Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga...
Veeaur koguneb jääkristallideks. Kristallid ühinevad omavahel, tekivad lumehelbed. Lumehelbed on rasked ja liuglevad alla. Rahe- ( külmunud veepiisad, mis ühinevad teiste veepiiskadega) Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab. Suure paksu pilve ülemises osas on külm. Seal tekivad lumehelbed. Lumehelbed langevad allapoole. Pilve alumises osas on soojem. Lumehelbed sulavad. Igast lumehelbest jääb järele veepiisk. Veepiisk liigub pilves jälle ülespoole ning külmub uuesti. Veepiisast saab pisike rahetera. Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja sajab lõpuks alla. Jäide- (tekib vihma- ja udupiiskade jäätumisel teel) kui talvel vihma sajab, Vihmapiisad satuvad maapinnale, mis on külm. Vesi külmub ja tekib jää - kiilasjää ehk jäide. Härmatis (tekib talvel külma ja uduse ilmaga okstele ja traatidele) Niiske õhk jahtub. Veeaur muutub külmas õhus jääkristallideks. Kristallid kinnituvad
7. Kaootiline liikumine- korrapäratu liikumine. Agregaatolekud: Tihke, gaasiline, vedel, plasma. 1. Gaasiline- Ei püsi koos, hõljub ringi, molekulide vahel palju vaba ruumi, selle tõttu ei ole molekulide vahel tõmbejõudusid ja selle tõttu ei püsi ka gaas koos. Gaas on kokkusurutav. Kokkusurutud gaas on elastne nt: pall põrkab. 2. Vedel olek- Vedelik on voolav, püsib sulgemata anumas, mingil määral omab juba kuju nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt. 3. Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks. Kristalsed ained on metallis, jää, mineraalained, kivid. Amorfsed on nt plastmassid, klaas, pigi, mesi.
Füüsika : Jõud : Kõikide kehade vastastikune tõmbumine on gravitatsioon. See sõltub kehade massidest ja nende vahelistest kaugustest. Maakülgetõmbejõud gravitatsiooni jõu avaldusvorme. F=mg , G-vabalangemise kiirendus maal 9.8m/s2 : kuul on g = 1,6m/s2 Kehakaal- on jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kehakaal on jõud ja seda mõõdetakse njuutonites . P= (g+- a) : : P=mg Hõõrdejõu liigid : Seisuhõõrdejõud, liughõõrdejõud , veerehõõrdejõud ja takistusjõud Kõige voolujoonelisem keha on veepiisk.
Vikerkaar Definitsioon optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves Kaks vikerkaart? Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Kus tulevad värvid? Atmosfääris toimib iga veepiisk kui prisma Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved
Vikerkaar ja virmalised Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe.
Joonis: · neutron ei ioniseeru, kuid nad kutsuvad esile tuumareaktsioone. Tuumajõud · probleem: Kuidas prootonid tuumas kõik koos püsivad, kui nendevaheline elektriline tõukejõud on võrreldes prootonite suurusega suur? (nad peaksid laiali lendama) · Neid hoiab tuumas koos tuumajõud, millel on tugev vastasmõju, kuid mõjuraadius on väga väike. · Tuuma vaadeldi analoogselt veetilgaga (väike kompaktne veepiisk). Kui tõsta see veepiisk teisele lehele (nt. roosi lehe peale), on piisake juba suurem, ta loperdab ning kipub lagunema väike tilk on stabiilne, suur laguneb. Samamoodi on ka tuumaga, kus prootoneid hoiab ühtselt koos tuumajõud, kuid kui on palju prootoneid, siis väikese mõjuraadiusega tuumajõul on raske neid koos hoida, sest äärtele enam ei taha väga mõjuda. Nii muutub suur tuum ebastabiilseks ja võib tekkida radioaktiivne lagunemine.
kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumisele ja molekulidevahelistele põrgetele. 2. Vedelikel on sarnaseid omadusi gaaside kui tahkistega. Vedelikud on raskesti kokkusurutavad. Vedelikud on tihedamad kui õhk. Nad voolavad. Molekulide soojusliikumine vedelikes erineb gaaside omast. Vedelikus liiguvad molekulid vaid molekuli mõõtmetega võrreldavas ulatuses. 3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhuakistus minimaalne. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Märgamisega on tegemist siis, kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole, siis on tegemist
1.Fgaaside olekut kirjeldavat füüsika osa nimetatakse tavaliselt termodünaamikaks. Rõhu muutus sõltub temperatuurist. Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. 2.Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. 3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpidevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. 4. Kõige lihtsam ja ilmekam viis tilkade saamiseks ongi lasta vedelikul aeglaselt välja voolata vertikaalse toru alumisest otsast. Kui vedeliku
Vikerkaar Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe.
Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus,...
tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul. Et ka aknaklaasi pind avaldab laengupolaarsust, kleepuvadki veepiisad sellele. Nimelt paigutuvad veemolekulid klaasi pinnal niimoodi, et nende negatiivsed poolused jäävad alati klaasi positiivselt laetud pinna poole. Põhjus on selles, et vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Veepiisk püsib klaasil ainult siis, kui ta on küllalt väike. Suuremad piisad langevad raskusjõu mõjul ala, sest viimane on veepiisast ja klaasi vahelisest tõmbejõust suurem. Põhimõtteliselt võiks ju vett kasutada ka liimainena. Pisikesi paberitükke õnnestub ajutiselt mingile pinnale kinnitada ka veega. Ometi pole vesi hea liim. Paber kukub seinalt niipea, kui vesi on aurunud ja “liim” otsekui õhku haihtunud. Veest veidi paremini liimib sülg
energia kokkuhoiu eesmärgil tihendatud hoonete konstruktsioone ja vähendatud ventilatsiooni. Peamiseks niiskuskahjustuste põhjuseks on siiski lohakus ja peremehetunde puudumine. Muidugi on puudu ka rahast, kuid räästarennide puhastamiseks ja vihmaveetorude paikasättimiseks on vaja eelkõige peremehetunnet. Tihti lükatakse vigastuse või kahjustuse parandamist edasi mõttega, et kogu katus või laudis tuleb nagunii välja vahetada ja kohtparandused ei tasu end ära. Tasuvad küll! Iga veepiisk, mis satub katkisesse konstruktsiooni või tekitab muul viisil liigniiskust, võib üsna kiiresti põhjustada väga ulatuslikke kahjustusi. Ajutisi parandusi ja lappimisi ei maksa häbeneda, küll aga vigastusi ja nende arenemise võimalusi. Kõiki niiskuskahjustuste põhjusi ei ole võimalik kohe avastada. Suuremale osale saab siiski kiiresti jälile, kui vihmase ilmaga vee teekonda kõigil hooneosadel jälgida. Vesi peab saama
arvutiklassis) mõlemad - nii laser kui tindiprinter olema. Kahjuks on tindiprinteri väljatrükk suhteliselt kallis - kulumaterjali hind ühele lehele on tavaliselt 0.5-1 kr. vahemikus (sõltuvalt lehe värviga kaetusest). Ka tindiprinterite puhul kipub toimima suhe - mida kallim printer, seda odavam kasutus. Lisaks tagab kallim printer parema kvaliteedi. Kaasajal toodetakse suhteliselt püsivaid musti tinte, kuid trükitud värviline leht ei talu niiskust - juba mõni üksik lehel sattunud veepiisk rikub pildi. Nõelprinterid: Nimi tuleneb pilti loova trükipea ehitusest. Läbi värvilindi (mis sarnaneb kirjutusmasinates kasutatavaga) löövad lehele märgid trükipeas maatriksins paiknevad 9 või 24 nõela. Veel viie aasta eest oli selline printeritüüp valitsev. Kaasajal on nõelprinterite osatähtsus prindi halva kvaliteedi ja printeri ebameeldiva müra tõttu osaliselt vähenenud. Nõelprinterite pärusmaaks on jäänud spetsiifilised kasutusvaldkonnad
❏ Adhesioonijõud(küljes rippuma) - erinevad osakesed(vesi/klaas, õli/klaas) ❏ See, kas tekib lohk v kuhi oleneb jõudude vahekorrast (kumb nõrgem, kumb tugevam). Sõltub materjalist (klaas/portselan/plastik - veekuhi). Näiteks vesi klaasil (erinevad materjalid) ❏ Märgamine - kui ei märga, võtab tilga kuju, kui märgab, jookseb laiali. Märgamine - vedelik valgub mööda tahket pinda laiali ❏ Õhus on veepiisk kerakujuline. Miks tahab võtta kerakuju? -tahavad olla võimalikult vähese energiaga olekus. Kera puhul väiksem pinnaenergia, sest tema ruumala ja pinna jagatis on kõige väiksem ❏ Pindpinevusjõud - pinge vedeliku pinnakihis ❏ Pindpinevustegur - pindpinevusjõud ühikulise pikkuse kohta; vedelikku iseloomustav suurus, kõigil vedelikel ja lahustel on see tegur erinev ❏ Vee pindpinevustegur kolmel erineval meetodil:
