........................... 4 Keemilise põletuse oht............................................................................................ 4 Aurupilve teke ja süttimine...................................................................................... 5 Allikad......................................................................................................................... 6 Veeldatud gaasid ja nende omadused Veedldatud gaasiks nimetatakse normaaltemperatuuri ja-rõhul gaasilises olekus oleva aine vedelat olekut. Veeldatud gaasid jaotatakse looduslikeks ja keemilisteks gaasideks. Looduslikku gaasi saadakse kas gaasi-või naftaleiukohtades või nafta töötlemise tulemusena. Peamiseks looduslikuks gaasiks on metaan ehk kaevandusgaas. Keemilised gaasid saadakse kas nafta või teiste gaaside keemilisel töötlemisel. IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks
Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele kus m on puhta aine mass; M puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis
Aine ehituse alused 1.Millistes olekutes võivad ained esineda? (3 punkti) Vedelas Tahkes Gaasilises 2. Millega on määratud aine esinemine erinevates olekutes? (3 punkti) Aine olek on määratud molekulide vahel mõjuvate elektromagneetiliste tõmbe ja tõuke jõududega. 3.Millest koosneb siseenergia? (2 punkti) Siseenergia koosneb kineetilisest ja potensiaalsest energiast 4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti) Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises. 5. Milline energia on ülekaalus tahkistes? Miks
spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekter võib olla ka pidev. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutset murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Valguse kiirus muutub üleminekul teise keskkonda. Murdumisel muutub valguse lainepikkus.
1) Puhas vesi on värvusetu, lõhnata, maitsetu. 2) Vesi on lahusti 3) Lahus koosneb lahustunud ainetest ja lahustist Mõisted: · Aine- kindlate aineosakeste kogum · Molekul-aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist · Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
Soojus Terja Strazdins 9a Aine ehitus: Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest
Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses. Aurumine Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Keemias nimetatakse aurumist tavaliselt lendumiseks. Enamasti mõistetakse aurumise all vedela vee muutmist gaasiliseks veeks. Gaas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes või olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallsatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaeng ehk ioniseerivad gaasist saab plasma. Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked
VEE RINGKÄIK LOODUSES Looduses on vesi pidevas ringluses. Vesi võib olla kolmes olekus: tahkes, vedelas või gaasilises. TAHKES olekus vesi on jää. VEDELAS olekus vesi on vesi. Jääd ja vett me näeme. GAASILISES olekus vesi on veeaur. Veeaur on läbipaistev ja värvusetu. Sellepärast pole seda näha. Vee muutumine auruks on aurumine. Pärast aurumist seguneb veeaur õhuga. Õhus on alati veeauru, täiesti kuiva õhku looduses ei ole. Kuidas tekib veeaur? Vesi aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimedelt. Veeaur tekib higistades, kuna ka loomades ja inimestes on väga palju vett. Veeauru on väljahingatavas õhus. VÄIKE VEERINGE
Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Olekutevahelised erinevused Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite (tasakaaluoleku) ümber. Kristallides moodustavad need asendid perioodilisekristallivõre; esineb ka amorfne kuju. Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Üksikmolekulid ja
1. lühike, pikk 0% 2. lineaarne, hargnenud või ristsillatud ahelaga 100% 3. kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, viiemõõtmeline 0% 3. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla? Student Response Value Correct Answer 1. gaasilises olekus 100% 2. vedelas, tahkes ja gaasilises olekus 0% 3. vedelas olekus 0% 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Student Response Value Correct Answer 1. termoplastid ja termoreaktiivid 100% 2
Answer 1. sünteesireaktsiooni 0% järgi 2. looduslik või 100% sünteetiline 3. toodetud EL-is või 0% USA-s Score: 10/10 3. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. vedelas 0% olekus 2. gaasilises 100% olekus 3. vedelas, 0% tahkes ja gaasilises olekus Score: 10/10 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Correct Student Response Value Feedback Answer 1. tarbeplastid ja 0% konstruktsioonplastid 2. termoplastid, 0% termoreaktiivid ja elastomeerid 3. elastomeerid ja 0% termoreaktiivid 4
hädavajalikud Co, Cu, Mn, Mo, Zn. (Kõrgel kontsentratsioonil on nad toksilised, sest võivad akumuleeruda (koguneda ja püsima jääda) organismis). Cd, Hg, Pb ei teata veel vajalikkusest, kuid ekstra mürgised elemendid. Rasked metallid on metallid, millede erikaal on suurem kui 5,5 g/cm3 Hg on raskeim vedelik (13,5 g/cm3 ); Os, Ir on raskeimad metallid (>22,6 g/cm3 ) Keemilised elemendid lihtainetena 116(?) teadaolevast keemilisest elemendist standardtingimustes gaasilises olekus 11 elementi, neist kuus on 8-nda rühma elemendid-väärisgaasid (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) ja 5 ülejäänut on molekulaarsed gaasid H2, N2, O2, F2, Cl2. Ainult 2 elementi on standardolekus (25° C ja1atm) vedelas olekus - Hg ja Br2. (NB! räägime keemilise termodünaamika keeles) Meteoroloogias STP standard temperature (273 K) and pressure (1 atm) Mõisteid (I)
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ........................ olekust ...................... .
Aine ja molekulid Õp: 18-19 Tv Lihtained · Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest · Lihtained võivad esineda nii üksikaatomite, molekulide kui ka kristallidena. Liitained · Liitained ehk keemilised ühendid koosnevad erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
Seda saab kasutada ka mõneks teiseks energialiigiks, näiteks elektrienergiaks. Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI KEHAOSALT) KÜLMEMALE KEHALE (KEHAOSALE ) AINEOSAKESTE VASTASMÕJU TAGAJÄRJEL Mittemetal. tahked ained AINE SOOJEMAS OSAS TOIMUVAD SUUREMA ENERGIAGA AATOMITE VÕNKUMISED ANNAVAD SELLE ENERGIA ÜLE NAABERAATOMITELE , KANDES ENERGIA AINE KÜLMEMASE OSSA
Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga
JOOD Mariette Heleen Toome 10 F2 MIS ON JOOD? • Jood on keemiline element järjenumbriga 53 • Vees lahustub jood halvasti VÄRVUS JA KÕVADUS • Joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne • Gaasilises olekus on jood lilla • Puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine JOOD LOODUSES • Joodi esineb kõige rohkem Tšiilis • Joodi saadakse naftapuuraukude veest ja merevetikatest • Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena • Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus • Joodi leidub taimedes, toidus ja vees JOODI SISALDUS JOOD ORGANISMIS • Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi
Tartu Kivilinna Gümnaasium Jood Koostis: Alar Juhkov Juhendaja: Muoni Tartu ` 2009 Nime päritolu · Tuleb ladina keelsest tõnast : iodes · Iodes tähendab lillat · Jood on gaasilises olekus lillat, kuid tahkes metalse läikega musta värvi Looduses · Looduses leidub peamiselt ühenditena · Joodi moodustavad isotoop · Kõige rohkem esineb joodi Tiilis · Joodi leidub vees, taimedes ja toidus · Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus: mustjashall, violetne
madalate kontsentratsioonide korral on gaas lõhnatu. Lahustub hästi vees teatud määrani. Kõrgemate kontsentratsioonide korral terav ja hapu lõhn Suhteline tihedus on 0,82. Õhust 1,5 korda raskem Süsinikku 27,3% ja hapnikku 72,1% Leidumine: Atmosfääris Taimses ja loomses biomassis Kivimites Õhus Kasutusalad: Toiduainete külmutamine Veeldatud või gaasilises olekus süsihappegaasi kasutatakse toiduainetööstuses toidu jahutamiseks, kiirkülmutamiseks ja külmutamiseks toidu transportimise ajal. Tulekustutid Süsihappegaasi omadus põlemist mitte toetada võimaldab selle kasutamist tulekustutites. Süsihappegaas kustutab tule, jahutades seda ning tõrjudes põlemiseks vajalikku õhku eemale. Gaseerimine Süsihappegaas muudab karastusjoogid, näiteks kalja ja limonaadi, kihisevateks. Meditsiin Süsihappegaasi kasutatakse laparoskoopkirurgias
Erineva värvusega Ei juhi elektrit Lihtaines on aatomite vahel kovalentsed sidemed Molekulaarsed-koosnevad molekulidest Mittemolekulaarsed-polümeerse ehitusega ained Väävel Grafiit Molekulaarsed mittemetallid Tavatingimustes gaasilises olekus-H,N,F ,Cl Mida suuremad on molekulide mõõtmed,seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur. Eriti suur on aatomiraadiuse kasvu mõju halogeenide lihtainete korral Mittemolekulaarsed mittemetallid Polümeersed, ei koosne üksikmolekulidest Koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentsete sidemega seotud aatomitest-kristalsed ained, mille kristallvõre tsentrites asuvad aatomid mõned koosnevad omavahel suhteliselt nõrgalt seotud
FAASISIIRDED - tahke, vedel, gaasiline Faas on ühesuguse keemilise koostise ja füüsikaliste omadustega aineolek. · Ühes agregaatolekus võib olla mitu faasi. · Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasisiirded: · sulamine (tahkest vedelasse) - tahkumine · aurumine (vedelast gaasilisse) - kondenseerumine · sublimatsioon (tahkest gaasilisse) - härmatumine Soojushulga arvutamine soojenemine <=> jahtumine Qneeldub Qvabaneb Q=cm(t2-t1) Q - soojushulk 1J c - erisoojus J/kgC0 aurumine <=> kondenseerumine Q neeldub Qeraldub Q=Lm
Aine võib olla vedelas, tahkes ja gaasilises olekus. Tahke aine tunnuseks on kuju säilitamine, vedela aine tunnuseks on voolavus ja gaasilise aine tunnuseks on võime levida õhus. Aine sulamistemperatuur on 0°C. Ainetel pole kindlat aurumistemperatuuri, sest vedelik aurab igasugusel temperatuuril. Keemise tunnuseks on aurumullide teke kogu vedeliku ulatuses. Aineosakese mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakesest. Aine ehituse mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakeste paiknemisest ja liikumisest aines. Tahke aine säilitab oma kuju tugevate sidemete tõttu. Tahkes aines ei saa osakesed peaaegu üldse liikuda, nad saavad ainult võnkuda. Vedelikud saavad voolata, sest osakeste vahel on üksikud tühikud. Aineosakeste vahelised sidemed on nõrgemad. Gaasid täidavad kogu anuma või ruumi, sest gaasis pole aineosakesed omavahel soetud. Soojenemisel aine paisub, sest keha soojenemisel suureneb aineosakeste liikumise kiirus. Jahtumisel ...
