Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Füüsika praktilise töö protokoll nr 24 - sarnased materjalid

kraan, anumas, huga, manomeetri, desormes, lisr, oodake, avage, clement, lugem, avamist, veaarvutused, katsetulemused, rata, vedelikmanomeeter, ajam, teoreetilised, ritta
thumbnail
8
doc

Füüsika praktikumi töö nr 5 protokoll

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m + m1 Selleks, et valem arvestaks ka ploki inertsimomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalgi pool plokki, tuleb valemitte

Füüsika
764 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika praktikumi protokoll nr 12"OPTIKA"

· 6 ­ uuritava vedelikuga täidetud toru · 7 ­ analüsaator · 8 ­ pikksilm Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega 2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5. Valmistage ca 100 cm3 lahust juhendaja poolt etteantud kontsentratsiooniga. Suhkur kaaluge elektrilisetel kaaludel täpsusega 0,01 g. 6. Peske polarimeetri küvetti (otstest klaasidega suletav toru) esialgu veega, seejärel aga valmistatud suhkrulahusega.Valage uuritav lahus küvetti ning sulgege see. Jälgige ,et küvetti ei jääks õhumulle. 7

Füüsika
244 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

TTÜ Füüsika praktikumi 24 protokoll

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk: Õhu erisoojuste suhte Töövahendid: Clement'i- määramine Clement'i ­Desormes'i Desormes'i riist, ajamõõtja. meetodil. Skeem Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 146 39 107 1,364 2 171 38 133 1,286 3 181 48 133 1,361 4 168 44 124 1,355 5 157 39 118 1,331 1,364 + 1,286 + 1,361 + 1,355 + 1

Füüsika
328 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika praks nr 24

TÖÖ KÄIK 1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4 Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm

Füüsika
307 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika I praktikum nr.24

Leian keskmise erisoojuste suhte: 1 1,27 -0,01 0,0001 2 1,28 0 0 3 1,29 0,01 0,0001 4 1,28 0 0 5 1,29 0,01 0,0001 kokku = 1,28 : 0,0003 Erisoojuste suhe on , usaldatavusega 0,95. Hinnang tööle: Õhu erisoojuste suhted on väga väikese erinevusega, seega on rõhkude vahe vedelikmanomeetris õigesti määratud ja ka mõõtemääramatus on väga täpne.

Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Laboratoorse töö protokoll

Laboratoorse töö protokoll Metalli erisoojuse määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha vest väljavõtmiseks, erisoojuse tabel. Töökäik: Tähistused: mkeha-keha mass ckeha- keha erisoojus tkeha- keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi- kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi- vee erisoojus mkal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0- vee, kalorimeetri ja segaja ühine temperatuur t- vee, kal

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Füüsika praktikum nr. 20

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.12.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 20 OT: Hääle kiirus Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru. SKEEM Teoreetilised alused Laine levimisel keskkonnas kehtib seos = Teooria annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi = 2 Seega kui hääle kiirus antud gaaasis on määratud, võib arvutada = järgi. Mõõt

Füüsika
454 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika protokoll töös MAGNETRON

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT allkiri: MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine Magnetron, toiteplokk, milliampermeeter, magnetroni abil. ampermeeter, voltmeeter. Skeem Töö teoreetilised alused. Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e , m s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu. Üheks erilaengu määramise meetodiks on magnetroni meetod. Magnetron kujutab endast kahe silindrilise elektroodiga elektron

Füüsika
766 allalaadimist
thumbnail
6
doc

GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE

oktoober 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 24 OT GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement’i – Clement’i Desormes’i riist , ajamõõtja Desormesi meetodil Skeem Töö käik. 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 6. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrseks

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
4
xlsx

Füüsika I praktiline töö nr. 24. - Gaaside erisoojuste suhe

Katse nr. h h h h 1 0 #DIV/0! 2 0 #DIV/0! 3 0 #DIV/0! 4 0 #DIV/0! 5 0 #DIV/0! Parameetrite Liitmääramatus ed Tuletised vastavalt Liitmääramatused Abifunktsioon parameetritele (h) (h) Uc() #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Uc(h) Uc(h) 0,714191462 0,714191462 Keskmine gaaside A-tüüpi määramatus erisoojuste suhe #DIV/0! #DIV/0!

