· Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainult ühenditena Laialt levinud mineraalides: rutiil, ilmeniit, perovskiit (Uural) Pinnases ja taimedes, jõgede, järvede vees Maakoores Enamikes tardkivimites, mullas
värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid (dye-sublimation printer). Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel
jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: molekulid on kaugel ning liiguvad vabalt ning kiirelt 11. Mis on gaaside välisteks tunnuseks? V: paiskub õhus laiali, ruumala ja kuju ei säilita 12. Kuidas vedeliku keemine on seotud välise õhurõhuga? V: Keemistemperatuur sõltub õhurõhust. Õhurõhu kasvades keemistemperatuur tõuseb, sest aineosakestel peab nüüd olema suurem kineetiline energia, et eemalduda üksteisest kaugusele, mis on iseloomulik gaasilisele olekule. 13. Millist gaasi nimetatakse küllastamata auruks? Kirjelda küllastamata auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedeliku kohal, kui aurustumine ületab kondensatsiooni või auru vedeliku puudumisel nimetatakse küllastamata auruks. Kui vedelik aurub avatud ruumi, siis aurustumine ületab kondensatsiooni ning vedelikukogus hakkab vähenema. Anuma kohal liikuv gaas (õhk) kannab
Trükivärv sulatatakse andmekandjale Termokontaktprinteri puhul vahetu kontakti teel. Termosiirdeprinteril puhul vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Termopea (thermal printhead) sulatab kuuma tinti värvilindil ja kannab selle alles seejärel paberile. Jahtudes tint taheneb ning muutub püsivaks. Pildi kujutis rasteriseeritakse, mille tulemus on hea, kuid ei vasta fotokvaliteedile. Sublimatsiooniprotsess, kus aurustatakse värvaine (tint) gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Värv on läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Vajab eripaberit Plussid Vähe liikuvaid osasid Lihtsad Töökindlad Müravabad Rahuldav pildikvaliteet, spetsiaalse paberi korral kõrge. Miinused Suhteliselt aeglased
Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmosesse. Tänu atmosfääri gaasilisele koostisele on Maal püsivad ilmastikutingimused. MAGNETVÄLI, MAGNETPOOLUSED Algselt arvati, et kompassi mõjutab põhjanael. XVI sajandil kummutas selle müüdi W. Gilbert, valmistades magnetrauast kera, väikese Maa, katsetest selgus, et sellise kera ja Maa mõju magnetnõelale on sarnased. Järelikult Maa erineb magnetraudkerast ainult suuruse poolest ja Maa on suur magnet. Tuginedes järeldusele selgitas Gilbert, miks magnetnõel pöördub maakera suvalises punktis alati kindlas suunas
metalli katioon ning nitraatioon. Mõlema kihi puhul muutub titaani välispind kõvaks ning ta ei saa osaleda enam keemilistes reaktsioonides ehk muutub intertseks. Titaani üks parimaid keemilisi omadusi on vastupidavus korrosioonile ehk roostele. Teda on võrreldud plaatinaga, sest nad on peaaegu, et sama vastupidavad metallid. Nemad suudavad vastupidada lahjendatud väävelhappele, soolhappele lisaks ka gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele, siiski on titaan lahustuv kontsentreeritud hapetes. Titaani pole võimalik sulatada keskkonnas, kus on õhku, kuna ta jõuab enne ära põleda, kui ta saavutab oma sulamis temperatuuri. Seetõttu sulatatakse titaani näiteks argoonis, mis on omadustelt väärisgaas või vaakumis. Titaaniga on võimalik luua kõrge vaakumiga süsteema, kuna ta on väga töökindel. 2.2. Titaani füüsikalised omadused
Mida näitab entroopia? Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaaluolekust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 23. Mis on külmkapp ja konditsioneer? Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Konditsioneer ja külmik kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat. 24. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil. Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav. Vedelik on raskesti kokku surutav molekulid saavad liikuda vaid molekulide mõõtmetega võrreldavates piirides Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a. vedelkristallid) Vedelikele on omane pindpinevus 25. Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega? Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes kapillaarides
Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Ülekandenähtused gaasides · Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub Keha kujust Keha kiirusest · Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks Vedelikud · Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule · Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav. · Vedelik on raskesti kokku surutav · Molekulid saavad liikuda vaid molekulide mõõtmetega võrreldavates piirides · Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a. vedelkristallid) · Vedelikele on omane pindpinevus Pindpinevus · Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala. · Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju.