Näiteks värvimata seinale pannakse tapeet vaid erandjuhtudel. Tapeeditav sein peab olema sile, kuiv ja ühetooniline. Kui näiteks kipsplaatidest tehtud seina enne tapeetimist ei värvita, siis imab sein liiga palju niiskust ja pahtlijäljed jäävad näha. Pahteldatud kohtades tapeet ei kinnitu korralikult, samas pole hiljem võimalik tapeeti kipsplaadi paberpinnalt hõlpsalt maha saada. Juhinduda võiks sellest, et tapeetimiskõlbulikule seinapinnale pritsitud veepiisk ei valgu põrandani, kuid ei imendu kohe ka seina. Seina pind ei tohi olla liiga poorne, kuid mitte ka liiga tihe. Pinna liigset tihedust saab vähendada soodaga pestes ja seejärel lihvides. Seina poorsust aga vähendab pinna katmine kruntvärvi või liimiga. Sein pintseldatakse tapeetimisel kasutatava liimiga üle ja lastakse enne tapeediga katmist kuivada. Värvimisega võrreldes on taolise eelliimimise probleemiks see, et kui töö tuleb vahepeal katkestada, siis on raske näha, kus jäi
kareduskraadides. Kare vesi tekitab nn. Katlakivi. Kare vesi raskendab ka pesemist. Kuidas pehmendada vett? Ø Vett kuumutamisega Ø Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad CA- ja Mg-ioone. Reaktsiooni tulemusena moodustub sade. Vee pindpinevus Vee pinnal on justkui pingul kile. Mida külmem on vesi, seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus. (Vee tihedus on suurim 4'C juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujuliselt pinnal ja ei valgu pragudesse ning seetõttu ei saa sealt mustust eemaldada. Vee pindpinevust saab vähendada tensiide sisaldavate ainete lisamisega. puhas vesi vette on lisatud tensiide sisaldavat ainet 4 TENSIIDID Tensiididel on kolm ülesannet: Ø alandavad vee pindpinevust
AINE EHITUS. AINEOSAKESE TASE Juba väga ammu on inimesed otsinud maailma algaineid. Arvati, et kõik maailmas on tekkinud veest ja muutub jälle veeks, et maailma algaineteks on neil elementi: maa, vesi, tuli ja õhk. Atomistid. Ligikaudu 2 500 aastat tagasi tekkis VanaKreekas õpetlaste koolkond, keda hakati kutsuma atomistideks. Atomistid arvasid, et maailm koosneb arvutust hulgast nähtamatutest, jagamatutest ja üliväikestest osakestest. Nad nimetasid neid osakesi "aatomiteks", mis kreeka keeles tähendab jagamatut. "Aatomid" on kuju, suuruse ja massi poolest väga mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus. Ligikaudu samal ajal t...
materjalist). • •Humiinained – annavad vetele pruunika värvuse. suured molekulid – raske seedida allohtoonne ja autohtoonne materjal Pindpinevus Pinnakile- veekogu kõige pealmine veekiht, mis erineb oluliselt ülejäänud veekihtidest. Pindpinevus- vedeliku pinnakihi omadus, mis väljendub vastuseisus vedeliku pinda suurendavatele jõududele. e. jõud vee molekulide vahel . nt. Veepiisk Jõgede ja järvede elustiku stressi allikad (nii looduslikud kui ka inimtekkelised), reaktsioonid stressile. Eesti jõgede ja järvede seisund Läänemeri. (Täiendamist vaja) Läänemere osad, paiknemisest tingitud iseärasused Läänemere põhilised keskkonnast tulenevad probleemid LÄÄNEMERE tähtsamad keskkonnamured • Eutrofeerumine • Toksiline reostus • Meretransport ja naftatrareostus • Elusresursside üleekspluateerimine
Kuidas vee pindpinevus mõjutab puhastusprotsessi? Pindpinevuse tõttu on raskendatud mustuse eemaldamine pragudest, kuna veepiisk on kerakujuliselt pinnal ja ei valgu pragudesse. Seetõttu ei saa sealt mustust eemaldada.
Kare vesi raskendab pesemist. Kuidas pehmendada vett? Vee kuumutamisega Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad Ca- ja Mg- ioone. Vee pindpinevus Vee pinnal on justkui pingul kile. Sellist vee omadust nimetatakse pindpinevuseks. Vee pindpinevus on tingitud vee molekulide vahel olevatest vesiniksidemetest. Mida külmem on vesi seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus (vee tihedus on suurim 4 kraadi juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujulisel pinnal ja ei valdu pragudesse ning seetõttu ei saa seal mustust eemaldada. Vee pindpinevust saab vähendada tensiite sisaldavate ainete lisamisega vette. Puhastusained segunevad paremini sooja veega, kuna pindpinevus on väiksem. TENSIIDID Tensiidid on puhastusainete olulisemad komponendid. Tensiitidel on kolm ülesannet: · Alandavad vee pindpinevust · Aitavad mustust eemaldada. Kaasa aitab ka mehhaaniline töö.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