ööpäevades) PÖÖRLEMINE Kiirelt ümber oma telje Ümber polaartelje KAASLASED 63 kuud, suurimad IO, Euroopa, Kuu Ganymedese, Callisto ATMOSFÄÄRI OLEMASOLU 1000km paksune atmosfäär, Atmosfäär koosneb gaasidest ja JA KOOSTIS vesinikust ja hapnikust lisadest. ( peamiselt nendest) VEE OLEMASOLU Puudub vee olemasolu Gaasilises, tahkes ja vedelas olekus TEMPERATUUR (kõrgeim, Keskmine -140 kraadi Kõrgeim 58 kraadi, keskmine madalaim või keskmine) 15 kraadi ja madalaim -89,6 kraadi ELU OLEMASOLU Puudub Elu täitsa olemas, muidu ma ei
koostamine,nimetuste andmine,füüsikalised ja keemilised omadused(võrrandid),metanaali,etanaali,metaanhappe ja etaanhappe omadused ja kasutamine. Karbonüülühendid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Aldehüüdid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja aldehüüdrühma. Ketoonid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja ketorühma. (Füüsikalisised omadused: kergesti lenduvad vedelikud,vees lahustuvad hästi, narkootilise toimega, kesknärvisüsteem) Metanaal: HCHO (gaasilises olekus, lahustub vees ja mürgine )( desifintseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmisel) Etanaal: CH3CHO ( kergesti keev vedelik (21'C) , mürgine, tekib organismis etanooli oksüdeerumisel) (kasutatakse vajalik aine keemiatööstustes) Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrveks) Etaanhape ehk äädikhape
3. Töö teoreetilised alused Ette antud sagedusel määrata lainepikkus, arvutada heli kiirus, heli kiirus C juures ja õhu moolsoojuste vahe . Võrrelda ja saadud väärtusi käsiraamatus toodud suurustega ja andke hinnang leitud heli kiiruse v arvulise suuruse täpsusele. 4. Kasutatud valemid Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v= kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , - moolmass (õhu jaoks =29· kg/mol). = Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 0° C juures. = kus t on gaasi temperatuur °C. 5. Arvutustabelid f (Hz) (cm) (cm) (cm) (m)
soorit. aeg Ühtlaselt ||=const Sumaarkiirendus Võnkumine-nähtus toimub ruumis ühe koha peal muutuv pöördlii- Kuna = const, siis tangensiaalkiirendus Normaalkiirendus Gaasilises keskkonnas on alati pikilained kumine: Tahkes keskkonnas on alati ristilained Interferents-lainete liitumine Difraktsioon- lainete moondumine tõkete taha
·Neeldumisspektri mood. neeldumisjooned. ··Iseloomu poolest jaotatakse spektreid pidev ja joonspektriteks. Pidevspekter: ·Esindatud kõik lainepikkused. ·Pidev kiirgus ja neeldumisspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada k õrge tempni.(ning tihedad hõõguvad gaasid) NT: Päikese v hõõglambi valgus Joonspekter: ·Koosneb eraldiseisvatest joontest, millest igale vastab kindel lainepikkus. ·Joonspektri annavad ained gaasilises olekus, madalal rõhul. NT: Elavhõbeda auruga täidetud kvartslamp Spektraalanalüüs nim. ainete koostise kindlakstegemist nende spektrite järgi, kasutatakse joonspektril. Eelised: ·Tundlik meetod ·Ta ei muuda aine keem. koostist ·On võimalik analüüsi teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) ·Täpne ja lihtne.
omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mittemetallioksiididega reageerimisel saadakse happeid 4.Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. FeS --> SO2 --> SO3 --> H2SO4 --> K2SO4--> BaSO4 1) FeS + O2 = SO2 + Fe 2) 2SO2 + O2 = 2SO3
- Rõhu erinevus (pcap) Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) - Kas on tegemist kuivamise või niiskusega Niiskuse liikumine materjalis Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus
leidumine: · Maardu · mineraalidena maakoores tootmine: kuumutatakse söe ja liivaga. P4O10: · tahke · valge · kasutatakse suitsuefektide tekitamisel · peamine saadus mis tekib fosfori põlemisel H3PO4: · mittemürgine · vees hästi lahustuv · valge kristalne aine · mineraalväetiste tööstus · kaltsiumfosfaadi töötlemine väävelhappega · rooste eemaldamine · tulekustuti Halogeenid: omadused: · gaasilises olekus(fluor,kloor) · tahke(jood) · vedel(broom) · vees vähe lahustuv · reageerib enamike metallidega · keemiliselt aktiivne · mürgine · oksüdeeruv leidumine: · lihtainena ei leidu · merevesi(NaCl) tootmine: vee elektrolüüs kasutamine: · fluoroplastide tootmine · vesinikfluoridhappe süntees · soolhappe tootmine(kloor) · desinfitseerimine(jood) ühendid: · HCl · NaCl · KCl · CaCl2 väävel:
Lahustavad anorgaanilised fluori lihtainena ja elemendina mõningate oraaniliste ühendite koostises. Fluor on peamiselt Lillakas,Sinakas või kollakas. Alati ei pruugi neid värve eraldi leida, on olemas ka fluori, mis on värvikas (lillakas,sinakas,kollakas,valge,must.) Gaasiline fluor, mis on paksema kihiga on rohekaskollakas, vedel fluor on erekollane. Fluori sulamis temperatuur on -219,6 C ja keemis temperatuur - 188,11 C. Fluori tihedus on 1,69 kg/m3. Fluor võib olla gaasilises,vedelas ja tahkes olekus. Orgaanilisi fluoriühendeid kasutatakse laialdaselt plastide ja elastomeeridena, pinnakattematerjalidena, määrdeainetena jms. Fakt: Fluor on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall.
