sädetöötlemisel. Looduslik sädelahendus on välk. Kaarlahendus: Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 102Pa. Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes (kaarkeevitus), kaarahjudes (metallurgias), gaaslahenduslampides. Huumlahendus: Huumlahendus tekib pinge rakendamisel gaasile. Huumlahenduse mõnes piirkonnas on aine plasmaolekus. Ioonide tekkimisel suureneb lahendusvahemiku elektrijuhtivus ja gaasi läbib elektrivool. Ergastamise ja relakseerumise ning ioniseerimise ja rekombineerumise protsesside käigus muudetakse elektrivälja energia valguseks ja soojuskiirguseks. Huumlahendus võib tekkida väga erinevate tingimuste juures: muutuda võivad gaasi rõhk ja koostis, anuma kuju ja mõõtmed, gaasile rakendatud pinge.
Leitakse seosed kehi iseloomustavate füüsikaliste suuruste(sh. olekuparameetrite)vahel. Mida kõrgem on temp., seda suurem on energia. Keha siseenergia muutumine : 1)Soojusüleminek(konveksioon, soojusjuhtivus, soojuskiirgus):2)Mehaaniline töö. Siseenergia kandub üle kõrgema temp. kehalt madalamale, kuni saabub soojuslik tasakaal. Termodünaamika 1.seadus. (Energia jäävuse seadus rakendatuna soojusnähtustel).Gaas: Gaasile antud soojushulga arvelt muutub gaasi siseenergia ja gaas teeb tööd. Ideaalse gaasi töö A.(Välisjõudude töö A on võrdeline ja vastupidine).Paisumisel on gaasi töö positiivne.(Välisjõudude töö neg.) Kokkusurumisel on gaasi töö neg. ja välisjõudude töö pos. Siseenergia. Ideaalsel gaasil puudub siseenergial vastustikmõju energia.. Ideaalse gaasi siseenerga koosneb:Koostisosakeste kineetiliste energiate summadest. Ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist.
5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2
hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel ( B0 =760 mmHg ja t0 =0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/(kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest. Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s. Määrata soojuskadu Q2 kui väliskeskkonna temperatuur on tv . Algandmed: N2 =54% CO2 =18% t sg =180°C = 453,15K
Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril tsg. Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta Vsg0 on esitatud normaaltingimustel (B0=760 mmHg ja t0=0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/ (kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest. Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s. Määrata soojuskadu Q2 kui väliskeskkonna temperatuur on tv. Lähteandmed matrikli numbri() järgi: Suitsugaasi temperatuur( t sg ¿ - 130°C Süsihappegaasi osamaht(CO2) - 13% Lämmastiku osamaht(N2) 64% Hapniku osamaht(O2) 2,5% Väliskeskkonna temperatuur(tv) - 2°C
suur kui külmema poolt saadav ehk : Q1+Q2Q3 =0 11. Sõnasta termodünaamika I seadus Süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antava soojushula Q ja süsteemi poolt välisjõudude ületamiseks tehtava töö A vahega. 12. Millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas sõltub gaasi poolt isobaarilisel paisumisel tehtav töö? Gaasi temperatuur on võrdeline ruumala, seega gaasi temperatuuri suurenemisel (siseenergia suurenemisel) gaas paisub. Paisumisel teeb gaas aga tööd. Gaasile antav soojus jaguneb siseenergia suurenemise T ja töö V vahel. 13. Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaas teeb tööd? Paisub 14. Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaasiga tehakse tööd? Väheneb 15. Millistel tingimustel gaasi siseenergia kasvab? Temale antakse soojusülekandel soojushulk ja / või teda surutakse kokku 16. Millistel tingimustel gaasi siseenergia kahaneb? Ta annab soojusülekandel ära soojushulga ja või ta paisub 17
Q = U + A . Siit avaldame gaasi siseenergia muudu U = Q - A , mis algandmeid kasutades annab tulemuseks U = 100 140 = - 40 J . Vastus: Gaasi siseenergia vähenes 40 J võrra. Olgu öeldud, et termodünaamika I seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See, et gaasi siseenergia vähenes, tähendab seda, et osa gaasi poolt tehtud tööst tehti gaasi siseenergia arvelt. Näidisülesanne 2. Gaas sai soojushulga 800 J ja tema siseenergia suurenes 1,2 kJ võrra. Kui palju tööd tegid gaasile mõjuvad välisjõud? Lahendus. Antud: Q = 800 J Kujutame gaasi kinnises liikuva kolviga anumas. Gaasi U = 1,2 kJ = 1200 J rõhumisjõud Fr surub kolvile, surudes seda väljapoole, gaasile A=? mõjuv välisjõud Fv aga püüab gaasi kokku suruda. Termodünaamika I seadusest Q = U + A avaldame gaasi rõhumisjõudude töö Ar = Q - U . Arvutades tulemuse, saame Ar = 800 - 1200 = - 400 J .
