 cm kaardil (S=4,6cm). Kasutades mõõtkava leian selle väärtuse ristkorrutise abil: 1 cm=200 m 4,6 cm= S AB , = 920 (m) Kõrguste vahe (h1,2) leian esimese ülesande HA ja HB väärtuse lahutamisel: h1,2 = HA HB = 81,25 -92,13= -10,88. Nüüd saan leida kaldenurga, kalde %-s ja kalde -s. Kaldenurk: v°1,2 = arctan(h1,2 /SAB) = arctan(10,88:920) -0°40'39'' Kalle %-s: i%1,2 = (h 1,2/SAB)*100= (-10,88:920)*100= -1,2% Kalle -s: i1,2 =(h 1,2/SAB)*1000= -11,8 Ülesanne 3.
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja
täpsusega. Prof. A. Maslovi järgi on see m s = ± 0,08 mm . 2. Plaanilt graafiliselt määratud ristkoordinaatide järgi arvutatud joonepikkuse määramise täpsus: m′s = m k 2 , kus mk = m x = m y on joone otspunkti abstsissi (x) või ordinaadi määramise täpsus. Näiteks Drobõševi joonlauaga konstrueeritud koordinaatvõrgu puhul on mk= ± 0,11 mm ja ms′= 0,16 mm. Järelikult vahetult mõõtes saab joone pikkuse plaanil määrata kaks korda täpsemini kui graafiliselt määratud koordinaatide järgi arvutades. Joonepikkuse lubatava vea ∆S võime võtta võrdseks täpsuse kahekordse väärtusega, s.t. ∆S = 2ms 1:50 000 mõõtkavas plaanil võime seega kahel erineval viisil saadud joonepikkuste lubatavaks erinevuseks võtta ∆S = 2×ms×M = 2×0,08×50000 = 2×4 = 8 m, kus M on mõõtkava nimetaja. Kodune ülesanne: Lahendada ülesanded 1 ja 2.
Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist.
Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad
käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. Mis on kõrguskasv? Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. Mis on liitnivelleerimine, kuidas see toimub kahe lati ja ühe nivelliiriga? Liitnivelleerimine: juhul, kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata
pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk
pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk
annaabi.ee 
