Üldjuhul teeb proovilepaneku läbi mees, kes on alamast soost. Oluline tunnus on vastandamine alamast soost isik teeb kõik õigesti, kõrgemast soost äpardub. 35. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Lühend ATU viitab rahvusvahelisele muinasjutu tüübikataloogile. Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju. 36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 39. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? 40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost.
39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. 19 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 20 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? + KODULUGEMINE 21 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? 46
Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend, memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ??? 33. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Uskumus, et kui ollakse martide vastu head, toovad need majja leivaõnne ja karjaõnne ja viljaõnne. 35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega on seotud siirderiituste kohta. Eraldumisriitused inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist Vahe- või piiripealsed riitused inimene on kahe staatuse piiril Liitumisriitused inimene võtab uueks positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded 36. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris?
35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing – „Eesti usund“ 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus ’surmahaldjas’) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. eraldusriitused – inimese irrutamine eelmisest sotsiaalsest asendist vahe- või piiripealsed riitused – inimene kahe staatuse piiril liitumisriitused – in võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesandega 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris?
35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing ,,Eesti usund" 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus 'surmahaldjas') 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? · Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine · Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise "kolimine" virtuaalkeskkondadesse · Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine
Erinevalt memoraadist ei ole muistend mina-vormis, tal on traditisioonilisi elemente, mida memoraadis alati ei kohta. Samuti markeerimata; lühike jutt. 44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits. Teos ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (esimene väljaanne 1932), teine teos "Endis-Esti elu-olu" I-IV (1939-41, 2000-2001). Ivar Paulson. Teos ,,Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseesid" (esimene väljaannes 1966) 45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Toimuvad teatud toimingud, kui liigutakse ühest eluetapist teise. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist (nt. sünnipäev täiskasvanuks saamine). Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded (nt pulmad). 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris
41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O. Loorits „Liivi rahva usund“; U. Masing „Eesti usund“, I. Paulson „vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon – regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; maskeeritud mardisantide külastus; mänguelemendid ja meelelahutus. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist nt leeriskäimine, koolilõpetamine; vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril nt lasteaia lõpetamine; liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesnaded nt abiellumine. Inimelu keskse sünd
kaitsemaagia, ended ja ennustused) “Ended ja ennustamised eesti rahvausundis“, „Kaitsemaagia eesti rahvausundis“. Oskar Loorits „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Uku Masing „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Usk hingedesse, sandid kui hinged kes tulevad pikalt rännakult kaugest teispoolsusest. Viljaõnne toomine külastatavatesse peredesse. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Gennep eristas kolme etappi, mis läbitakse siirdeks uude staatusesse. Esimene oli seotud inimese eemaldumisega antud hetkel olemas olevast (sotsiaalsest) staatusest, teine märkis kahe staatuse vahepeal olekut ja kolmas uue positsiooni omandamisega. Näiteid: Pulmad, matused, kooli lõpetamine, katsikud jne. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris?
saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ,,surmahaldjas" ja hingesandid Mulgimaal) - Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus) - Mänguelemendid ja meelelahutus (liikumine täiskasvanute repertuaarist lastefolkloori) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. - Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded
saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ,,surmahaldjas" ja hingesandid Mulgimaal) - Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus) - Mänguelemendid ja meelelahutus (liikumine täiskasvanute repertuaarist lastefolkloori) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. - Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded
Uku Masin „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? – Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483); – Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ‘surmahaldjas’ ja hingesandid Mulgimaal); – Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus); 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. – Eraldumsriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris?
loomust ja kannavad endale üle sümboolsed omadused, mille kaudu nad eristavad loomi, et teha vahet iseendi vahel. Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Neljas peatükk - Tootem ja kast Naiste ja toidu vahetamine eri suguharude vahel on sama tüüpi menetlused, võivad esineda nii koos kui eraldi (ja ka üheaegselt või vaheldumisi), kuna tegemist on viisidega kindlustamaks ühiskonnagruppide läbipõimumist. Lévi-Strauss toob näiteks Van Gennepi tsitaadi, mis seostab totemismi ja eksogaamia omavahel füüsilise ja sotsiaalse faktori kaudu, samas mööndes, et nad eristuvad teineteisest. Eksogaamia olevat siis olnud liht täiendus või kinnitus totemismile. Need kaks nähtust pidavat kooseksisteerima ainult üksikutes maailma punktides. Sellele väidab aga vastu - eksogaamia ei puuduvat kunagi täielikult, kuna naiste vahetus on ainsana tegeliku sisuga, kuna naised tagavad grupi kestvuse.
o – “Endis-Esti elu-olu” I-IV (1939-41, 2000-2001) o – “Grundzüge des Estnischen Volksglaubens” I-III (1949-1960) Uku Masing (1909-1985) • Õppis 1926-1932 TÜ-s klassikalisi keeli ja teoloogiat; 1933-1940 õpetas usuteaduskonnas mitmesuguseid aineid; hiljem vabakutseline ja loengupidaja Usuteaduste Instituudis • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti usund” (11995, 21998) 51. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep’i “Les rites de passage” (1909): – Eraldumusriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja
teoseid. Oskar Loorits (1900-1961) "Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990), "Endis-Esti elu-olu" I-IV (1939-41, 2000-2001), "Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) (kõige põhjalikum). Uku Masing (1909-1985) - "Eesti usund" (1995, 1998). Ivar Paulson (1922-1966) - "Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid" ( 1966, 1997; olemas ka ingliskeelne tõlge "The old Estonian folk religion", 1971). 45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep'i "Les rites de passage" (1909): eralab eraldumisriituseid, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; vahe- või piiripealseid riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); liitumisriituseid, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded. Nt pulmad, matused, juubelid.
annaabi.ee 