10.Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaas teeb tööd? Paisub. 11.Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaasiga tehakse tööd? Väheneb. 12.Millistel tingimustel gaasi siseenergia kasvab? Temale antakse soojusülekandel soojushulk ja teda surutakse kokku. 13.Millistel tingimustel gaasi siseenergia kahaneb? Ta annab soojusülekandel ära soojushulga ja ta paisub. 14.Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis ja gaasile ei anta ega võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvelt. 15.Miks ei ole võimalik ehitada sellist masinat, mis teeks tööd ilma, et ta vajaks selleks täiendavat energiat? Tööd saab teha ainult gaasi siseenergia kahanemise arvelt. 16.Milline gaasiga toimuv soojuslik protsess on gaasi töö seisukohalt energeetiliselt kõige kasulikum? Põhjenda! 17.Miks ei ole võimalik kasutada soojusmasinates ainult gaasi isotermilist paisumist? 18
b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused d) kõrgema temperatuuri juures kütus aurustub ja lendub keskkonda 4. Mida iseloomustab tsetaanarv? a) diiselkütuse isesüttivust - õige b) bensiini põlemiskiirust c) vedelgaasi aurustuvust d) diiselkütuse voolavust 5. Vedelgaasile lisatakse lõhnaainet: a) gaasi lõhna summutamiseks b) gaasile lõhna andmiseks - õige c) gaasi sordi määramiseks d) gaasi plahvatusohtlikkuse vähendamiseks
( kiiruse väärtus ei muutu) 3)molekulide vahel puudub vastastikmõju. 4. pV = mRT/M p-rõhk-Pa , v-ruumala-m3, m-mass-kg, R-universaalne gaasi konstant 8,31y/mol*K, T-absoluutne temperatuur-K, M-molaarmass-kg/mol 5. isotermiline on gaasi oleku muutus mille korral on temperatuur jääv. 7. isokooriline on gaasi oleku muutus mille korral on rõhk jääv. 8. isobaariline on gaasi oleku muutus mille korral on rõhk jääv. 9. Termodünaamika I seadus : gaasile antud soojus hulga arvel suureneb tema siseenergia ja gaas võib teha mehaanilist tööd. Q = U+A 10. Termodünaamika II seadus : soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehale kuumemale. 13. Difusioon, nähtus kus ained segunevad iseenesest. Gaasi halvast soojusjuhtivusest. Molekulid põrkuvad aeglaselt. 14. Soojusjuhtivus soojuse levimine keskonnas soojemast külmemasse. Gaasodel on halb soojusjuhtivus. Molekulid põrkuvad aeglaselt. U=U2-U1
Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi. 1.printsiip väljendab sisuliselt energia jäävuse seadust. Kui soe ja külm keha kokkupanna siis mingi aja jooksul võrdsustub temperatuur. 2.printsiip. Looduses kulgevad iseeneslikud protsessid kindlas suunas. Soojus ülekanne toimub iseeneslikult soojemalt kehalt külmemale 2. Gaasi töö valem: A = p·V Gaasile mõjuvate välisjõudude töö valem: A = -p·V Kuidas gaasi poolt tehtud töö sõltub temale antud soojushulgast: 1.Isotermiline protsess T=constT=0 U=0 Q = U+A Q=A 2.Isobaariline protsess p = const A = p·V 3.Isohooriline protsess V =const V=0 Q =V 3. Soojusmasina kasutegur Ideaalse soojusmasina valem = T1-T2/T1 ·100% Kasuteguri leidmise valem: =Akas/Q1 ·100% Ideaalse soojusmasina kasutegur on alati suurem kui reaalse soojusmasina kasutegur. 4
Õhurõhk raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhk normaalrõhuks nimetatakse rõhku 101325 Pa. Sageli kasutatakse normaalrõhu ligikaudset väärtust 100 000 Pa. Üleslükkejõud üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. Keha heljumine keha heljub, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Keha heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne.
Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus, seda suurem osa areomeetrist ulatub vedelikust välja. Archimedese seadus: vedeliku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Võnkumine ja heli
Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väi...
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on mingi vedelik. Üks ava ühendatakse voolikuga, teine avatud. (skaala, u-toru, vedelik, voolik) METALL.. õhutihe karp, laineline kaas, mis võib liikuda edasi-tagasi vastavalt rõhu muutumisele....
Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast. Isohoorilises tööprotsessis läheb kogu juurdeantav soojushulk siseenergia suurendamiseks. Isobaarilise protsessi puhul jaguneb juurdeantav soojushulk paisumise töö ja siseenergia muudu vahel. Isotermilises protsessis läheb koju juurdeantav soojushulk paisumistööks (kõige kasulikum). Termodünaam I seadus: Q=U+A, gaasile soojushulga, siis osa energiat kasut siseenergia muutmiseks, osa tööle. = Q1-Q2/Q1 * 100% Q soojushulk,1J U siseenergia Akas kasulik töö,1J m mass,1kg Q1 tsüklis soojendilt saadud soojushulk Q2 tsüklis jahutile antud soojushulk S entroopia. A=pV A=Fs n=Akas/Q1 100% (n-kasutegur %) Akas=nQ1 /100% Akas=Q1-Q2 (Q2-välja gaas mis jääb üle) n=T1-T2 /T1 100% (273') n=Q1-Q2 /Q1 100% T2/T1=Q2/Q1 A=Q1-Q2
Sest vedelikud on halvasti kokkusurutavad. a 19) Selgita van der Waalsi võrrandis p + 2 (Vm - b ) = RT rõhu ja ruumala paranduste Vm olemust. Vaba ruumala Vv, milles molekulid liikuda saavad, on väiksem kui ideaalse gaasi korral: Vv = V nb, kus ruumala parandusliige on võrdeline ainehulgaga (n) ning omaruumala arvestava konstandiga b, mis on igale gaasile iseloomulik suurus (on kindlaks tehtud, et b on ligikaudu võrdne gaasiosakeste neljakordse omaruumalaga). Konstant a on (analoogselt konstandiga b) igale gaasile iseloomulik koefitsient. Konstandid a ja b ei sõltu temperatuurist, mis on van der Waalsi võrrandi eeliseks võrreldes viriaalisotermiga. 20) Mis on gaaside kriitilised parameetrid ja taandatud parameetrid? Gaaside kriitiliste parameetrite leidmiseks tuleb van der Waalsi olekuvõrrandi I ja II
KLOOR Cl2 (kr.k chloros kahvaturoheline) Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele. Kuid nimetuse sellele rohkekaskollasele gaasile andis teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilse elemendi. 1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjeldati seda kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. 19 saj. algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc
suured, tõmbejõud puudub. Gaas Molekulid asetsevad korrapäratult, teineteisest väga kaugel, kiirused on tohutultsuured, tõmbejõud ja tõukejõud puuduvad. Ideaalne gaas on gaasi mudel kus molekulide vahelised jõud loetakse tohutult väikeseks, füüsikaliselt tähendab see, et vaadeldakse ainult molekuli liikumist (kineetilist energiat), potensiaalset energiat loetakse võrdseks 0ga. Reaalsuses on sarnane ideaalsele gaasile, väga hõre gaas. Gaasi rõhk sõltub molekulide massist (mida suurem on mass seda suurem on rõhk) ja molekulide keskmisest kiirusest(mida suurem on kiirus seda suurem rõhk). Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit. Skaalad : Kelvini skaala(°K, tähis T), Celsuse skaala(°C, tähis t). Absoluutne 0 : Kelvini skaala alguspunktiks on 0, sel temperatuuril molekulid seiskuvad ehk aine on kollaps. Sel temperaruutil on aines ülijuhtivus.
