elektromagnetilised jõud, kuid palju tugevam kui gravitatsioonijõud. Ta on väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni. 2. Mida tähendab mõiste "elementaarosake"? Elementaarosake on osake, mis ei koosne omakorda enam algosakestest, tänapäeval tuntakse elementaarosakestena prootoneid ja neutroneid, kuid tegelikult pole need osakesed elementaarsed vaid koosnevad kvarkidest. 3. Milliseid osakesi nimetatakse fundamentaalseteks? Fundamentaalseteks nimetatakse kvarke ja leptoneid, fundamentaalsed on kõige algsemad osakesed, mis omakorda algosakestest ei koosne. 4. Võrdle leptoneid ja kvarke. Kvargid on tugeva vastatikmõjuga osakesed, leptonid mitte. Kvargid ja leptonid on mõlemad fundamentaalosakesed. Leptoneid esineb ka vabade osakestena, kvargid aga ei saa vabana eksisteerida. 5. Millistest kvarkidest koosneb neutron ja millistest prooton?
maastikust. Biogeotsönoloogia – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste ja elupaiga komponentide vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Tehnokraatia – tehnika ja tehnikateadlaste võim. Bioloogine tort – E.P. Odum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina ja see põhineb bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Ontogenees – üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või surmani. Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on keskkonnalt komplekssem või liigirikkam. Ökotoop – taimekoosluse kasvukoht ja abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi väiese maa-alaga.
· Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. · Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. · Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saadalähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. · Vaatlus jälgimine, paljude uurimismeetodite aluseks · Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus.
Tugeva vastastikmõju ilminguks on tuumajõud, mis hoiavad koos tuuma moodustavaid nukleone NÕRK VASTASTIKMÕJU-selles osalevad kõik elementaarosakesed, väla arvatud footon. Nõrga vastastikmõju ulatus on suurusjärgus 10-18 m. Nõrk vastastikmõju põhjustab elementaarosakeste muundumist, näiteks radioaktiivsete tuumade -lagunemist, mille käigus üks neutron muundub prootoniks ja sünnivad elektron ning antielektronneutriino. Neid nimetatakse fundamentaalseteks, sest et kõik teised looduses esinevad vastastikmõjud avalduvad nimetatud nelja abil. Oleme õppinud terve rea jõudusid (elastsusjõud, hõõrdejõud, toereaktsioon, üleslükkejõud, rõhumisjõud jne.) Kõik need jõud on aga oma olemuselt seotud nimetatud nelja fundamentaaljõuga. Teadlased on ammu arutlenud, Kas ikka kõik nimetatud neli vastastikmõju on tõesti fundamentaalsed. Kas ei oleks võimalik ühte neist avaldada teiste kaudu? Ühtse väljateooria
keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. 13. Sünökoloogia populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru( üheskohas elavate erinevate liikide kooslust uuriv ökoloogia haru) 14. Bioloogiline tort . USA teadlane E.P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, ornitoloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.
järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) - laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve). Bioloogiline tort - USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Biomass - on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. Eristatakse toormassi ja kuivmassi. Kuivmass on elusaine mass ilma veeta. Biootiline tegur - on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest. Biosfäär - ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Biotoop - on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal
(nt lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat.) 12. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest juhtuvat dünaamikat. 13. Sünökoloogia uurib populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid. 14. Bioloogiline tort Odum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina ja see põhineb bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused: uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jm seisukohast. Nt botaanika, zooloogia, mikrobioloogia. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on loomulikud kõikidele elusorganismidele. Geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. 15
3) teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks; 4) inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine. 13. Oodumi bioloogiline ,,tort". Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele.
org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele
Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad(siin küsib "mina", kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski
Huchinson oli esimene, kes nisi- konseptsiooni ökoloogiasse tõi. Ta ei kasutas nisi mõistet ka biootiliste ja ressursside juures. Liik peab oma optimaalsesse paika jõudma. Liigi esinemist võib takistada teiste liikide tegevus. On olemas teatud tegurite kombinatsioonid, mis võimaldavad liigil säilitada elujõulist populatsiooni. Seda ainult juhul kui seal ei esine vaenlaste vastasuunalist mõju. Huchinson jaotas nisid fundamentaalseteks ja realiseerunud. Fundamentaalne niss kajastab liigi üleüldiseid potensiaalseid võimalusi kõikide tarvilike abiootiliste tingimuste kompleksi. Realiseerunud niss on seotud limiteeritud tegurite spektriga. Reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolul kujunenud kompleksi. Ökoloogiline niss on liigi iseloomulik tunnus. Habitaadid on paigad kus organismid elavad ja habitaadid sisaldavad arvukalt nisse. RESSURSID
johtuvat dünaamikat. · Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. · Bioloogiline tort- USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. ,,bioloogilise tordina" ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.
dünaamikat. Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Bioloogiline tort- USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. „bioloogilise tordina” ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Monitooring e.
2. antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele 3. teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks 4. inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine 13. Oodumi bioloogiline "tort" USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. ,,bioloogilise tordina" ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.
" Indiviidi käitumine grupis on suuresti mõjutatud teadmisest, et teised ,,näevad" teda. Inimesed mõjutavad üksteist suhtlemise käigus ja seda vastastikust toimet nimetatakse interaktsiooniks. Interaktsiooni on haaratud mõtlemine ja emotsioonid, verbaalne ja mitteverbaalne käitumine. Selle tõttu toimuvad grupis pidevad muutused e ,,protsessid", seda saab vaadelda kui tegevuste jada. Protsesse gruppis saab liigendada fundamentaalseteks (interaktsioon), strukturaalseteks (grupi arenemine kui protsess, rollide ja staatuste kujunemine, alagruppide teke), operatsionaalseteks (grupi juhtimine, otsustamine) ja reguleerivateks (väärtuste ja noormide kujunemine). JUHTIMISPROTSESS. Grupi juhtimine tähendab niisuguseid tegevusi, mis aitavad grupil saavutada soovitud eesmärke. Iga indiviidi eesmärkide ja kollektiivsete eesmärkide vastanduses
nende elutalituse järgi. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru. Bioloogiline tort USA teadlane E.P.Odum kujutas integratsiooni tordina, see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. (botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, analoogia, ornitoloogia) Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. (geneetika, biokeemia, füsioloogia, ökoloogia) Monitooring e
autentsus) - Usk (religioon – küsimus inimmõistuse suhtes transtsendentsest korrast või olemusest, isegi sõltumata agnostitsistlikust või negatiivsest vastusest sellele küsimusele) Finnis peab neid objektiivseteks (tõendatavateks, mittekonventsionaalseteks) ja endastmõistetavateks (tekivad igaühe kogemuses ja on mõtiskledes avastatavad), täielikeks (ei tulene üksteisest ega ole millelegi muule taandatavad) ja fundamentaalseteks (kõik muud inimlikud hüved ja eesmärgid tulenevad seitsmest põhiväärtusest või nende kombinatsioonidest). Praktiline mõistlikkus on eriline põhiväärtus, sest selle kaudu tuvastame ja püüame realiseerida kõiki teisi põhiväärtusi [ega mitte vastuolu väärtusega-iseeneses?]. Praktiline mõistlikkus on ka meetod inimhüvede käsituse muutmiseks praktilise ja konkreetse käitumise juhisteks. F-e arvates on see moraalifilosoofia keskne küsimus. Seepärast tähtsustab F
Uusajal on epistemoloogia olnud filosoofia domineerivamaid valdkondi. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimus. Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina (peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad (siin küsib “mina”, kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljas-pool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on
Areneb 1) käitumise automaatseks muutumine 2) tekivad spets enesekontrolli oskused/teadmised, mis võimaldamad sama tulemust väiksema pingutusega METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa enesereg kulub muretsemisele. ISIKSUSEOMADUSED- püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism II LOENG 14.09.17 ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y Jangle fallacy- x ja y on erinevad nähtusi, kuna nende kohta kasutatakse erinevaid sõnu Operatsionalism- nähtus on samastatav mõõtmistulemustega
Bioloogiline regulatsioon osa looduslikust organismide arvukuse regulatsioonist, parasiit-, rööv- ja patogeenorganismide tegevus, mis hoiab mingi teise organismi keskmise arvukuse madalamal tasemel, kui see oleks muidu. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele
3) Inimene suurendas tööviljakust masinad. 4) Inimene on püüdnud reguleerida aineringeid, energiaringet õhust N-väetiste tootmine. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Endla Reintam, 2008/2009 11 Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele
Staatiline risk. Seda ei mõjuta majanduse, tarbija käitumise, tehnoloogia ja muude seesu- guste tegurite põhjustatud muutused. Võimalus kaotada jääb kogu aeg konstantseks. Dünaamiline risk. Seda mõjutavad erisugused majanduslikud ja sotsiaalsed muutused. Dünaamilisi riske on raskem ette näha kui staatilisi. Kolmandaks võib riskid jaotada üksikuteks ja fundamentaalseteks. Üksikrisk. Need on seotud individuaalsete sündmustega (näiteks tulekahju). Fundamentaalne risk. Need mõjutavad suuri inimrühmi nii sotsiaalses kui ka füüsilises mõttes (töötus, sõda, aatomielektrijaama avarii, inflatsioon). Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske kindlustavad kindlustusfirmad. Spekulatiivseid, dünaamilisi ja fundamentaalseid riske pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada. Seda
annaabi.ee 
