Aine ja energiavahetus 4. Stabiilne sisekeskkond e. Homoöostaas 5. Paljunemisvõime ja pärilikkus 6. Kasvamine ja areng 7. Reag. Ärritusele. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed molekulaarne, rakuline, orgaaniline, liigiline, ökosüsteemne. Ökosüsteem järv, jõgi, raba, põld, kõik metsatüübid. Ühe teadusharu soome tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikuks teooriaks. Teooria alusväited on koduseadused. Bioloogias nt. Evolutsioni, raku ja geeniteooria pärilikkus . Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid; 1) probleemi püstitamine(määratakse uurmisfakt, püstitakse muutuja s.o tegur, mille mõju uuritakse. 2) taustinfo kogumine(püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. 3) tuginedes läbitöötatud teaduslike infode saab sõnastada hüpoteesi. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile
parimad põlluharijad. Püha loomaks nimetati metssiga 1)Eestlaste päritolu teooriad - 1. Eestlased vanade sumerite järglased. 2. Eestlased pärit Jaapanist. 3. Paiksusteooria, elanud siin alal 5000 aastat, hilisemad sisserändajad rahva hulka sulandunud. Tõestuseks sõnad, mis pole sarnased üheski teises keeles. 4. Soome-Ugri teooria: eestlased kuulusid soome- ugri keelkonda, kes pärit Lääne-Siberist. Ajapikku rändasid laiali. 5. Geeniteooria: geenide järgi eestlased kõige rohkem sarnased sakslaste ja iirlastega, kuid mitte nt soomlastega. Lätlased ja leedukad tulid oma praegustele aladele palju aega hiljem, kui nad oma aladelt välja tõrjuti. Pole ju nende keel mitte isegi sarnane eesti keelega. Seega pidid nad asuma siia palju hiljem. Edasi liikusid aestid Soome ja Skandinaaviasse. Levinuma seisukoha järgi on aestii germaani (indo-germaani) nimetus, millega
i) Geenide aheldus ei ole absoluutne. j) Tunnuste kujunemisel ontogeneesis ilmneb mitme geeni kindlasuunaline toime ühele tunnusele ja vastupidi, ühe geeni toime mitmele tunnusele. k) Ühes kromosoomis paiknevad geenid lähevad sugurakkudesse valdavalt samas kombinatsioonis kui vanematel. l) Alleelikombinatsioonid muutuvad eri isendite homoloogiliste kromosoomide samades lookustes. m) Kromosoomid muutuvad kui kindlate alleelide kogumid. Pärilikkuse geeniteooria ehk mendelism Pärilikkuse kromosoomiteooria ehk morganism KÜSIMUS Geneetika 31 Võrrelge autosoomides ja sugukromosoomides paiknevate geenide pärandumist. Esitage kolm erinevuste paari ja kolm sarnasust. Pärandumistüüp Autosoomne Suguliiteline erinevused 1. 1. 2. 2. 3. 3.
kõik oravad rkv'e Tammikus 5.Põhilised koetüübid inimese organismis. epiteel,lihas,närvija sidekude. 6.Elu tunnused Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 7.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemedmolekulaarnetase, rakutase, organismitase, riigitase, ökostüsteemitase 8. 3 Eestis esinevat ökosüsteemi NT. Tammed Rakvere tammikus, oravad Rakvere Tammikus, Kuused kuusikus 9.Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid. rakuteooria,geeniteooria, evolutsiooniteooria. 10.Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid. Probleemipüstitaminetaustinformatsiooni koguminehüpoteesi sõnastaminehüpoteesi kontrolliminetulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid 11. Bioloogiateaduse uurimisobjekte. NT.herneseeme SELGITA 1.Kuidas on omavahel seotud kasv ja areng? Elusorganismi kasvamisega kaasneb areng. Areng on täiustumine, kasvamine on kehamõõtmete suurenemine. 2.Millistel organismirühmadel ei saa elundkondi uurida