Füüsika
160 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Füüsika praktikum nr 24 - GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE

Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 24 OT: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clément'i-Desormes'i riist, ajamõõtja Clément'i-Desormes'i meetodil. Skeem Töö käik 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrdseks

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika I Praktikum 24 Gaaside erisoojuste suhe

cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus jääval rõhul ja Cv - gaasi erisoojus jääval ruumalal). Clement´i- Desormes´i meetod võimaldab lihtsal viisil määrata Cp ja Cv suhet. Vastav aparaat koosneb umbes 10 l mahutavusega anumast 1, mille korki läbiva toru ühe haru 3 küljes on vedelikmanomeeter 2 ja teine haru 5 on kraaniga 4 suletav. Korki läbiv teine ava on suletav kraaniga 6. Olgu anumas 1 toatemperatuuril oleva gaasi ruumala V1 ja rõhk p1. Olgu p1 natuke suurem atmosfäärirõhust p2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2 (näit h1). Kui avada lühikeseks ajaks kraan 6, siis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga p2 ja gaasi ruumala võrdseks V2-ga. Et rõhu võrdsustumine välisrõhuga toimub anumas praktiliselt momentaalselt, siis võib soojusvahetuse anuma ja

Füüsika
486 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Gaaside erisoojuste suhe

JÄELDUSED TÖÖ TULEMUS KOOS MÄÄRAMATUSEGA Clément'i-Desormes'i riistas olnud gaaside erisoojuste suhe on katse tulemuste järgi: =3,6±0,53. TÖÖ JÄRELDUS Selline erisoojuste suhe ei ole kaugelti reaalne (õhul näiteks =1,4). Usun, et viga seisneb h2 väärtustes. Ilmselt oleksin pidanud kraani, mille kaudu rõhk anumas võrdsustub atmosfääri rõhuga, kauem lahti hoidma. Kuid kuna juhendis oli öeldud ,,hetkeks" ja enda arust ma tean, mida tähendab standartne hetk, siis ei võrdsustunud suure tõenäosusega rõhk anumas välisrõhuga. Muid vigu ma leida ei oska (katseseade nii suurel määral eksida ei tohiks), mis oleksid võinud katse nurjata.

Füüsika
277 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Gaaside erisoojuste suhe

!"# $ %%&' ( )!!*+,,-*((./,/0, %% 1 2 %%3456 113456 + 5 722 + 5 Katseandmete tabel Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. h1 h2 h1 ­ h2 1. 2. 3. 4. 5. .......... .......... Arvutused ja veaarvutused t 4, 0.95 2.8 ( ) 5 i 1 i 2 0.0590 ( ) n 2 0.0590 j t n 1, 2.8 0.152 i 1 i n (n 1) 54 Järeldus Arvutuste tulemused: Õhu erisoojuste suhe: 1.2 0.2 , usutavusega 0.95. Järeldus: Õhu erisoojuste suhe on 1.40 . Katsetulemused langevad sellega kokku, kuigi on pisut väiksemad. Põhjuseks võ

Füüsika
357 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

24. Gaaside erisoojuste suhe, 12 Nihkemoodul, 1 Üldmõõtmised

''{ . ,t, 'i,, '.' ei'o1i" + "i/'(;t'i : { -'niL^l t '/t J W '' tt tt '/ trf, a !Yl s oOJ'h'/ UU 6 ba , b88C-'y 9Y J-' co sh'y ./ L ( (^v L D c aqL'y )t I (, aY