n kihi järjekorranumber 15. Millal aatom kiirgab, millal neelab energiat? (1) Aatom kiirgab energiat kui elektron ,,läheb" ülemiselt orbiidilt alumisele ja neelab energiat kui tõuseb alumiselt orbiidilt ülemisele. 16. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku omadus püüelda kerakujulisuse poole. 17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus Sisehõõre on takistusjõud, mis mõjub kehale vaadeldavas keskkonnas. Sisehõõre on vedelikus suurem kui gaasilises aines. Gaasis Temperatuuri tõustes sisehõõre gaasides kasvab (molekulide liikumiskiirused suurenevad). Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes.
Füüsika Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste vahelised mõjud on tõmbumine või tõukumine. Aineosakeste vastasmõju tõestab keha purunemine Tahkes aines osakesed võnguvad õrnalt ja paiknevad tihedalt. Vedelas aines osakesed liiguvad paigast ja nad ei ole tihedalt. Gaasilises aines osakesed liiguvad korrapäratult. Mida soojem või kuumem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab. Termomeetri põhimõtte on anda teada kraadidest. O kraadi Celsiust vastab vee jäätumisele & 100 kraadi Celsiust vastab vee keemisele. Aineosakesed kas võnguvad, liiguvad korrapäraselt või siis korrapäratult. Tahkest ainest koosnev keha ei liigu. Vesi liigub korrapäraselt
segusse võib lisada rohkem ühte kui teist liiki ainet, pole kindlaid omadusi. N: huulevärv, piim. Aine agregaatolek: Tahke, vedel ja gaasiline. Aine agregaatoleku määramine andmete järgi: N: etaanhape (äädikhape) sulamistemperatuur 17°c, keemistemperatuur 118°c. Seega, alla 17 kraadi on aine tahkes olekus, üle 17 kraadi aga vedelas olekus. Alla 118 kraadi on aine vedelas olekus, üle selle aga gaasilises olekus ehk aine esineb auruna. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Tiheduse valem Sümbolitega: (g/cm3) = m (g) / V ( cm3) Sõnadega: tihedus = mass / ruumala Tiheduse tähis (roo) Tiheduse põhiühik: kg / m3 Näidisülesanne tiheduse arvutamiseks: Kuulikese ruumala on 2,4 cm3 ja mass 3,6 g. Millise tihedusega materjalist on see kuulike valmistatud? Andmed: Valem: = m / V
Parafiinid on tahked alkaanid, kus süsinike arv on üle 20. Valmistatakse: küünlad, parafiinmähised OA Leidmine orgaanilistes ainetes Iga keemiline side vesinikud vähendab süsinike oksudatsiooni astet ühe ühiku võrra. Iga keemline side: O suurendab ühe ühiku võrra N Halogeeniga (vii A) Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksik side, nimetuse lõppliide on een Alkeenid põlevad Alkeenide esindajad Eteen CH2= ch2 Värvuseta, nõrga meeldiva lõhnaga, gaasilises olekus Toodetakse: polüetüleeni (kilekotid, kasvuhoone kile), äädikahape, etanool Karuteen Sisaldab 11 kaksiksidet On värvaine, msi põhjustab taimeosade kollase, oranzi ja punase värvuse porgand Karoteeni tähtuses: sattudes toiduga organismi karuteen laguneb ja annab A vitamiini, mis on vaja normaalseks nägemiseks. Alküünid Alküünides on süsiniku aatomite vahel kolmikside. Nimetus on lõppliide -üün
Kui tahke aine on deformeerimata olekus, on tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus, s.t. nende jõudude summa on null. Kristallilistes ainetes soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma kindla keskme ümbruses. Vedelikud on voolavad ja võtavad anuma kuju. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud. Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist
· Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3;
VESI MEIE ÜMBER Vee leidumine looduses: * ookeanides * meredes * jõgedes * järvedes * maa sees * mägedes lumena ja jääna * elusorganismides FAKTE JA ARVE vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheagselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. 80% Maakerast on kaetud veega. Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Maailma Tervishoiu- organisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb. Maismaast asub ligi 60% veevaeguse
Mittemetallid - erineva värvusega,tahkes või gaasilises olekus(-Br),juhivad soojust ja elektrit halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised...
