Sahara kõrb; Gobi; Karakumi; Namiibi; INIMESED Atacama; Surmaorg • kõrbed on hõredalt asutatud • elatakse peamiselt oaasides • in. tingimused. ebasoodsad • beduiinid • suured nafta-ja gaasivarud • tegeletakse peamiselt rändkarjakasvatusega • kõrbe laienemine liigse karjatamise tõttu
varud maailma maagaasis ja olles kuiva maagaasi tootjate seas suuruselt teine. Elektrienergia tootmises kuulub samuti Venemaa suurimate tootjate hulka. Maailma võimsaim elektrijaam on Venemaal nimega Surgut-2, mis valmis 1988 aastal, mille võimsus on 4800 MW ja põhikütuseks on maagaas. Venemaal tuumaelektrijaamades on 31 reaktorit. Toornafta suurtootjate hulka kuulub samuti Venemaa. Venemaa on Euroopa energiabaas. Suurimad gaasivarud asuvad Venemaal. Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. Siberi ja Petsora söebasseinid. Donetski bassein. Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad ja tuumaelektrijaamad. Venemaa esmane energiakulu aastal 2011: nafta 19%, maagaas 56%, kivisüsi 15%, taastuvad ja muud 10%. 2012.aastal oli Venemaa suuruselt kolmas vedelkütuste tootja. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia
· Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud · Kaevandatakse teemandit, kulda, uraani · Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega · Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides Moolok Kaamelid Kõrberebane Meesipelgad
Paljud linnud pesitsevad vihmaperiodil. Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega. Rahva kasvu tõttu haritakse põldudeks kogu sobilik maa. Nomaadid ehk rändkajakasvatajad suurendavad loomade arvu ja liiguvad kurnatud aladelt edasi. See toob kõrbe endaga kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu ja karjamaadel normaalselt taastuda on tulemuused katastroofilised. Raiutaks ka puid ja põõsaid.
Ka tema tooraine on tasuta, kuid hind see-eest kallis. Oma kogemustest tean ka, et hüdroturbiinide ja elektrigeneraatorite lähedal elamine ei ole just kõige rahulikum. Minu tädi perekond pesitseb Linnamäe hüdroelektrijaamast vaid mõnesaja meetri kaugusel ning kohutav mürin ja akende värisemine keset magusat uneaega ei ole harv nähtus. Ajutiselt võiks kasutusele võtta maagaasi. Ajutiselt seetõttu, et ka gaas on ammenduv maavara. Suured gaasivarud peituvad aga meie idanaabrite maapõues ning Eestile tähendaks sellise energiaallika kasutuselevõtmine majanduslikku sõltuvust Venemaast. See muudaks nende võimu Eesti üle küllaltki suureks. Seetõttu ei ole antud variant samuti soodne. Palju vastandlikke arvamusi on üle maailma tekitanud tuumaenergia kasutamine. Olemuselt on see kõige keerulisema tehnoloogiaga energialiik. Vaatamata negatiivsetele arvamustele saab ka Eestis aastate pärast olema tuumaelektrijaam