Füüsika
146 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gaaside erisoojuste suhe kordamisküsimuste vastused

ideaalse gaasi korral normaaltingimustel (temp = 0 0C, p = 1 atm) 10. Ideaalne on gaas, milles igasugune molekulidevaheline interaktsioon puudub, sõltumata nende vahekaugustest. Molekulide mõõtmed ja ruumala loetakse tühiselt väikeseks võrreldes anuma ruumalaga ja jäetakse arvestamata. Molekul liigub vabalt, põrgates vahel kokku anuma seinetga. 11. Rõhk katseruumis 1 atm = 101 025 Pa Rõhk anumas, kui petrooleummanomeetri näitude vahe on 1 cm: ... N/m 2 12. Temperatuur iseloomustab osakeste energiat aines / kehas. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on iga osakese enrgia, seda kiiremini osake liigub (kulgeb, pöörleb,võngub). 13. Termodünaamiline tasakaal: olek, kus süsteemis / kehas / aines ei toimu enam termodünaamilisi muutusi. Nt kõik kehad on saavutanud ühesuguse temperatuuri. 14. Ei

Füüsika ii
122 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika praktikumi protokoll nr 12 Takistuse temperatuurisõltuvus

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, poolju-hi omajuhtivuse autotransformaator, oommeeter, lüliti, tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC

Füüsika
476 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem. Süsteem ­ meid huvitav universumi osa, mis on see avaldub w=P V , kus P on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega. Süsteemid liigitatakse ülesehituse ja koostise alusel: välisrõhuga võrdne gaasi rõhk. Homogeenne süsteem ­ süsteemi omadused on Termiliselt isoleeritud anumas saab gaasi paisumistöö kõikides süsteemi osades samad või muutuvad ainukeseks allikaks olla gaasi siseenergia ­ paisumise ühtlaselt. käigus gaas jahtub. Heterogeenne süsteem ­ koosneb mitmest Keemilised ja füüsikalised protsessid toimuvad enamasti

Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus ­ meeter massiühik ­ kilogramm ajaühik ­ sekund elektrivoolu tugevus ­ amper termodünaamiline temperatuur ­ kelvin ainehulk ­ mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada s

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
37
doc

NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Taavi Käärid NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED Uurimustöö Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 2 SISUKORD 1. Nanotehnoloogia ja Patenteerimine........................................................................................ 6 1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas....................9 1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus.......................................................13 1.3 Mittepatenteeritavad leiutised.........................................................................................16 2. Patenteerimisega seotud takistused................................................

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Mehhaaniline energia

Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3

Füüsika praktikum
36 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Elektrijuhtivuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15f Töö pealkiri: Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö Kontrollitud: Arvestatud: teostamise kuupäev: 12/02/2014 Töö ülesanne Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri-ja ekvivalentjuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel ekvivalentjuhtivus lõpmatul lahjendusel (piiriline ekvivalentjuhtivus 0). Antud laboris määrasime CH3COOH dissotsatsioonikonstanti tempe

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
10
docx

SILINDRI INERTSMOMENT

SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2016 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 + 2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liik

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kokkuvõte "Lehepuhur"

Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Elektriline Lehepuhur Juhan Jugapuu 8. klass Juhendaja: Rein Reiner Tallinn, 2008 Esimeseks sügise saabumise märgiks on langevad lehed, mida aegade algusest peale on riisutud käsitsi. Erinevad firmad pakuvad selle tarbeks aga ka elektrilisi aiamasinaid. Tüütu leheriisumise saab olulisemalt meeldivamaks muuta tänapäevast tehnikat appi võttes. Kuigi see referaat räägib elektritööriistadest, võiks esimeseks alternatiiviks olla ikkagi bensiinimootoriga õhuluud. Selle kahetaktiline bensiinimootor käitab turbiini, tekitades nõnda tugeva õhujoa maapinnal lebavate lehtede lihtsaks hunnikusse kokkukoondamiseks. Veidi kallimal õhuluua mudelil on komplektis ka kogumisvarustus, millega annab peale lehtede ka muud maas vedelevat sodi, nagu oksaraod ja paberid, kokku tõmmata.