muutuvad kõvaks ja tõmbuvad kokku. See takistab akommodatsiooni (e. silma võimet muuta fookuskaugust) ning mõjub pikapeale silmakujule. Nõnda arenebki nägemispuue. Selle arvele võib panna lihtsamad kaug- ja lühinägelikkuse ning astigmatismi (ähmasuse) juhtumid. Vahel on nägemine paranenud ainuüksi paastu abiga, mil suurenenud eritus eemaldab silmaümbruse lihastest ja veresoontest saasteaineid. Selle tulemusena lihased lõõgastuvad ja nägemine paraneb. 4.5. Geeniteooria Üks tõsiselt võetav uuring väidab, et lühinägelikkus ning nägemishäired on suures osas geneetiliselt määratletud. Sellisele järeldusele tulid teadlased, kui nad uurisid kaksikuid ning nägemishäiretega vanemaid ja nende lapsi. Uuringu käigus ilmnes, et lühinägelike vanemate lastel oli silma läätse ja võrkkesta vaheline vahemaa suurem, kui mittelühinägelike laste vanematel. Seega on lühinägelike vanemate lastel suurem
fenotüübiliselt kindla seaduspära alusel). Francis Galton biomeetrilise geneetika, inimesegeneetika ja eugeneetika looja. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja, kaksikute ja sõrmejälgede meetodi looja. Hugo de Vries eitas gemmulate teket kogu kehas. Tunnuseid määravad pangeenid asetsevad inaktiivsena tuumas. August Weisman omandatud tunnused ei pärandu. Pakkus välja omapoolse iduplasma struktuuri. 18. Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetiakst Geeniteooria (al 1909) organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste elementide poolt, milledel esinevad alternatiivsed variandid alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt. Koromosoomiteooria geenid on kromosoomidee koostiselemendid, nad paiknevad kromosoomis lineaarselt. Lähestikku paiknevad geenid on aheldunud ning kalduvad päranduma koos (rikkudes lahknemisseadust). Rekombinatsioon toimub piiratud sagedusega
areng on eurooplaste kiviaja tasemel) 36. Gregor Mendel Gregor Mendel – tšehhi munk, keda peetakse geneetika loojaks. Mendel avastas tunnuste lahknemise ja kombineerumise statistilised seaduspärasused hübriidide järglaskonnas. Ta sõnastas diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite olemasolu, mida ise nimetas vormiloovateks elementideks, tänapäeval tunneme neid geenidena. Seega loodi ka geeniteooria, eeskätt geenide pärandumise ja kombineerumise peamised seaduspärasused (nn Mendeli seadused). 37. „Tervise riigistamine“ 18. sajandi uue meditsiinikorralduse tekke, mille korral riik sekkus kodanikega seotud sanitaaroludesse. Selle arengu põhjuseks on linnastumine, mis oli seotud industrialiseerumisega; globaliseerumine ning populatsiooni kvaliteedi ja kvantiteedi näitajate hindamise suurenemine. Olulist rolli tervise riigistamisel mängib arst. 38
Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurimises Restriktsioon analüüs-geeni struktuuri ja funktsioneerimise molekulaarne analüüs Matemaatiline meetod Mutatsioonimeetod Rekombinatsioonimeetod Populatsioonimeetod Genealoogiline meetod- inimese uurimine 4.Mendelism- mendeli seadustel rajanev pärilikkuse geeniteooria, mille järgi organismi tunnuseid määravad üksteisest sõltumatud ja vabalt kombineeruvad pärilikkustegurid (geenid, mis kanduvad järgmisele põlvkonnale võrdselt mõlema vanema sugurakkude kaudu jam is ristumisel ei liitu ega kao, vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse- genotüüpidesse. Geneetika sümboolika-seaduspärasuste üldistamiseks ja piltlikuks esitamiseks. P-parents ehk vanemad; F-files ehk hübr põlvkond; M-mutageenne põlvkond, I- inbriidingu
Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurimises Restriktsioon analüüs-geeni struktuuri ja funktsioneerimise molekulaarne analüüs Matemaatiline meetod Mutatsioonimeetod Rekombinatsioonimeetod Populatsioonimeetod Genealoogiline meetod- inimese uurimine 4.Mendelism- mendeli seadustel rajanev pärilikkuse geeniteooria, mille järgi organismi tunnuseid määravad üksteisest sõltumatud ja vabalt kombineeruvad pärilikkustegurid (geenid, mis kanduvad järgmisele põlvkonnale võrdselt mõlema vanema sugurakkude kaudu jam is ristumisel ei liitu ega kao, vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse- genotüüpidesse. Geneetika sümboolika-seaduspärasuste üldistamiseks ja piltlikuks esitamiseks.