NORD STREAM Nord Stream on Läänemere põhjas asetsev kahetoruline maagaasi (toru)juhe. See viib maagaasi Venemaalt Saksamaale. Nord Stream on 1200 kilomeetri pikkune ning praegu plaanitakse ehitada veel kahte juhet, kuid seekord juba läbi Eesti territoriaalvete. Miks on Nord Streami üldse vaja? Seda on vaja, kuna Saksamaa inimesed vajavad gaasi ning neil ei ole omal gaasivarusid, aga seeest on Venemaa gaasivarud väga suured. Arvatakse, et kõige parem viis gaasi transportida on panna gaasijuhtmed Läänemere põhja, kuna see on ju kõige otsem tee Venemaalt Saksamaale. Enne Nord Streami ehitamist uuriti Läänemere põhja põhjalikult ning tulemuseks saadi, et Nord Stream ei kahjusta ega muuda kuidagi Läänemere keskkonda. Mina aga arvan vastupidiselt, kuna iga uus asi võib muuta ja kahjustada Läänemerd, sest me pole kunagi saanud proovida gaasitorude mõju merele
+madal hind - reostus - kallis -tuumaenergia (USA, Hiina) +odav +toodab palju +keskkonnasõbralik - ehitus kallis - avariiohud 3) energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise 4)Energiaressursside osatähtsuse muutumine Puitu/vett kasutatud aegade alguses ikka saapalju tuuleveskid kivisüsi nafta maagaas 21.saj: tuumaenergia 5) Nafta ja gaasivarud on kõige suuremad Venemaal ja Saudi-Araabias 6) Nafta ja gaasi töötlemise paigutust mõjutavad tegurid: - põllumajandus - toidutootmine - 7)Kildagaas ja oliliivade kasutamine: Õliliivad: (Kanada) Kaevandatakse ja see mõjub nii inimestele kui loomadele ohtlikult, tekib vääraerngud, vähk jms; tapab linde ja reosta ohtlikult veekogusid ja põhjavett Kildgaas: (USA)
2000-2020(Cämmu mate pole just kiita) ja iga muutuse kohta too üks põhjendus. (Selle kohta on joonis ka) 1. muutus: taastuvaid energiaallikaid kasutatakse rohkem. Põhjus: Need on keskkonnasõbralikumad/fossiilsed kütused võivad otsa saada/Austraalia lähistroopikas ja troopikas piisavalt päikest, rannikul eeldused tuuleenergia tootmiseks. 2. muutus: Gaasi osatähtsus elektritootmises kasvab. Põhjus: Gaas on keskkonnasõbralikum kui nafta ja kivisüsi/Austraalial on head gaasivarud. 3. muutus: Kasvab kivi- ja pruunsöe osatähtsus. Põhjus: Austraalial on rikkalikud kivisöe varud, osa maardlaid on veel kasutusele võtmata. 4. muutus: Elektritootmine kasvab Põhjus: Ühiskonnas suureneb energiakasutus. Austraalias leidub palju uraani, ometi ei ole seal tuumaelektrijaamu, miks? 1) Muid energiavarasid jätkub ja on varuga, nende tootmine praegu veel odavam. (Tuumajaama rajamine on kallis. Austraalial on oma fossiilsete ressursside näol olemas praegu odavamad variandid
naftamaardlate pihta tule. Selle teo tagajärjed põhjustasid ulatuslikke keskkonna kahjustusi Pärsia lahe piirkonnas. Pingeliseks on olukord lahes läinud hiljemgi. 2003. aastal vallutasid Suur Britannia ja USA väed ühisel jõul Iraagi. Mõlema riigi peamised huvid olid majanduslikud. Iraagi vallutamisega said nad enda valdusesse suurel hulgal nafta- ja gaasitrosse. Peamisteks pingeallikateks ongi Pärsia lahel läbi ajaloo olnud suured nafta- ja gaasivarud. Geograafiline asend ja iseloomustus Pärsia laht asub Lääne-Aasias. Ta on India ookeani pikendus. Teda ümbritsevad, põhjast Iraak, Iraan ja Kuveit, läänest Saudi Araabia ja Katar, lõunast Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindalaks on ligikaudu 251 000 km². Laht on madal, ta asub mandrilaval. Suurim sügavus on 102 meetrit, keskmiseks sügavuseks 50 meetrit. Lahes paikneb palju väikseid saari. Suurimad saared on Bahrein, Queshmi ja Būbiyān.
KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei, rosmariin, oleander, piinia, tammed, seeder,
- Tähtsus hakkas järsult kasvama 70-ndatel Maagaasi eelised naftaga võrreldes 1. Hankimine kergem - pole vaja pumbata, sest on surve all 2. Ei vaja erilist töötlemist enne kasutamist Maagaasi puudused võrreldes naftaga 1. Vähe kasutusalasid - puuduvad veel sobivad tehnoloogiad 2. Gaasi üle mere transportida tülikas ja ohtlik - gaas tuleb veeldada, hoida suure rõhu all ja külmas Maailma suurimad gaasivarud - Venemaa, Iraan ja Katar - varud moodustavad üle 50% maailma varudest Veel: USA, Kanada, Mehhiko Türkmenistan Suurimad tootjad: - USA - kasutab siseturul - Venemaa - ekspordib Tuuleenergeetika - Võimaldab säästa fossiilseid kütuseid ja nende kasutamisega tekkivat õhu saastet kahvuhoonegaaside näol - Saab kasutada vaid seal, kus on piisavalt tugevat tuult
) Joonis 1. Iraagi traditsiooniliste energiavarade paiknemine Allikas: Vox. 11.08.2014 Iraagi traditsioonilised energiavarad paiknevad Põhja-, Kesk-, Ida-Iraagis. Riigis on väga palju nafta leiukohti. Suuremad naftamaardlad, Rumaila North, East Baghdad ja Kirkuk, 1 asuvad Ida- ja Põhja-Iraagis. Väiksemad leiukohad asuvad nende kohtade läheduses ning samuti ka torujuhtme ääres, mis jookseb diogonaalis läbi riigi. Gaasivarud paiknevad põhjaosas. Samuti on varusid ka Lääne-Iraagis, Saudi Araabia piiri ääres, kuid leiukohast jääb Iraagi territooriumile vaid väike osa. Mitmendal kohal on riik nafta, gaasi ja söe tootmisel / ekspordil/ impordil ? Nafta tootmisel 5. koht maailmas, nafta ekspordil 5. koht maailmas, nafta impordil 157. kohal maailmas. Gaasi tootmisel 65. kohal, ekspordil 148. kohal ja impordil 98. kohal maailmas. (The World Factbook kodulehekülg)
Et loom sureks, kastetakse noole ots mürgi sisse. Pärast jälitatakse saaki, kuni see sureb. Küttides on neil väga napp riietus. Viimasel ajal riietub enamik busmaneid tänapäevaselt ning vähesed elavad küttimisest ja taimede korjamisest. 5 Rikastunud kõrberahvad Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Neid toodetakse ja juhitakse torujuhtmetega sadamatesse ning veetakse muud moodi laiali. Ka kohapeal ehitatakse naftatöötlemise tehaseid. Nafta müügist saadud sissetulekute tõttu on kiiresti tõusnud Araabiamaade elatustase. Aafrika lõunapoolsetes kõrberiikides on teemandi, kulla, uraani jt. kaevandusi. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad.Seoses suute naftaleiukohtade kasutusele võtmisega on rikastunud Araabia poolsaare kõrberiigid. Araabia Ühendemiraadid
liidukantslerina allkirjastas torujuhtme rajamise lepingu Venemaaga veidi aega enne oma ametikohalt lahkumist. Tema hilisem nõustumine võtta vastu Venemaa juhitud konsortsiumi juhi ametikoht on kutsunud Saksamaal ja teistes riikides esile hämmastust, sest selles nähakse võimalikku huvide konflikti. Schröder on nõukogusse nimetatud Gazpromi esindajana. Konsortsiumi tegevjuht on Matthias Warnig. (1) 4 1.2 Gaasivarud Juzno Ruskoje on Nord Streami üheks põhiliseks gaasimaardlaks, mille oodatavaks tootluseks on 25 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. 1100 ruutkilomeetri suurune Juzno Ruskoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis. Enam kui 1000 miljardi kuupmeetrise tõendatud gaasi varuga Juzno Ruskoje maardla on Euroopa jaoks usaldusväärne tarnimspaik. Gaasimaardla on välja arendanud Gazpromi, Wintershalli ja E.ON Ruhrgasi moodustatud ühisettevõte
Kuna põllunduse jaoks on vaja kuntslikut niisutamist, siis inimesed seda teevadki- nad kasutavad kõiki veekogusid põldude niisutmiseks. Aga sageli lõpeb niisutamine sellega, et need alad soolduvad ning muutuvad kõlbmatuks. Kõrbevöönd on üks maailma hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks on seal ebasoodsad. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Põhja- Aafrika ja Lähis- Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Aafrika lõunapoolsetes kõrberiikides on teemandi, kulla, uraani ja teiste metallide kaevandusi. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Nad oskavad hankida vett nii taimedest, loomadest kui ka kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid, mis kaitseb neid päeval (suvel) ülemäärase kuumuse eest ning öösel (talvel) külma eest
muutunud puhtamaks, sõidukid saastavad vähem ning jäätmete käitlemisele on kehtestatud ranged eeskirjad. Euroopa ohtlikke jäätmeid ei ladustada enam vaestes riikides. Euroopa Liit soovib korraldada transporti, tööstust, põllumajandust, energeetikat ja turismi sel moel, et nende areng ei hävitaks meie loodusvarasid, see tähendab järgides säästva arengu põhimõtteid. Erilise tähtsusega on pikaajalise energiakava väljatöötamine. Liikmesriikide nafta- ja gaasivarud vähenevad, seega sõltub Euroopa Liit üha enam välistarnijatest. Täiendav teave keskkond kohta Euroopa Liidus. Euro ELi riigid, kus on käibel euro ELi riigid, kus euro ei ole käibel Euro (€) kasutuselevõtt on ilmselt Euroopa Liidu kõige käegakatsutavam saavutus. Alates 2008. aastast on ühine raha on käibel 15 riigis, seega kasutab eurot kaks kolmandikku ELi rahvastikust. Teised liikmesriigid liituvad eurotsooniga pärast majanduslike takistuste kõrvaldamist.