nii, et spektri üksikud osad peaaegu ei kattu, nim spektraalaparaatideks. Spektraalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonvõre. (j14). Kui aine aatomid saavad mingil viisil juurde energiat (nt kuumutamisel), lähevad nad ergastatud olekusse ja tulles tagasi põhiolekusse kiirgavad footoni. Kiirgusspektreid on 3 liiki: 1)pidevspektrid tekivad kuumutatud, tahkete kehade, vedelike ja tihedate gaaside kiirgamisel 2)joonspektrid annavad atomaatses gaasilises olekus olevad gaasid madalal rõhul /nt:/ naatrium annab 2 kollast joont 3)ribaspektrid annavad molekulaarses gaasilises olekus olevad ained. Lastes valge valguse läbi külma mittehelendava gaasi, tekivad pideva spektri taustal tumedad joones, mille asend selles spektris vastab täpselt selle gaasi kiirgusspektri joonte asendile. Saame neeldumisspektri. (j15). Aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi nim spektraalanalüüsiks.
Seega saab moolides väljendada kõike, atmosfääri (atm) ja torri ehk millimeeter elavhõbedasammast (mmHg). mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. Rõhk normaaltingimustel: Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele 1 atm = 760 mmHg = 101 325 Pa = 10 m H2 O+4◦ C m[g] n= , [mol] (1.1) M[g/mol] Kristallhüdraadid
M Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle A liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. A Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores. Enamiku gaasilistest ühenditest T kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. D U S vulkanism M A A T E A D U S S
3) Muutes sama koostise ja suurusega molekulides aatomite järjestust, saame jällegi uued ühendid. 4.Mis on süsivesinikud? Mis on alkaanid? Millistes agregaatolekutes nad esinevad? Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Esinevad gaasilises agregaat olekus. 5. Süsivesinike omadused. Vees lahustuv, vett-tõrjuvad ja ei märgu,madalamad temperatuuril keevad alkaanid on laialdaselt levinud kasutusel lahustitena, vedelad ja tahked, katsumisel tunduvad rasvastena. 6. Teada 5 esimese alkaani (C arv 1-5) nimetusi ja osata koostada valemeid (nii hargnemata, hargnenud kui tsüklilisi) C-aatomite arv Alkaan C-aatomite arv 1 metaan 2 etaan 3 propaan 4 butaan 5 pentaan 7
Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. Kuidas sõltub gaasiliste ainete lahustuvus rõhust ja temperatuurist? Mida suurem on gaasi rõhk, seda suurem on lahustuvus vees. Ja mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem väheneb ta lahustuvus vees. Hästilahustuvad ained (2) HCl (keedusool), NaOH Praktiliselt lahustumatud ained (2) CaCO3, Al(OH)3 Lahustunud aine on aine mis on gaasilises,vedelas või tahkes olekus. Lahusti on aine milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. Aine lahustuvus väljendab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainet saab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega;kui lahustunud aine sisaldus lahuses on maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Aine lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuva aine iseloomust anuma suurusest lahusti kogusest lahustuva aine kogusest.