Tuuleenergia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid Tuuleenergia Tuuleenergiat on kasutatud juba ammustest aegadest saati Püütakse leida asendust naftale, söele ja gaasile Tuuleenergia muundamine mehaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks Riigid ei saa sõltuda vaid tuuleenergiast Tuuleenergia Eestis Seadmetesse investeerimine kallis Click to edit Master text styles Second level Otstarbekas pole Third level rajada tuulikuid Fourth level paikadesse kus
2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x mooli 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol : 4mol 4mooli 3 mooli Näide 2- tekstist andmed liitrites vm ruumalaühikutes gaasidel Mitu liitrit hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja xliitrit) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Gaasile, mille küsimuse ühikuks oli liiter, märgi moolide arvu juurde molaarruumala 22,4 liitrit/mol (nende korrutis näitab gaasi ruumala võrrandis) 4) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x liitrit 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol•22,4l/mol : 4mol 4mooli 3 mooli•22,4 l/mol Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2012 Näide 3- tekstist andmed massiühikutes- gramm, kg … Mitu grammi raudoksiidi tekib, kui raud reageerib 5 mooli hapnikuga?
Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus)
*Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtakse jus nii mitu korda, kui mitu korda on masina suurema kolvi pindala suurem viksema kolvi pindalast. LESLKKEJUD *leslkkejuks nimetatakse judu, millega vedelik vi gaas tukab les sinna asetatud keha. *leslkkejud mjub gaasis vi vedelikus asuvatele kehadele. *leslkkeju kohta kehtib Archimedese seadus. *Archimedese seadus: vedelikku vi gaasi asetatud kehale mjuv leslkkejud on vrdne keha poolt vljatrjutud vedelikule vi gaasile mjuva raskusjuga. F-(roo)v x g x Vk. F-leslkkejud[1N] (roo)v-vedeliku tihedus[1kg/m3] g-9,8 N/kg. Vk-vedelikus oleva keha ruumala [1m3] F=F2-F1. *Ujumise tingimused: keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust vlja. Keha ujumisel on leslkkejud vrdne kehale mjuva raskusjuga. F=m x g Keha ujub, kui tihedus on vedeliku tihedusest viksem. (roo)k<(roo)v *Heljumise tingimused: keha heljub, kui keha asub vedelikus vi gaasis ja ei tuse, ega lange. Keha heljumisel on leslkkejud alati vrdne kehale
m pV= M RT p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur, m-gaasikogus-mass, M-, R-universaalne gaasikonstatn. 7. Termodünaamika I printsiip. On energiajäävuse seadus soojusprotsesside jaoks ja kirjeldab süsteemi siseenergia muutumist töö ja U2 U1 soojusülekande kaudu. - =Q-A (U-süsteemi siseenergia, Q-soojushulk, A-töö) Gaasi siseenergiamuut on võrdne gaasile antud soojushulgaga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega. Gaasienergia kujutab endast summat, mille liidetavateks on 1) molekulide soojusliikumise geneetiline energia (kõik liikumised) ja 2) molekulide vastasmõju potensiaalne energia (üld juhul molekulide siseenergia. Gaasi siseenergiat saab muuta 1) töö kaudu, 2) soojusülekande teel ja 3) kiiruse kaudu. 8. Isoprotsessid gaasides, seosed olekuparameetrite vahel isoprotsessidel.
Tizian(1477-1576)- itaalia,veneetsia, üle 400 maali,hea värvimeister * ,,Teenariraha"- kristusele antakse denaar,kus on keisri pilt, Dresdeni galeriis * ,,Urbano Venus" naised taustal askeldavad * ,,Magdalena"-pikad juuksed * ,,Salome"-naine kandikuga millel on pea *"Isabella"- naine,tuim,istub * ,,Daam valges"-kleidiga,mingi asi käes püsti * ,,Denae"-paljas naine, inglitiibadega paljas poiss ka Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha
Faktidele ning statistikale toetudes tasub välja tuua selle, et 2009. aastal rajati elektrijaamadest enim tuuleenrgial töötavaid jaamu. Siinjuures tõusis tuuleenergia tootmisvõimsuste osakaal 2008 aasta 35 protsendilt 2009. aastal 39 protsendini. See on ka teine edukas aasta järjest, kus enamik investeeringuid on suunatud taastuvenergiasse. Arvud kinnitavad taas, et tuuleenergia koos teiste taastuvenergia tehnoloogiate ja söelt gaasile üleminekuga võimaldab vähendada suurt süsinikdioksiidi kogust Euroopas, tekitades samas vajalikku majandustegevust ja uusi töökohti Euroopa kodanikele. See on üks parimaid alternatiive fossiilsete kütuste põletamisele. Suurimaks konkurendiks tuulegeneraatoritele võib lugeda päikeseenergiat mehaaniliseks energiaks muundavad päikesepaneelid. Kokkuvõttes võib väita, et tuuleenergia tulevik on helge, olenemata sellest, kas
