el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega el.välja suunas, kuid seda takistab molekulide pidev soojusvõnkumine. Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui molekulaarjõud ei tõkesta dipoolide orienteerumist el.väljas. Dipoolsete molekulide orienteerumine el.väljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjelt dielektrikus eraldub soojus. Kui el.välja ei ole, siis ei ole ka summaarset momenti.
tarbimine on piiratud. Fruktoosi annus täiskasvanule on 30-40 grammi päevas. Korraga ei tohitarbida üle 10 grammi. VERESUHKRUT MITTE TÕSTVAD MAGUSTUSAINED: aspartaam asesulfaam tsüklamaat sahhariin Valik tooterühmadest mis on valmistatud suhkruasendajatega Ravimitööstus kasutab magusaineid mikstuurides, siirupites, vees lahustuvates kihisevates tablettides, nä61rimistablettides jm, eriti laste ravimvormide magustamisel. Gaasilistes jookides, sest annab sünergeetilise efekti ja erinevate magusainete kooskasutamisel on ka järelmaitse varjatud. Light-toodetes, sest need annavad vähe energiat Maiustustes Küpsetistes MÕNED NÄITED ARVESTUSEKS • 10 grammi karamellkommi (sorbitooli üle 90%) sisaldab süsivesikuid niisama palju kui üks keskmine puuvili. • 1 spl moosi või marmelaadi sisaldab 50-60 % sorbitooli või fruktoosi ja see vastab ühele puuviljale.
1. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 5. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes ning pole Dielektrikutes tekib elektrijuhtivus vabade polariseeritud. Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub
vitamiinide sisaldus jne.). Sellest tulenevalt on toiduainete valmistamisel leidnud laialdast kasutamist kõrgsageduslikud raadiolained näiteks keetmisel, küpsetamisel, kuivatamisel, kuumutamisel, külmutatud toodete sulatamisel jne. 6) Ultraheli: Ultraheliks nim. mehhaanilisi võnkeid sagedusega üle 20000 võnke sekundis (20 kHz). Sellise sagedusega heli asub väljaspool inimese kuuldavuspiirkonda. Ultraheli võib levida tahketes, vedelates ja gaasilistes keskkondades. Tal on suur mehhaaniline energia ja ta võib kutsuda esile kõrgmolekulaarsete ühendite lagunemist, vedelike koagulatsiooni, ensüümide ja toksiinide inaktivatsiooni, purustada täielikult või osaliselt paljurakulisi organisme, kaasaarvatud mikroorganisme. Ultraheli toime efektiivsus sõltub organismist, energia intensiivsusest ja võnkesagedusest. Mikroobidele mõjub hävitavalt ainult teatud võimsusega ultraheli, kusjuures
neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Nagu teame molekulaarfüüsika kursusest, võib keskkonnaks olla tahke, vedel või gaasiline aine. Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on tegu ioonkristalliga, mis koosneb laetud osakestest - ioonidest. (Näitena võib tuua naatriumkloriidi - tavalise keedusoola kristalli.) Vedelates ja gaasilistes ainetes on molekulid küll vabad, aga nemadki koosnevad laetud osakestest. Kui tekitada aines elektriväli, võtavad need laetud osakesed uue tasakaaluasendi: ioonid nihkuvad oma varasemast asendist, vaba molekul võib ka pöörduda, joondudes välja järgi. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning
tihedalt pakitud ioonkristallides. Neis kristallides on igal ioonil kindel asend, mille suhtes ta sooritab soojusvõnkumisi. Elektrivälja rakendamisel toimub ioonide elastne nihe tasakaaluasendist: positiivsed ioonid nihkuvad elektrivälja suunas, negatiivsed vastassuunas. Kui kristalli temperatuur tõuseb ja tihedus väheneb, siis ioonpolarisatsioon intensiivistub. Ioonpolarisatsiooni toimumisaeg on umbes 10-13 s Dipoolpolarisatsioon esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on pidevas kaootilises soojusvõnkumises ja molekulide püsivale dipoolmomendile vaatamata dielektrik ei ole polariseerunud. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega elektrivälja suunas, kuid seda takistab molekulide soojusvõnkumine. Kokkuvõttes dipoolid pöörduvad elektrivälja suunas osaliselt, s.t dielektrik polariseerub. Katsed näitavad, et dipoolide võnketasandi täielikku
microosakeste liikumisest ja omavaheliest kontakteerumisest. Temp. vahe olemasolul kehas ja mis toimub ilma keha makroskoopilise liikumiseta. Liiguvad ainult mikroosakesed ja põrkuvad kokku. Mikoosakesed on aatomid, elektronid, molekulid, ioonid. Kui mingit tahket keha ühest otsast kuumutada, siis lõppuks on teine ots ka kuum. Seda soojusjuhtivust nim. soojuse leviku mikrovormiks. Soojusjuhtivus leiab aset kõikides kehades, nii tahketes, vedelates kui gaasilistes, kuid mõnedes kehades on see väga intentsiivne. Puhtal kujul ainult esineb see soojusjuhtivus ainult tahkes kehas. Tahkes levib kõige paremini. Eriti halvad soojusjuhid on gaasid. Vedelikud jäävad sinna vahepeale. Teine soojuslevi on konvektsioon. Gaaside ja vedelike puhul tänu nende voolavusele tekib alati iseenesest erineva temp. osade makroskoopiline liikumine ja sellist soojusülekannet kus kuumemad vedeliku või gaasi
Liigitus, sõltuvalt sellest, kuidas niiskus on kütusega seotud: ·pindmiseks niiskuseks, ·kapillaarniiskuseks, ·kolloidseks ehk adsorptsioonniiskuseks, ·hüdraatniiskuseks Tahketes kütustes kõigub tarbimisaine niiskus väga suurtes piirides mõnest protsendist kuni 60%- ni. Suure niiskusesisaldusega kütused on puit, turvas ja pruunsüsi. Vedelkütuste niiskusesisaldus jääb mõne protsendi piiridesse. Gaasilistes kütustes esineb niiskus veeauruna, mis väljendub grammides 1m3 gaasi kohta. Väline niiskus Sisemine niiskus Hüdraatniiskus Pindmine niiskus Kapillaarniiskus (kolloidne) (kristallvesi) Eraldub õhu käes kuivatamisel Eraldub kuivatamisel Eraldub temperatuuril temperatuuril 20...30 °C temperatuuril üle üle 500 °C 100 °C
laineks. Laine levimisel kk.-nas ei kandu kk.-na osakesed lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Olenevalt võnkumiste sihi ja laine levimissuuna vastastikusest asetusest eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk.-na osakesed laine levimise sihis, ristlaines- risti laine levimise suunaga. Mehaanilised ristlained saavad tekkida vaid niisugustes kk.-des, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile, seepärast võivad vedelates ja gaasilistes kk.-des esineda ainult pikilained. TASALAINE võrrand- fun. kuju tasalaine korral, oletades, et võnkumised on harm.-ed. Suuname koordinaatteljed nii, et x- telg ühtiks laine levimise suunaga, siis on samafaasipinnad x- teljega risti ning et kõik sama-faasipinna punktid võnguvad ühtemoodi, sõltub hälve ainult koordinaadist x ja ajast t: =(x,t). Sümmeetriline kuju oleks: k=2/. Tasalaine võrrand on kujul: =acos(t-kx).
Soojenemine kõrg- ja ülikõrgväljas on kiire ja ühtlane kogu väljas. Kõrge intensiivsusega elektromagnetväljas levivad siis mikroobid kiiresti, mille põhjuseks on soojus effekt. Kuna kuumutamise aeg on lühike, siis säiluvad paremini ka toiduainete esialgsed omadused. Ultrahelid nimetatakse sagedusega üle 20 000 võnke sekundis. Ehk 20 kHz. Sellise sagedusega heli asub väljaspool inimese kuuldavuspiirkonda. Ultraheli võib levida vedelates, gaasilistes ja tahketes keskkondades. See võib kutsuda esile kõrgmolekulaarsete ühendite lagunemist, vedelike guakulatsiooni, ensüümide inakulatsiooni, purustada või osaliselt paljurakulisi organisme. Kaasaarvatud mikroorganisme. Peamiseks mikroobe hävitavaks teguriks on on KAVITATSIOONI effekt ehk vedeliku pidevuse katkemine ja vedelikus tühikute tekkimine järsu rõhulanguse tagajärjel. Bakterid on palju tundlikumad sellele, kui pärmseened. Seejuures
Soojenemine kõrg- ja ülikõrgväljas on kiire ja ühtlane kogu väljas. Kõrge intensiivsusega elektromagnetväljas levivad siis mikroobid kiiresti, mille põhjuseks on soojus effekt. Kuna kuumutamise aeg on lühike, siis säiluvad paremini ka toiduainete esialgsed omadused. Ultrahelid nimetatakse sagedusega üle 20 000 võnke sekundis. Ehk 20 kHz. Sellise sagedusega heli asub väljaspool inimese kuuldavuspiirkonda. Ultraheli võib levida vedelates, gaasilistes ja tahketes keskkondades. See võib kutsuda esile kõrgmolekulaarsete ühendite lagunemist, vedelike guakulatsiooni, ensüümide inakulatsiooni, purustada või osaliselt paljurakulisi organisme. Kaasaarvatud mikroorganisme. Peamiseks mikroobe hävitavaks teguriks on on KAVITATSIOONI effekt ehk vedeliku pidevuse katkemine ja vedelikus tühikute tekkimine järsu rõhulanguse tagajärjel. Bakterid on palju tundlikumad sellele, kui pärmseened. Seejuures
tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Nagu teame molekulaarfüüsika kursusest, võib keskkonnaks olla tahke, vedel või gaasiline aine. Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on tegu ioonkristalliga, mis koosneb laetud osakestest - ioonidest. (Näitena võib tuua naatriumkloriidi - tavalise keedusoola kristalli.) Vedelates ja gaasilistes ainetes on molekulid küll vabad, aga nemadki koosnevad laetud osakestest. Kui tekitada aines elektriväli, võtavad need laetud osakesed uue tasakaaluasendi: ioonid nihkuvad oma varasemast asendist, vaba molekul võib ka pöörduda, joondudes välja järgi (vt. joonis). Vedela dielektriku polarisatsioon: dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad välja suunas. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks
tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Nagu teame molekulaarfüüsika kursusest, võib keskkonnaks olla tahke, vedel või gaasiline aine. Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on tegu ioonkristalliga, mis koosneb laetud osakestest - ioonidest. (Näitena võib tuua naatriumkloriidi - tavalise keedusoola kristalli.) Vedelates ja gaasilistes ainetes on molekulid küll vabad, aga nemadki koosnevad laetud osakestest. Kui tekitada aines elektriväli, võtavad need laetud osakesed uue tasakaaluasendi: ioonid nihkuvad oma varasemast asendist, vaba molekul võib ka pöörduda, joondudes välja järgi (vt. joonis). Vedela dielektriku polarisatsioon: dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad välja suunas. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks
elektronstruktuuris. Aineid (sooli, happeid, aluseid), mis sulas olekus või vesilahustes juhivad elektrit nim. elektrolüütideks. Elektrolüütidel on kalduvus laguneda lahustumisel vees või mõnes teises lahustis vastasnimeliselt laetud osakesteks, ioonideks. Ioonideks lagunemist nim. elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elementide oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad: 1. Ioonreaktsioonid, mis toimuvad gaasilistes ja vedelas olekus ioonide osavõtul · tekivad lenduvad või rasklahustuvad ained; · moodustuvad nõrgad elektrolüüdid või kompleksioonid. 2. Aine ja lahusti (vee) vahelised reaktsioonid (hüdrolüüs) · tugeva happe ja tugeva aluse reageerimisel tekkinud sool ei hüdrolüüsu; · tugeva aluse/happe ja nõrga happe/aluse sool hüdrolüüsub vähesel määral;
tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi: Nagu teame molekulaarfüüsika kursusest, võib keskkonnaks olla tahke, vedel või gaasiline aine. Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on tegu ioonkristalliga, mis koosneb laetud osakestest - ioonidest. (Näitena võib tuua naatriumkloriidi - tavalise keedusoola kristalli.) Vedelates ja gaasilistes ainetes on molekulid 62 küll vabad, aga nemadki koosnevad laetud osakestest. Kui tekitada aines elektriväli, võtavad need laetud osakesed uue tasakaaluasendi: ioonid nihkuvad oma varasemast asendist, vaba molekul võib ka pöörduda, joondudes välja järgi (vt. joonis). Ioonkristalli (NaCl) polarisatsioon:
dielektrikute pinnaeritakistus on tavaliselt vahe- lisandid ja kihiliste materjalide ebaühtlane struktuur. 8 mikus 10 ...10 . 13 Kõrgetel pingetel võivad kadude põhjuseks olla ka osalahendused (dielektriku osaline läbilöök). Selli- seid kadusid võivad põhjustada gaasilistes dielektri- Dielektrikuskaod kutes koroona ning tehnilistes tahketes dielektrikute gaastühemikes tekkivad lahendused. Dielektrikuskadudeks nimetatakse dielektrikus Kõige sagedamini iseloomustatakse dielektri- elektrivälja toimel ajaühikus hajuvat ja dielektriku kuskadusid kaonurgaga või kaonurga tangensiga soojenemist põhjustavat energiat. tan
annaabi.ee 