Geenivahetuse bioloogiline tähtsus: 1) uute geenikombinatsioonide teke. Sugulisel paljunemisel üldiselt kahte identset isendit ei teki. 2) Materjal looduslikult valikule evolutsiooniprotsessis. 3) Bioloogiline kaitse keskkonna mõjutegurite eest. Haigustekitajate eest. Tänu geneetilisele mitmekesisusele ei hävi epideemiate korral kogu populatsioon tervikuna. REK: 1) Th morgani uurimusobjekt. 2) Tema tegutsemise sajand. 20. sajand 3) Mida avastas geenivahetus, aheldunud pärandus, geeniteooria 4) Miks on äädikakärbes soodne uurimisobjekt. MUUTLIKKUS: Eluomane tunnus, mille alusel organismid üksteisest erinevad. Muutlikkus: a) pärilik (mutatsiooniline ja kombinatiivne: 1) mittehomoloogiline ja 2 homoloogiline) ja b) mittepärilik Mutatiivne muutlikkus: Avaldub mutatsioonidena: juhuslikud muutused kromosoomide struktuuris (geen ja kromosoommutatsioonid) või arvus (genoommutatsioonid). Mutatsiooniteooria kujunes välja 20 sajandi alguses: H. De Vries kujundas välja
avastati geenid, kromosoomid. märgati mutatsioone. lamarkism andis hoogu hügieenile ja kehakultuurile. mendeli seadused pidasid paika. nähti võimalusi, kuidas sünniks vaid parimate omadustega järglased jne. avastati pärilikud haigused. no ja siis sellega hakkas kaasas käima ka kogu eugeenika krempel, mille kohaselt need ''ebaväärtuslikud'' olid halbade geenidega ja pidid hävitatama. christian nasse seletas hemofiilia pärandumismehhanismi. baer avastas munaraku. tekkisid veel geeniteooria, kromosoomiteooria, mutatsiooniteooria ja populatsioonigeneetika teooria. 10.SEMINAR Positiivne ja negatiivne eugeenika positiivne eugeenika kujutab endast väärtuslike ja eelistatud inimtõugude ja -rühmade pärilike omaduste edasikandumise soodustamist nii, et järgnev põlvkond oleks bioloogiliselt nii hea kui vähegi võimalik. positiivse eugeenika ideed eksisteerivad ka tänapäeval sotsiaalmeditsiinis, tervishoiupoliitikas jm
* Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. * Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. * Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). * Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). * Need avastused said hiljem korpuskulaarse pärilikkuseteooria e. geeniteooria tuumaks. 1.5. Francis Galton (1822 - 1911) Ta lõi inimgeneetika alused. Eugeenika rajaja. On kvantitatiivsete (pideva muutlikusega) tunnuste päritavuse ("nature and nurture" vahekorra) uurimise meetodite ja biomeetrilise geneetika looja. Esimesi psühhogeneetikuid. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja ja kaksikute meetodi looja. Propageeris kunstliku valikut inimpopulatsioonides pärilike väärtuste säilitamise ja parandamise eesmärgil
saavutused: · Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. · Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. · Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). · Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). · Need avastused said hiljem formuleeritud korpuskulaarse pärilikkuseteooria e geeniteooria tuumaks. Mendeli töö jäi aga aastani 1900 praktiliselt tundmata . Klassikaline geneetika: 1900--1939Geeniteooria (G. Mendel, H. de Vries, C. Correns, E. v. Tschermak, W. Bateson, W.L. Johannsen, H. Nilsson-Ehle): organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste elementide -- geenide -- poolt. Geenidel esinevad alternatiivsed variandid -- alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt (kas identsete alleelidena --
· hübridiseerumisel tekib uus pärilikkusaine; · isas ja emasloom omavad erinevat tähtsust; · munaraku viljastumisel osaleb mitmeid seemnerakke; · telegoonia hüpotees, ehk lähenemine, mille kohaselt isalooma tõuomadused jäävad pärast paaritumist emase verre püsima, mõjutades hilisemaid põlvkondi. Vaidlus käis meetriliste ja mittemeetriliste tunnuste pinnal. Algas geneetika arengus nn klassikaline periood, selles neli teooriat: · Geeniteooria. (geen kui abstraktne mittemateriaalne ühik); · Kromosoomiteooria geen osa kromosoomist (Morgan, 1910); · mutatsiooniteooria; · populatsioonigeneetika teooria. 1940-1950. aastad biokeemilise geneetika teke. 1950.-1960. aastad molekulaargeneetika (1953. a Watson ja Crick). 1950.-1960. aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970
a). 1885. a näeb August Weismann (1834-1914) kromosoomides pärilikkuse kandjaid. Hakkas rääkima geno- ja fenotüübist (idu- ja somatoplasma). 57 1900 taasavastatakse Mendel (geneetika=mendelism), alates 1906. aastast tekib nimetus geneetika. Vaidlus toona käis meetriliste ja mittemeetriliste tunnuste pinnal (kvantitatiivne pärilik muutlikkus). Algas geneetika arengus nn klassikaline periood, selles neli teooriat: 1. Geeniteooria. (geen kui abstraktne mittemateriaalne ühik); 2. Kromosoomiteooria geen osa kromosoomist. (Morgan, 1910); 3. mutatsiooniteooria; 4. populatsioonigeneetika teooria. 1940-1950. aastad biokeemilise geneetika teke. 1950.-1960. aastad molekulaargeneetika (1953. a Watson ja Crick). 1950.-1960. aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970
annaabi.ee 