vähem sooja vett (sest vee soojendamiseks kuulub palju energiat) jne. Ma arvan, et kõige olulisem on riiklik tasand. Kõigepealt, kui riik hakkab muutuma keskkonna süsteemi (meie riik juba alustas seda tegema) siis saame päästa loodust. Näiteks, süsihappegaaside koguse langetamist saab tänu effektiivse energoresursside kasutamisele, soojuse ja põletisainete lekkede vähendamisele,energia kompleksi tehnilise vahetusele, üleminek teistele põletis ainetele (näiteks masuudilt gaasile ). Tänu põletisainete kasutamise aeglustamisele, sest nagu me teame põletisained on resurss mis ei taasta. Tänu alternatiivsetele, ekoloogiliselt puhtatele energia saamise tehnoloogijatele. Igal juhul peab midagi tegema ja isegi kui tuleb välja, et kõik mis oli tehtud mõju gloobaalse soojendamise protsessile, kasu nendest nagunii ületab kahjumi. Ökoloogiline jalajälg
Isotermiline – protsess, kus muutumatuks jääb temperatuur[T=const] [p1V1 = p2V2] 11. Termodünaamika I seadus – Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks[Q =DeltaU + A] 12. Gaas kui töötav keha –gaas paisub võrreldes vedelike ja tahkete ainetega palju rohkem;soojushulga üleandmine vedelikule või tahkele ainele on palju raskem kui gaasile, kuna gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel. 13. Soojusmasin – masin, mis muudab keha siseenergia mehaaniliseks energiaks, koosneb alati soojendist, töötavast kehast ning jahutist(soojusmasin võtab soojendilt soojushulga Q2, teeb mehaanilist tööd A ja annab jahutile soojushulga Q2) 14. Jahuti – võtab ära soojushulga Q2, mis eraldub kokkusurumisel, jahutiks on tavaliselt väliskeskkond 15
Tänu propaani täiuslikule põlemisele võib sellel töötavaid tõstukeid kasutada ka siseruumides. Ka kodumajapidamises on vedelgaas hea valik: sellel töötavad gaasipliidid, grillahjud, matkapliidid. Tihti kasutatakse vedelgaasi suvemajades jm, kus see annab tarviliku lahenduse näiteks elektrivõimsuse puuduse korral. Looduslik propaan on lõhnatu ja värvitu. Gaasilekke puhul moodustab see õhuga segunedes plahvatusohtliku segu. Lekke õigeaegseks avastamiseks on gaasile lisatud lõhnaainet. Propaan on balloonides vedelal kujul ning rõhu all. Rõhk sõltub ümbruskonna temperatuurist, näiteks 20 oC juures on see ligikaudu 7 baari. Vedelgaasi balloone peab hoidma püstises asendis, ventiil ülespoole, et vedelgaas väljuks balloonist gaasilisena. Pikali paiknevast balloonist võib gaas väljuda vedelal kujul. See moodustab aurustudes mahult ligi 250 korda suurema gaasipilve, mistõttu on plahvatusoht eriti suur
paigutuks nt:kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast otsast);konvektsioon(soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides nt soojad hoovused määravad õhutemperatuure);soojuskiirgus(soojus kandub kiirgusena edasi nt päike soojendab läbi aknaklaasi)Soojushulk (Q)- f.s., mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik dzaul(J).Termodünaamika I printsiip: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Soojusmasinate tööpõhimõte:seade,mis muundab soojust tööks. Võtab kuumalt kehalt(soojendilt) soojushulga, muundab osa sellest mehaaniliseks tööks ning annab ülejäänud osa ära külmemale kehale(jahutile). Nt:sisepõlemismootor,aurumootor,aurumasin,gaasiturbiini mootor,diiselmootor Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt süsteemilt soojemale,
Üldinformatsioon: Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning see tähendab salpeetri tekitaja. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772. aastal Edinburgh'is. Kuna lämmastikuga täidetud anumas hukkusid kõik hiired ning kustusid põlevad küünlad ja fosfor, siis nimetasid teadlased algul lämmastikku surnud ehk riknenud õhuks. 1787.a andis prantsuse keemik Antoine Lavoisier uuele gaasile nimetuse ,,lämmastik". Lämmastik on suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78%. Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel).