p2 = V 1 3.5.2 Isobaariline protses Protsess kus rõhk ei muutu. Vaatame jääval rõhul gaasi kahte olekut ja kirjutame välja olekuvõrrandid m V T p1 V 1= R T1❑ 1 = 1 M ⇒ V 2 T2 Gay-Lussaci seadus – jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. Graafikut nimetatakse isobaar Punktiirjoon tähendab et nii madalatel temperatuuridel, mis on lähedal absoluutsele nullile ei ole aine gaasilises olekus, seega olekuvõrrand ei kehti. 3.5.3 Isohooriline protsess Protsess kus ruumala ei muutu Charlesi seadus- jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga p1 T 1 = p2 T 2 Graafikut nimetatakse isohoor
Aine füüsikalised omadused, aine tihedus Igal ainel on oma kindlad omadused. Puhtal ainel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame teda teistest eristada. Kergesti on võimalik aineid ära tunda värvuse ja lõhna järgi. Füüsikalised omadused on näiteks aine tihedus, sulamistemperatuur ja keemistemperatuur, agregaatolek, aine kõvadus, tugevus jne. Aine agregaatolek Aineid võib esineda kolmes olekus: tahkes, vedelikus ja gaasilises. 1. Tahkes aines • asuvad aine osakesed lähestikku • osakestevahelised sidemed on üsna tugevad • osakesed paiknevad korrapäraselt, moodustades kristalli • igal osakesel on oma kindel koht • tahketel ainetel on kindel kuju 2. Vedelikus • osakesed võnguvad tugevamin kui tahkes aines • muudavad aeg-ajalt oma asukohta • osakesed ei asu korrapäraselt • vedelikul ei ole kindlat kuju • vedelik voolab 3. Gaasis
asendite ümber(tasakaalus). Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda. Vedelik säilitab ruumala mitte kuju. 3) Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kuitahes suure ruumala.Gaasil puudub kindel kuju ja ruumala.Tõmbejõud ja tõukejõud on olematud. 4) Plasma oleku korral koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest väljarebitud vabadest elektronidest. Elektron - neutron-vaba laeng, või puudub prooton-+ Tuumas on prootonid ja neutronid. NB! Kui elektron lahkub aatomist, siis tekib +ioon
võib tekkida, sest rohelise valguse sagedus on suurem ja footoni energia suurem. Punase valgusega fotoefekti ei teki, sest pun valguse sagedus on väiksem. 10. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 11. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. 12.Neeldumisspekter tumedatest joontest pideva spektri taustal. Tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Valgus neeldub osaliselt gaasis. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". 13. Spektraalanalüüs aine keemilise koostise määramine tema spektri järgi. Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulike sagedustega elektromagnetilisi laineid.
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri
üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiat. Spektrite liigid- 1)pidespekter-spektris on esindatud kõik värvused.Nende vahel ei ole musti ribasid.Sekke annavad hõõguvad tahked kehad,vedelikud ja väga suure rõhu all kokku surutud klaasid.Erinevad ainete pidespketrid erinevad üksteisest vähe. 2)joonspekter-siin on mustal foonil värvilised jooned.Selle annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul.Joonte asetus sõltub ainult sellest,millise keemilise elemendiga on tegemist ja on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega. 3)ribaspekter-koosneb laiadest värvilistest ribadest,mis eraldatud üksteisest tumedate vahemikega. 4)neeldumisspekter-külm gaas neelab täpselt sellise lainepikkusega valguslaineid,mida ise kuumutatult kiirgab. Laserid-laserid on seadmed, mis tekitavad intensiivseid valguskimpe. Levinuimad laseriliigid on diood-, tahkis, ja gaaslaserid
annaabi.ee 
