Tähe elu sünnist surmani Kuidas tähed tekivad Tähed moodustuvad kuuma gaasi ja tolmu pilvedest kosmoses. Kokkutõmbuva gaasi pilve keskmesse tekib suure tiheduse tuum, mida tuntakse prototähena. Prototäht Prototäht on suur tihe gaasi kogu. Prototäht on päikese elu kõige varjasem staadium. Ühe solaarmassiga tähele kestab see periood 100,000 aastat. Punane hiid Staadium, kus täht paisub, sest tähe temperatuur ja sisemine rõhk hakkavad kasvama. Kui punasel hiiul ei ole piisavalt suur mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab.
galaktikad. 3 Tähtede teke Tähte ehituse ja arengu modaliseerimise tuginetakse füüsikas põhimõtetele et tähti hoiab koos gravitatsiooni jõud ja rõhk aines ei lase aineosakestel koguneda tähe keskmesse. Täht tõmbab parasjagu nii tihedaks et teda kokku suruv gravitatsioonijõud ja paisutada püüdev gaasirõhk oleksid võrdsed. Tähtede tekkimine ja areng Prototäht- moodustuv täht (H2, He, tolm) Et pilv hakkaks täheks kokku tõmbuma, peab ta olema: *Väga jahe *küllalt massiivne *tihke Gaasipilve kokkutõmbumisel vabanev energia väljub gaasipilvest soojuskiirgusega, mis omakorda kujundab pilve keskosas tombu (kokkutõmbumine kiirem kui mujal) ja see põhjustab tuuma tiheduse suurenemise (soojuskiirgus ei pääse välja). Tähe sisemus kuumeneb, rõhk
supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid
plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu
tasakaalu ja kutsub esile sündmuste ahela, mis lõppkokkuvõttes sunnib neid sünnitama uute tähtede põlvkonda. Mis aga selle saatusliku häirituse esile kutsub on astronoomide jaoks siiani mõistatuseks. See võib-olla läheduses oleva supernoova plahvatuse tekitanud lööklaine, kokkupõrge mõne teise suure molekulaarpilvega või Galaktikas leviv tihendus- laine, kuid lõpptulemusena hakkab pilv kokku tõmbuma. Kokkutõmbuva klimbi keskmes (tuumas) suureneb aine tihedus kiiresti. Tuum on prototäht e. tulevase tähe embrüo. Mida tihedamaks muutub prototäht, seda tugevamaks muutub tema gravitatsioon ja seda rohkem tõmbab ta külge ümbritsevat ainet. Gravitatsiooniline tõmme sunnib ainet üha kiiremini liikuma ning gravitatsiooniline energia hakkab muutuma kineetiliseks energiaks. Kui see kiiresti liikuv aine jõuab tuumani, pidurdub ta tuuma ainega põrkudes ning liikumisenergia muutub hetkeliselt teiseks energialiigiks ehk siis soojuseks. Kuna
Täheteke algab udukogu pilves tekkinud ebastabiilsusest gravitatsioonis, mille põhjused võivad olla näiteks tähe surma (supernoovade) lööklained või galaktika ühinemisprotsessid. Kui ala tihedus on saavutanud kriitilise summa ja pilve siserõhk ei ole suutlik enam tasakaalustama gravitatsioonijõude, algabki kokkutõmbumine. Tiheduse suurenedes muutub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Jõudes tasakaalulisse olekusse, tekib pilve südamikus prototäht (täheks kujunev keha). Pilt 2: Päikese-sarnase tähe eluteekond sünnist (vasakul) kuni punase hiidini (paremal) peale miljardeid aastaid. 2.1 Peajada 90% oma elust veedavad tähed peajadal. Sellel ajal ammutab täht oma energiat vesiniku tuumareaksioonist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Hetkel on Päike peajada täht. Pideva
supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid
Tähtedevaheline aine võib tiheneda, nii et moodustuvad gaasi- ja tolmupilved, mida nimetatakse udukogudeks. Ühe udukogu ainest võib jätkuda kümnete tuhandete tähtede tekkeks. Tähtede sündimise protsess algab tumedate tompude ehk gloobulite moodustamisega udukogus. Need tihenevad, kuni varisevad kokku omaenda gravitatsioonijõu tõttu ja nii sünnivadki uued tähed nn prototähed. Prototäht jätkab kokkutõmbumist, kuni kuumus ja rõhk on nii suured, et algab termotuumareaktsioon.(1) 1.1. Prototäht Sündivas tähes võitleb 2 vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab prototähte jätkuvalt kokku suruda, gaasiosakeste soojusliikumisel tekkiv rõhk aga üritab tähte paisutada. Kokkukukkuva pilve osakeste energia muundub pidevalt soojuseks ja temperatuur tõuseb. Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakese, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja
põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. PROTOTÄHE TEKE Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Olles jõudnud hüdrostaatilise tasakaalu olekusse, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid. PROTOTÄHE TEKE Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. PÄIKESESÜSTEEM
supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid
~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur tõuseb Hüdrostaatilise tasakaalu olekus, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid Peajada eelses faasis ümbritseb tähti gaasist ja tolmust koosnev akreatsiooniketas Selles faasis võivad tekkida planeedid Peajada Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast Sel ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks Toimub südamikus Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus
Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid
(planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena - Päikesena. äikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest. Veel hiljaaegu oli Päikesesüsteem
Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena - Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid
Üsna kiiresti (astronoomilisese mastaabis) moodustub sellest pilvest gravitatsioonijõu mõjul suhteliselt tihe läbipaistmatu kera. Tekkinud kera ei saa veel täheks nimetada, kuna tema keskosa temperatuurist ei piisa termotuumareaktsioonide kulgemiseks. Gaasirõhk keras ei ole veel suuteline kera osade vastastikust külgetõmmet kompenseerima ja kokkutõmbumine jätkub. Tavaliselt ei teki korraga üks prototäht, vaid nende suurema või väiksemaarvuline rühm. Hiljem kujunevad nendest rühmadest astronoomidele hästi tuttavad täheassotsiatsioonid ja parved. Väga tõenaäoline, et sellel kõige varajasemal evolutsioonietapil moodustuvad tähe ümber suhteliselt väikese massiga ainetombud, millest hiljem tekivad planeedid. Prototähe kokkutõmbumisega kaasneb temperatuuri tõus ja suur osa vabanevast
võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Olles jõudnud hüdrostaatilise tasakaalu olekusse, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid. (Vikipeedia.ee, 2012) 4 Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida
rauast, tekivad kraatrid · Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Prototäht-tekkiv täht · Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku,
Osaline Päikesevarjutus on aga nähtav seal, kus Maale langeb Kuu poolvari. Kuuvarjutus Toimub siis, kui Kuu satub täielikult või osaliselt Maa varjukoonuse sisse. Valgusaasta Ühe aasta jooksul valguse poolt läbitud teepikkus. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Tähed ja nende evolutsioon Gaasipilvest moodustub prototäht, mille mass ja temperatuur on suuremad päristähest. Prototähest moodustub aja jooksul päristäht, mille eluiga on pikem prototähest ja kõdutähest. Pärast päristähte tekib kõdutäht, mis aja jooksul muutub punaseks kääbuseks ja see omakorda mustaks kääbuseks. Mustale kääbusele järgneb planetaarudu moodustumine. Universiumi evolutsioon Algas Suure pauguga, jätkab laienemist(paisumist), lõppeb Suure Kollapsiga.
joonis1.). Joonis.1. Universum Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis 2 prototäht tähena - Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad
Tähe „elukaar“ koosneb järgmistest etappidest: I. Universumis leidub piirkondi (ürgtähtede jäänused), mis on täidetud külma ja hõreda gaasiga. Siiski ületab sellise gaasipilve tihedus kordades Universumi keskmist. II. Gaasiosakeste soojusliikumise tõttu tekivad gaasipilves tihedamad piirkonnad, mis hakkavad tänu oma gravitatsioonile iseeneslikult kasvama. III. Tiheneva pilve potentsiaalne energia kahaneb ning vabaneb soojusena – gaasikera temperatuur hakkab kasvama – sünnib prototäht. IV. Prototäht tiheneb, tema pinnatemperatuur ja ka sisetemperatuur suurenevad. Teatud hetkel saavutatakse prototähe sisemuses tingimused, mis on vajalikud termotuumareaktsioonide käivitamiseks – prototähest saab „päris“ täht. V. Termotuuma reaktsioonide käigus vabanev energia hakkab tungima tähe pinnale avaldades seejuures ümbritsevale keskkonnale rõhku. Kui energia rõhumisjõud saab võrdseks iseenesliku kokkutõmmet põhjustava gravitatsiooniga, saabub tähe
" Albert Einstein Kogu päikesesüsteemi moodustumine algas 4,6 miljardit aastat tagasi gaasi-tolmupilvest. Arvatavasti läheduses toimunud supernoova plahvatuse tulemusel hakkas osa sellest pilvest kokku tõmbuma, kiire pöörlemise tulemusena moodustus 100 000 aasta jooksul protoplanetaarne ketas, mille keskel oli kuum tihe prototäht, meie Päikese eelkäija. Sellest kettast hakkasid tekkima planeedid. Seega on ka Kuu kui üks taevakeha 4,6 miljardit aastat vana. Kuid kas pole kummaline, et Kuu ketas on Maalt vaadatuna täpselt sama suur, kui Päike? Enamik inimesi teab väga hästi, et Kuu on Päikesega võrreldes tilluke, kuid asub meile lähemal, mistõttu nad paistavadki ühesuuruste ketastena. Maine`i ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor Neil F. Comins on kirjeldanud tagajärgi, mis ilmneksid Kuu
miljonid aastad peale supernoova plahvatust. Vanust tehakse kindlaks uurides meteoriitide koostist. Vanim teadaolev on Allende meteoriit (Mehhikost). Tema suletiste isotoopide järgi määratud vanus on 4,55 Gat. Tuleb analüüsida näidises leiduvate elementide radioisotoopide ahelaid. 4. Kirjelda paari sõnaga Laplace-Kanti teooria tänapäevast varianti Päikesesüsteemi tekkest. Gaasi ja tolmu pilv moodustas gravitatsiooni ja pöörlemise mõjul nebulaarketta. Selle ketta keskele tekkis prototäht, millest kokkutõmbumisel sai Päike. Tekivad suured gaasiplaneedid nagu Jupiter. Ketta tasapinnal jäi üle raskematest ühenditest tolm, mis hakkas kokku kleepuma ja üksteisega põrkuma, moodustades ülejäänud planeedid. 5. Kirjelda Kuu ja Maa tekkimist ning mis toimus umbes poole miljardi aasta jooksul peale seda? Arvatakse, et Maa tekkis koos Päikesesüsteemiga 4,6 miljardit aastat tagasi tolmu osakeste kokku kleepumise teel
annaabi.ee 