6. Absoluutne nulltemperatuur. 0 kraadi = 273,15 K 7. Teisendamised Celsiusest Kelvinisse ja vastupidi 100 kraadi = 373,15 kelvinit 8. Ideaalse gaasi mõiste Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nendevahelist vastastikmõju. Selle tingimuse ligikaudseks täitmiseks peaks gaas olema piisavalt hõre ja mitte liiga madalal temperatuuril. Ideaalseks gaasiks võib näiteks lugeda kuiva õhku tavalisel temperatuuril ja rõhul. 9. Nõuded ideaalsele gaasile 10.Ideaalse gaasi olekuparameetrid 11.Ideaalse gaasi olekuvõrrand 12.Ideaalse gaasi olekuvõrrandite muutus kindla gaasikoguse juures 13.Ideaalse gaasi isoprotsessid 14.Isoprotsesside äratundmine graafiku ja/või võrrandi alusel Isoprotsessi käigus ei muutu keha üks olekuparameetritest. 15.Arvutused Isoprotsesside võrrandite ja ideaalse gaasi olekuvõrrandiga 16.Soojusmasina tööpõhimõte, kasuteguri sõltuvus.
P). U = Q - Ag Gaasi siseenergia muut on võrdne sellele antud või ära võetud soojushulga ja gaasi poolt tehtud töö algebralise vahega. 8. Termodünaamika I printsiibist tulenevad järeldused (ka tuletuskäik ning põhjendused) · Isohoorilisel protsessil V = const U = Q - Ag Ag = 0 ; U = Q Ag = p V Ag = 0 Isohoorilise protsessi korral kulub gaasile antav/ära võetav soojushulk selle siseenergia muutmiseks. · Isotermilisel protsessil T = const U = Q - Ag 3 U = 0; Q = Ag U = 2 kTN U= 0 Isotermilise protsessi korral kulub gaasile antav soojushulk selle poolt tehtavaks tööks. · Isobaarilisel protsessil Isobaarilise protsessi korral kulub soojushulga muutus nii süsteemi siseenergia muutuseks kui ka gaasi poolt
· Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. · Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt Vedelik ja gaas deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. · Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas Töö ja energia suunas. · Energia näitab, kui palju tööd antud tingimustel võib · Vedelikusamba rõhk on võrdeline samba kõrgusega. teha liikuv keha või vastastikmõjus olevad kehad. · Rõhk vedelikes on võrdeline vedeliku tihedusega. · Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida
molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. · Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga. p = F / S [Pa = N / m2]. · Gaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. p = 1/3m0nv2. m0 molekuli mass; n molekulide kontsentratsioon; v2 molekulide kiiruste ruutude keskväärtus. · Rõhk vedelikus paigalolevas vedelikus sügavusel h on rõhk: p = gh. · Pascali seadus vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi gasse punkti. · Absoluutne temperatuur on võrdeline molekulide korrapäratu liikumise keskmise kineetilise energiaga. Temp. iseloomustab süsteemi soojuslikku tasakaalu. Ek = 3/2kT = m0v2 / 2. Asendades eelmisse valemisse: p = 2/3nEk ja p = nkT (k boltzmanni konstant, J/K) · Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on
4 VHRM-st kasutatakse ära 225 ml, s.o.16% ja SHRM-st 100% 450 + 2000 + 225 = 2650 = 1,0 1500+ (1400 - 225) 2650 Väljahingamise rõhutamine annab ökonoomsema võimaluse optimaalse taseme saavutamiseks alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine ! Gaasivahetus kopsudes · Gaasi partsiaalrõhk e. osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus web.zone.ee/.../image010.jpg · O2 partsiaalrõhk alveolaarõhus on 100 mm Hg, · venoosses veres 40 mm Hg · CO2 partsiaalrõhk venoosses vere on 46 mm Hg, · alveolaarõhus 40 mm Hg. · Difusioon lõpeb, kui partsiaalrõhud saavad võrdseks. 5 Gaaside transport verega · Hapniku transport · Süsihappegaasi
Lavoisier erines tollastest alkeemikutest kasutades spekulatsoonide asemel fakte. Antoine Lavoisier tõestas, et taimed ei ole üksnes "puuks muundatudveehulk", vaid et tegemist on veest, mullast ja õhust eraldatud erinevate ainete kogumiga. Järgmisena tahtis ta kindlaks teha nende ainete koostist. Eriti huvitas teda õhu koostis 1777. aastal teatas Lavoisier: " Õhk koosneb kahest elastsest vedelikust, millest üks on hingatav ja teine mürgine". Hingatavale ehk "elusale" gaasile andis ta esmakordselt nime hapnik. Lisaks defineeris ta esmakordselt keemilise elemendi, nimetades seda "aineks, mida ei saa keemilise analüüsi käigus muundada ühekski lihtsamaks aineks". Paljud tema leiutatud terminid on keemikute rahvusvahelises keeles tänini kasutusel. 1789 avaldas Lavoisier teose "Elementaarne traktaat keemiast". See tähistas moodsa keemia ajastu algust. Kuid samal ajal puhkes Prantsusmaal hoopis teist laadi revolutsioon. Keemia "isast", kes vabastas
Kui aga tõesti pead magamistoas telerit vaatama või arvutit kasutama, siis lülita enne magamajäämist see kindlasti välja. Tööl: Kui vähegi võimalik, püüa istuda võimalikult kaugele sellistest masinatest nagu koopiamasinad, faksid jt. Kui töötad arvutiga, siis veendu, et sul oleks ekraanikate. 8. Sõnasta termodünaamika esimene ja teine printsiip Esimene printsiip, kujutab endast energia jäävuse seaduse kirjapanekut: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Teine printsiip: Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale
Vektor- on suurus, millel on pikkus, siht ja suund, ning on nende andmetega täielikult määratud. Füüsikaliste suurustega saab sooritada matemaatilisi tehteid NT: *Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi *korrutamisel või jagamisel saadakse uus füüsikaline suurus *sõõtühikutega sooritatakse suhteid samade eeskirjade järgi nagu arvväärtustega. Rõhk- näitab kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule/gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: P= roo x g x h Tihedus-näitab kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass roo= m/v Kui mass iseloomustab keha siis tihedus iseloomustab ainet, mille see keha koosneb. Hälbe- nim võnkuva keha kaugust tasakaaluasendit (tähistataske „x“) Võnkeamplituud- suurim kaugus tasakaaluasendist ehk. Maksimaalne hälve Võnkeperiooniks- nim ühe täisvõnke kestust
TD II seadus Termodünaamika II seadus Formuleeritakse mitmel erineval viisil: 1) Pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. 2) On võimatu niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt kehalt ning selle täielik muundamine tööks. Esmapilgul võib näida, et ideaalse gaasi isotermiline paisumine on antud sõnastusega vastuolus. Tõepoolest, kogu soojus, mis ideaalsele gaasile antakse, muundub selles protsessis tööks. Kuid soojuse saamine ja selle tööks muundamine ei ole protsessi ainus tulemus, sest protsessi vältel muutub ka gaasi ruumala. Ehk siis osa võetud soojusest läheb gaasi ruumala muutmiseks, kogu saadud soojus ei muundu kasulikuks tööks. 3) on võimatu ehitada teist liiki perpetuum mobilet s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muundaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks.
Isikukultus Beria arreteeriti ja lasti 1953 aastal ka maha, tippstalinistid tundsid ennast ohustatuna loodi täiendavaid töökohti ja loodusvarade kasutuselevõttu BALTI RIIGID Nikita Hrustsov majanduslik stabiilsus suudeti säilitada tänu naftale ja gaasile, kuid Territoriaalsed muutused, 5% territooriumist: sisuline mahajäämus suurenes Narva jõe tagune ala, Petserimaa Petseri linnaga Tühistas mõned muudatused, kuid sai aru, et alternatiivi pole. isegi sõjatööstus, mis töötas täisvõimsusel ei suutnud läänega
· P=F/s Rõhuks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuva jõu absoluutväärtuse ning selle pinna pindala suhtega. · SI-s on rõhu ühikuks võetud selline rõhk, mida avaldab pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuv jõud kus selle jõu absoluutväärtus on 1N ja selle pinna pindala on 1m2 ning seda ühikut nim üheks paskaliks (1Pa) · Pascali seadus: vedelikule või gaasile antav rõhk antakse ilma muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. · Fü=Vg Archimedese üleslükkejõuks nim jõudu millega vedelik või gaas mõjutab sellesse asetatud tahket keha ning üleslükkejõu absoluutväärtus on võrdne vedeliku või gaasi tiheduse, vedelikus või gaasis oleva keha ruumala ja vabalangemiskiirenduse absoluutväärtuse korrutisega. · Vedeliku või gaasisamba poolt alusele avaldatav rõhk on arvutatav valemiga: p=gh