Sellised värviprinterid võimaldavad saada eriti kõrget ja püsivat pildikvaliteeti, seega ka üsna kalli hinna juures. Lihtsamat tüüpi ja odavamaid termosiiderprintereid kasutatakse väikestes kandeprinterites, kus vajatakse suhteliselt väikeseid ja väheste liikuvate osadega prindiseadmeid. Veelgi parema värviprindi kvaliteedi tagavad nn sublimatsiooniprintereid. Need on eelmistega sarnased, kuid nendes ei põletata värvainet värvkilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi pinnale. 9 LASER/LED-PRINTERID Laserprinteri tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Printeri peamiseks osaks on valgustundliku kihiga kaetud pöörlev trummel, millele punkthaaval kantakse laserkiire abiga prinditav kujutis. Laserkiire skanneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil
13. Millest tekkisid planeedid? Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajuainest. Aine kogunemine klompideks ja edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele. 14. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese mass on üle 330000 korra suurem, Maa massist. Päikese – tulikuum gaasiline taevakeha, läbimõõt 1,4 milj. kilomeetrit, mass 2* 1030 kg. 15. Milline on Päikese atmosfäär? Päikesele, kui gaasilisele kehale ei saa olla kindlat pinda. Päikese „atmosfäär“ koosneb 2 kihist- kroonist ja kromosfäärist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile. Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud Päikeseketta ümber- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 16. Kust saab Päike energiat? Päike saab oma energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadega
kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid (dye-sublimation printer). Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel rasterpunktidest
väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid. Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel rasterpunktidest struktuur
värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid (dye- sublimation printer). Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale
teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures.Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. Sublimatsiooniprinterid (dyesublimation printer). Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale
• Vett halvasti läbilaskev <50mm • Vee imendumine sõltub lõimisest: • Liiv - >200 • Saviliiv - 100-150 • Liivsavi - 50-100 • Keskmine savi - 10-50 • Raske savi - 1-5 59. filtratsioon - 60. filtratsioonikoefitsient - iseloomustab mulla läbilaskvust veest tõielikult küllastunud mullas 61. veejuhtivus - 62. aurumine - protsess, mille käigus vesi läheb vedelast olekust üle gaasilisele. 63. sublimatsioon - Kuiva ja päikesepaistelise ilmaga võib ka lumi ja jää ilma vahepealse veeldumiseta aurustada. 64. evapotranspiratsioon - hõlmab nii mulla pinnalt aurunud kui ka taimede kaudu transpireerunud vett. 65. transpiratsioon - oleneb lehe ja mulla veepotensiaali gradiendist ning summaarsest takistusest vee liikumisel mullast juurtesse, juurtest ksüleemi ja ksüleemist lehtedesse. 66
vanker taevas. Kuid komeedi gaasiline saba mis oli 1986a 25 miljonit km pikk ja 15 miljonit km lai, kui komeedi gaasiline saba sattub gravitatsiooni energia mõju sfääri, siis piirab ta planeedi maa koheselt ümber ja tekkib pilkane pimedus ning kaotades valgusenergiaga kontakti atmosfäärne temperatuur oleks sellisel juhul -271 kraadi. Maa külgetõmbe jõu alusel hakkab kosmiline tolm aeglaselt langema maale, sest maa külgetõmbejõud mõjub gaasilisele ainele vaakumenergia moel ja maa külgetõmbejõud ulatub kaugele galaktikasse. Mida lähemale maa sügavusse seda tugevam on maa külgetõbe jõud ja aine muutub raskemaks ning tihedamaks, isegi vee koostisosad muutuvad tihedamaks nagu oleks inimene sukeldunud 50 m sügavusele vees. Asabaadi lähedal asub koobas mis ulatub 50m sügavusele maa alla. Seal on maaalune järv ja kui inimene olles vee pinnal ja tema
Samuti saab koostada vastava keemilise protsessi massi- ja energiabilanssi. Ruumalaliste suhete seadus (Gay-Lussaci seadus). Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsientidega keemilise reaktsiooni võrrandis. Moolide arvu leidmine, üleminek massilt mahule ja vastupidi. 1. Moolide arv puhtale tahkele, vedelale või gaasilisele ainele 2. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu (NB! mitte vedelikule) kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel, Vm ühe mooli gaasi maht normaaltingimustel, 22,4 dm3/mol Oksüdatsiooniaste Oksüdatsiooniaste on aatomi formaalne laeng ühendis eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Oksüdatsiooniaste tähistatakse rooma numbriga, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli. Oksüdatsiooniastme määramisel on abiks järgnev: 1
aatommasside summana. Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest vaid näiteks ioonidest, kasutatakse molekulmassina enamasti aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. Näiteks keedusool (NaCl) koosneb Na+ ioonidest ja Cl- ioonidest, molekulmass arvutatakse valemi NaCl põhjal 2. Mooli mõiste ja arvutamine tahkele , vedelale ja gaasilisele ainele. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s. 23 NA: Avogadro arv, osakeste arv ühes moolis aines 6,022*10 . NA on valitud selliselt, et ühe mooli mistahes aine mass grammides võrduks arvuliselt tema molekulmassiga. 1
Joonisel on teljestikus v-p kujutatud graafik kannab oleku diagrammi nimetust. Kolmeharuline joon jagab koordinaattasandi kolmeks piirkonnaks: gaasilisele, vedelale ja tahkele kristallilisele faasile vastavad olekud. Piirkondi lahutavatele joontele vastavad faaside tasakaaluolekud. Kolmikpunktile K
Räägitakse miniaukudest, kus osooni hulk on lühiajaliselt juba 30 - 40% alla normi."(Kyrö 1993,lk. 9). "Gaasilise atmosfääri jaoks loodud osooni tasakaaluteooria, mis ka katalüsaatoreid arvestab kehtib päris hästi lõunapoolkera kohal,põhjapoolkera stratosfäärist tõeseid tulemusi ei anna. Põhjus on selles, et pärast polaarsete stratosfääripilvede, mis mängivad tähtsat rolli Antarktika osooniaugu tekkimisel, aurustumist Antarktika kevadel valitseb seal tõepoolest puhtalt gaasilisele stratosfäärile lähedane olukord., kuid põhjapoolkeral mitte(Eerme 1993, lk. 166). Põhjapoolkera stratosfääris on on vulkaanide mõjust vabal ajal aerosoole rohkem aktiivsema inimtegevuse tõttu. Kuna kummagi poolkera õhuringlused toimuvad suhteliselt eraldi, ei mõjuta see lõunapoolkera olukorda. Seega, ennustamaks osoonikihi olukorra muutusi on hädavajalik teada stratosfääri aerosooli ajalist ja ruumilist jaotust. M
annaabi.ee 