2 Holland 3 Saksamaa 4 Iirimaa 5 Norra Kaardile on välja toodud Suurbritannia asukoht. Suurbritanniast lõunas asub Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland. Üle Põhjamere asub Norra, millega on omavahel jaotatud Põhjamere nafta ja gaasivarud. Suurbritanniast läänes asub Iirimaa. Põhja-Iirimaa on Suurbritannia osa ning Iirimaa ja Suurbritannia vaheline piir ja Gibraltari ja Hispaania vaheline piir on ainukesed maismaapiirid, mis sellel riigil on. Vaata ka Lisat nr. 1. 2. ÜLDANDMED Suurbritannia on konstitutsioonilise monarhiaga riik, mis tähendab, et neil puudub põhiseadus. Suurbritannia õigussüsteem põhineb üleüldisel ja kohtupraktikal. Parlament on kahekojaline, mis on võrdsed
16. Milliste näitajatega iseloomustatakse vedelkütuseid? kütuse viskoossus ja selle sõltuvus temperatuurist; kergel vedelkütusel soovitav kasutusaeg, st suve- või talvekütus jmt. 17. Milliseid komponente maagaasid sisaldavad? metaan, lihtsaim süsivesinik (süsiniku ja vesiniku ühend). Metaaniga on segunenud vähesel määral teisi süsivesinikgaase nagu etaan, butaan ja propaan. 18. Millistes maailma piirkondades on suurimad nafta ja gaasivarud? Maailma naftavarud on koondunud väga suures osas Pärsia lahe äärsetesse maadesse, naftarikkad piirkonnad on veel Lõuna-Ameerika põhjaosa (Venetsueela, Kolumbia) ja Mehhiko laht, Põhja-Aafrika (Liibüa), Venemaa Lääne-Siber ja Azerbaidzan. Euroopa naftavarud on tagasihoidlikud ja nendest arvestatav osa kuulub Norrale, lisaks ammuatatakse naftat veel Põhjamere piirkonnas mitme riigi majandustsoonis (Suurbritannia, Taani). Vähesel määral kammutatakse naftat ka Leedus.
enam kui paarisaja meetri sügavuse vee alt. Teine tootmiseks raske piirkond on polaarjoone taga. Tõestatud reserve 145 - 160 miljardit tonni; 50 miljardit tonni tõestamata reserve. Varudest 55 - 60 % asub Lähis-Idas (Saudi- Araabia, Iraan, Iraak). Maagaas Tarbimine (MToe) Maagaas on väikese molekulmassiga süsivesinike segu. Põhiosa temast moodustab metaan. Kõige keskkonna- sõbralikum fossiilkütus. Toodetakse kuni 10 km sügavustest puuraukudest. Suurimad gaasivarud on Venemaal. Aastas tarbitakse praegu kuni 2 triljonit m³. Sama intensiivsuse juures jätkub tõestatud varusid 72 aastaks. Kivisüsi Tarbimine (MToe) Kivisöe tagavarasid jätkub praeguse tarbimise juures vähemalt 250 aastaks. Kui võimalik, siis toodetakse sütt lahtistest karjääridest, mille sügavused võivad küündida 300 meetrini. Sügavamal paiknevate söelademete puhul rakendatakse allmaakaevandamist. Kaevandamine seab ohtu ümbruskonna
kuid neile pole tekstis viidatud. Tekst on ladus ja sisalab ka omapoolseid hinnanguid. Esineb mõningaid väikeseid ebatäpsusi ja puudujääke. Ekspordi ja impordi tabelid (lk 9) on liiga väheste toodetega. Ekspordi ja impordi partnereid kujutavad sektordiagrammid (lk10) peaksid kujutama kogu riigi kaubanduspartnereid, sellisel kujul pole need tõesed (struktuuridiagrammil on tervik 100%). Joonis 10 (lk 11) kujutab tegelikult põlevkivivarude paiknemist, kuid väidad, et need on nafta- ja gaasivarud. Töö lubatud kaitsmisele. Lisada kokkuvõtted, transpordi osa ja ühe põllumajanduskultuuri ülevaade.
e) usulis-etnilised konfliktid Rahvastiku kasv: (1970 – 3,7 miljardit, 1995 -5,7 ja 2007- 6,3 miljardit);Stabiliseerumine toimub, kui rahvastiku arv on 2-3 korda kõrgem. Sellega seoses on kasvanud energia kasutamine nn. kommertsiaalse energia kasutamine. 1970 a. 5 miljardit t õli, 1995 8 miljardit t õli. Ühe elaniku kohta. Arenenud riikide elanikkond kasutab üle 50% energiast moodustades 15% maa elenikkonnast. Erinevaid väiteid (90.ndad aastad) Nafta ja gaasivarud ei ole vähenenud (J.Kiili) Energiatarbimist seondatakse enam keskkonnanähtustega (happevihmad, kliimamuutused) Muutused on toimunud energiaallikate struktuuris (enam kasutatakse puhtaid maagaasi ja elektrit). Vähem kasutatakse saastavaid kivisütt, pruunsütt, põlevkivi. Püsivalt odava nafta ajad on möödas, (Saksa panga eksperdid) Alternatiivid on biokütuste ja vesinikuenergia kasutamine. H- tootmine eeldab elektrienergia olemasolu
varudel- naftal ja maagaasil. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni barrelini päevas. Praegu on vanade tööstusmaade tarbimine kogu nafta tarbimisest 2/3, aga arenevad uued majandused Ida-Aasias ja Lõuna-Aasias ning Ladina-Ameerikas hakkavad aastaks 2025 1/2 kogu maailma energiatarbimisest võtma. Nafta kogutarbimine kasvaks 54 % koos vanade tööstusmaade nafta tarbimisega. Kuna nafta- ja gaasivarud maailmas paiknevad ebaühtlaselt, siis süsivesinikvarudele toimuv võidujooks ägeneb. Vastavalt USA Energeetikaministeeriumi ASPO prognoosidele (joon.1.1) nafta tarbimine areneva maailma poolt 2001 ja 2025 aasta vahel 96 %, maagaasi tarbimine koguni 103 %. Hiina ja India oma 152 %. Viimase 40 aastaga on leitud vähe uusi leiukohti. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Teised suuremad on Iraan, Iraak, Kuweit, Nigeeria, Venemaa ja Venezuela. Kui
Karakal liivakõrbe kaslane Sarvik-lõgismadu elab kuumades kõrbetes Väike-kõrbehiir suurte kõrvade ja väga pika sabaga ja üikkade jalgadega Kõrbe-kivitäks levinud kõrbelind Skorpion ruljas saba, mille tipus on mürgiastel Kõrbeiguaan toitub taimedest INIMTEGEVUS Kõrb on üks hõredama asustusega loodusvööndeid. Elutingimused on väga ebasoodsas. Põhja- Aafrika ja Lähis-Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad. Kõrbe põliselanikud beduiinid Saharas, hotendotid ja busmanid Namibi kõrbealadel, aborieenid Austraalias. Tegeletakse taime- kui ka loomakasvatusega. Datlid on nende põhiline toit. Ruurem osa kõrberahvaid tegeleb rändkarjakasvatusega. Peamine koduloom on kaamel, kelelt beduiinid saavad pima ja liha, nahast ja villast tehakse riietusesemeid. Kaamel on kõrbetes liiklisvahendiks. Karja suurus näitab beduiini rikkust.
annaabi.ee 