3 alaseid eesmärke. Nord Streami ehitamiseks on valitud turvaline ja keskkonna-aspektist mõistlik tee.1 Venemaale on Nord Streami rajamine väga kasulik nii majandulikult kui ka poliitiliselt. Venemaa gaasi eksport tõuseb kordades ning paljud Euroopa riigid jäävad Venemaast energeetiliselt sõltuvusse. Venemaa seob ennast nii üha rohkem Euroopaga. Venemaa presidendi, Medvedevi kinnitusel on uus pääsetee Vene gaasile Euroopasse üldiselt kasulik. Sellised projektid loovad energiajulgeolekule põhja ja suurem arv erinevaid gaasitarnimise teid suurendab julgeolekut, mitte ei vähenda seda.2 Eesti suurärimees Jüri Mõis leiab, et Eesti teeb valesti, kui võitleb Nord Streami vastu. Mõisa sõnul tooks projekt Eestisse investeeringuid ning looks juurde ka uusi töökohti, mis praeguses majandulsikus olukorras oleks väga kasulik.3 Kahjuks on see nüüdseks juba
g k Võnkliikumise võrrand x x0 sin t x hälve, x amplituud, nurkkiirus, t aeg 0 Laine levimiskiirus v f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika Ideaalse gaasi
Võrrand: pV = m/M * R * T 2. Mis on molekuli vabadusaste? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 1 aatomist? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 2 aatomis? (Põhjendada) sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 1 aatomist koosneb – i = 3 (on 3 kulgliikumissuunda), 2 aatomist – i = 5 (on 3 kulgliikumissuunda ja 2 pöörlemistelge). 3. Termodünaamika esimene seadus? (Tähtede tähendused) – gaasile antav või võetav soojushulk on võrdne gaasi siseenergia muudu ja gaasi poolt tehtud tööga dQ = dU + dA (Q – soojus, dU – siseenergia muut, dA – tehtud töö muut). 4. Kuidas välistab termodünaamika esimene seadus perpetuum mobile? Iga masin saab teha tööd kas väliskeskkonnast saadava soojusenergia ja/või selle puudumisel oma siseenergia kahanemise arvelt 5. Mis on soojusmahtuvus ja mis on erisoojus. Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt võrdne keha erisoojusega
teda enne uut paisumist jahutatakse. Termodünaamika Printsiibid Klassikaline (Newtoni seadustel põhinev) termodünaamika lähtub kolmest aluspostulaadist, mida nimetatakse termodünaamika printsiipideks ja nummerdatakse nagu Newtoni seaduseidki - esimesest kolmandani. Nagu mehaanika liikumisintegraalid, kujutavad ka termodünaamika printsiibid loodusseadustest tulenevaid tehnoloogilisi piiranguid. Termodünaamika I printsiip Kujutab endast energia jäävuse seaduse kirjapanekut: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Termodünaamika II printsiip Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks.
teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p CM gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. C%= 2. Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses.
tagajärjel alles jääda kõigest 10%. 5)Autokütused Bensiin ja Diisel ning gaas. · Autogaas- suurimaks eeliseks on vedelgaasi soodne hind. Tänu vedelgaasi keskkonnasõbralikkusele on selle kasutamine mootorikütusena riiklikult soodustatud väiksema aktsiisimaksu kaudu. Lisaks ei pea Sa tegema enda sõidustiili ja väljakujunenud rutiinide juures erilisi muutusi. Külmkäivitus pole probleem (mootor käivitub alati bensiini pealt), gaasile ümberlülituse järel jääb mootori võimsus samale tasemele bensiiniga võrreldes. (erinevus +/- 8-10%) Ümberlülitused gaasilt bensiinile ja vastupidi toimuvad peaaegu märkamatult. Mootor töötab palju vaiksemalt ja mis kõige tähtsam: vedelgaas on hetkel kõige keskkonnasõbralikum autokütus. Kütusekulu mõnevõrra küll tõuseb, kuid vedelgaasi madalam hind kompenseerib selle väikese erinevuse
koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p CM gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. C%= 2. Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses.
aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus: gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal . CM =kn p , kus CM = gaasi molaarne konts. lahuses mol/dm 3 P=gaasi osarõhk lahuse kohal atm kn = antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant) Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumise lahusest. Seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2 jt). Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse
annaabi.ee 