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat "Raadio ja raadiolained

Referaat Raadio ja Raadiolained Peeter Kala 12a 2009 Tõeliseks raadiotehnika elluviijaks peetakse itaallast: G. Marconi't. Kuni Marconini teostus vaid raadio praktilise kasutamise sissejuhatav ning ettevalmistav osa. Itaalia senaator Guglielmo Marconi sündis 25.aprillil 1874. a. Griffoni's Bologna lähedal. Ta isa oli itaalia pankur, ema aga iirlanna, neiupõlve nimega Anna Jameson. Kuna sidetehnika pioneere on võrsunud lihtsatest, teinekord isegi kehvadest oludest, siis Marconi oli seevastu jõukate vanemate võsu, mis oli kindlasti suureks kasuks nii Marconile endale kui ka ta asjale - raadio tegelikule avastamisele. Nagu ta hiljem ise tähendas, on vanemad juba algusest peale kaljukindlalt uskunud Marconi geniaalseisse andeisse ning võimeisse. Juba lapsena ilmnesid Marconi anded. Ta õppis algul Livorno üldharidusl

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Maavälise elu otsingud, SETI programmi ülevaade

Maavälise elu otsingud ja SETI programmi ülevaade Maavälise elu otsingud · Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasvamine, keskkonnaga kohastumine,keskkonnateguritele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. Maavälise elu otsingute ajalugu · Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid mahuka ja mitmekihilise üleloomulike jumalate, deemonite, maailmaloojate, hingede ja muude olendite vahele. · Kreeka esiletõusmise ajal, kui ilmusid Thales ja atomistid · Budismis olid juba algselt hingede maad teistel taevakehadel · Teleskoobi leiutamine lõi veelgi uusi vaateid juurde Maaväliste tsivilisatsioo

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Kulgliikumine

KATSEANDMETE TABELID Tabel 1. Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll. m1 = 17,23 g Katse nr s+s, cm t, s t- , s (t- )2, s2 1,8687 0,03246 0,001054 1,7125 -0,12374 0,015312 1 71,5±0,5 1,7756 -0,06064 0,003677 1,9985 0,16226 0,026328 1,8259 -0,01034 0,000107 1,9469 -0,02008 0,000403 1,9803 0,01332 0,000177 2 94,6±0,5 1,9639 -0,00308 0,000009 1,9696 0,00262 0,000007

Füüsika
709 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Füüsika I praktikum nr28: PINDPINEVUS

Tilga meetod põhineb sellel, et vedeliku tilk eraldub peenikese toru otsalt siis, kui tilga raskus mg saab veidi suuremaks pindpinevusjõust F (F ~ mg). Seega võtab valem kuju: mg  d , kus d on tilga kaele läbimõõt tema torult eraldumise momendil. 2. Töö käik 1. Määran mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtus. m 2. Määran anuma 3 mass 0 . 3. Valan pipetti 1 vett ja avan ettevaatlikult kraan nii, et vee tilgad eralduksid pipeti otsalt umbes 5…10 sekundi tagant. Kraani asendit järgnevate katsete tegemisel jääb muutumata. 4. Asetan anum pipeti alla ja kogun sinna juhendaja poolt etteantud arv N tilka. Määran anuma mass koos veega 0 m  m1 . Arvutage ühe tilga mass m. 5. Mõõdan tilga kaela läbimõõtu . Selleks teravustan pipeti otsa kujutis mõõtemikroskoobis. Lisan pipetti vett nii, et veesamba kõrgus oleks sama kui katse käigus

Füüsika
162 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Vooluallika kasutegur

Vooluallika kasutegur KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Vooluallika kasutegur ja võimsus Jrk. I I U U N1 -U r R % R/r nr. xmA mA xV V mW V 1 100 50 0 0 0 0,00 2,80 56,00000 0,00000 0,00000 2 95 47,5 1 0,1 4,75 3,57 2,70 56,84211 2,10526 0,03704 3 90 45 2,5 0,25 11,25 8,93 2,55 56,66667 5,55556 0,09804 4 85 42,5 4 0,4 17 14,29 2,40 56,47059 9,41176 0,16667 5 80 40 5 0,5 20 17,86 2,30 57,50000 12,50000 0,21739 6

Füüsika ii
510 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Laboratoorsed tööd

LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 1.4.1Kaalume uuritavad kat

Füüsika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun