● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu ● Fidel Castro korraldatud rünnak Moncada sõjaväele ebaõnnestus 26. 07.1953 ● 1956 Castro korraldas uue rünnaku ● 1959 Castro sai võimule ● Sigade lahe dessant 17.04.1961 ● Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 El Nicho juga Saturno koobas Turquino (1974 m) Tänan kuulamast!
Reisikogemused ja vaatlused LadinaAmeerikas Järeldus, et regioonis sügavalt juurdunud majanduslik ebavõrdsus on omane : · monopolistlikule kapitalismile, · uuskolonialismile ja · imperialismile Ainus ravim on maailmarevolutsioon. Kohtas Mehhikos Fidel Castrot ja liitus 26. Juuli Liikumisega 1956 oli revolutsionääride hulgas, kes Castro juhtimisel tungisid Kuubasse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud Kuuba diktaator Fulgencio Batista. Mässuliste seas sai kuulsaks Ülendati komandandi auastmesse Mängis pöördelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises, mis tõukas Batista troonilt. 195961 töötas ta Kuuba riigipanga presidendina 196165 tööstusministrina. Diplomaadina maailmas ringi liikudes ja riigijuhtidega kohtudes esindas ta Kuuba sotsialismi. Oli viljakas literaat ja päevikupidaja, kirjutades partisanisõja teoreetilise ja praktilise käsiraamatu ning tuntud memuaarid oma
Populatsioon 11,3 mil Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt: // Kuuba sai populaarseks turistimagnetiks // Kuubalased olid väsinud korrupeerunud valitsusest // Batista rajas taristuid ja koolimaju // Majanduslik edu Opositsiooniparteid korraldasid vastuhakke Lõpuks leiti Batista ühendused maffiaga Fidel Castro ja sõbrad Fidel Castro Kuulus parlamenti ning parteisse Orthodoxo Oli üks aktiivsemaid valitsuse vastaseid Batista vastane 26
Raúl, ja 4 õde, Angelita, Juanita, Enma, ja Agustina. Nad kõik on sündinud väljaspool abielu Fidel oli 8 aastane, kui ta ristiti Kui Fidel oli 15, abiellus tema isa ta emaga Fidel oli intelligentne laps, kuigi huvitatud pigem spordist kui õpingutest Kekkoolis käis ta Beléni koolis (jesuiitide kool Havannas) Ta õppis õigusteadust Havanna ülikoolis Tuntuks sai ta vaeste klientide kaitsmisega. Kavandas kaks nurjunud riigipöör dekatset Fulgencio Batista parempoolse reziimi vastu osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväe kasarmute vastu Pärast pagulust USAs ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Castrol oli ka Kuuba relvajõudude kõrgeim auaste `Comandante en Jefe' (ülemjuhataja)
Osalesid NSVL, USA ja Hiina. Enne oli Korea olnud Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Korea, USA Lõuna- Korea. Kumbki neist üksteist ei tunnistanud ning tahtsid ka teist poolt endale. Lõunas loodi Korea Vabariik ning põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis 1962 Nõukogude Liidu ja Kuuba ning Ameerika Ühendriikide vaheline vastasseis. 1959. aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro, kukutades USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Kuubal algasid sotsialistlikud reformid (natsionaliseerimine jne), mis teravdasid Kuuba suhteid USA-ga. USA-le ei meeldinud ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Breznevi doktriin NSVL lubas, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem
Kuuba Peale II maailmasõda Olukord peale II maailmasõda * Domineerisid sõjaväelised diktatuurid * Sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded * Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest * Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riigi sisepoliitikasse. Fulgencio Batista y Zaldívar (16.jaanuar 1901 6.august 1973) * 19341940 oli Kuuba sõjaväe staabiülem ja poliitiline juht * 19401944 ja 19521959 oli Kuuba president * 19521955 presidendi kohusetäitja * Esimene mittevalge, kes sai Kuuba presidendiks. Kuuba revolutsioon * Kuuba revolutsioon oli osa kommunistlikust maailmarevolutsioonist, millega loodeti kukutada senine kord ja asendada see õiglasema ühiskonnaga. * 1956
Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerika miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis ta USAsse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933 aastal astus Machado peale erinevaid ülestõuse tagasi. Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks Fulgencio Batista. Peale seda oli Kuubal küll mitmeid riigijuhte, aga tegelik võim oli Batistal. Pikemalt artiklis Kuuba riigipeade loend . 8 1940 aastal toimusid Kuubas presidendivalimised, mille võitis kommunistidega koalitsiooni moodustanud Fulgencio Batista Grau San Martíni vastu. 1944 võitis valimised Grau San Martín, kuna vastavalt põhiseadusele, ei saanud Batista uuesti kandideerida ja ta läks elama USAsse
tõeliselt võrdõigusliku ühiskonna loomist: sel eesmärgil olid nad valmis hävitama nii paljusid oma rahva hulgast , kui neile vajalik tundus.veresaunaga tapeti 1,5 miljonit inimest. Raporteeriti juhtumitest,kus lapsi sunniti oma vanemaid tapma. Kuuba-esimene ja ainus allesjäänud kommunistlik riik Ladina-Ameerikas. Kommunistlikud haarasid võimu Kuubal, kasutades ära põhiolemuselt keskklassi ülestõusu Fulgencio Batista diktatuuri vastu.Fidel Castro polnud algul kommunist, tal oli iha võimu järele.Pärast diktaatorliku võimu omandamist, kaldus Castro vasakule. Kokkuvõtteks Ajalooallikad vihjavad tugevalt sellele, et kommunism polnud hea idee mis nurjus vaid see oli halb idee. Kommunism elab tänapäeval edasi ainult üksikutes maades- Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis ja Kuubal-ja isegi seal hoiavad kommunistid võimu enda käes, kuid see kõik toimub meeletute järelandmiste hinnaga kapitalismile.
revolutsioonis. 1953. aastal läks ta Guatemaalasse, kus liitus presidendi Jacobo Arbenzi pooldajatega, et viia läbi sotsiaalne revolutsioon. Sel ajal sai ta ka oma hüüdnime, mis tulenes argentiinlaste kombest täiendada oma juttu hüüdsõnaga che. Kui LKA Arbenzi 1954. aastal võimult kõrvaldas, järeldas Guevara, et USA on alati progressiivsete vasakpoolsete vastu. Ta lahkus Mehhikosse, kus kohtus kuubalastest vendade Fidel ja Raúl Castroga, kes valmistusid kukutama Kuuba presidenti Fulgencio Batistat. Guevara ühines Castro vägedega, mis saabusid Kuubasse Oriente provintsi novembris 1956. Kui Castro väed olid 2. jaanuaril 1959 vallutanud Havanna, sai Guevara Kuuba kodanikuks ning töötas põllumajandus- ja agraarreformiosakonnas. Need edukalt peetud lahingud aitasid kommunistidel saareriigis võidule tulla ja tegid Guevara maailmakuulsaks. Hiljem oli ta Kuuba Riigipanga president 19591961 ja tööstusminister 19611965. Pärast
rahvusteadvuse kasv. Peagi Nõukogude Liit lagunes, milles moodustas oma osa ka majanduslik olukord. (ibid) Sarnaselt Nõukogude Liidule kehtestati ka Kuubas 20. sajandi esimesel poolel käsumajandus. Kuuba iseseisvumisest 1902. aastal kuni 1940. aastani, oli riigis segu traditsioonilisest ja käsumajandusest: majandus oli Kuuba ja USA riikliku kontrolli all, samas baseerus majandus enamjaolt vaid naturaalmajandusele. 1940. aastal kehtestas riiki valitsema asunud diktaator Fulgencio Batista Kuubas käsu- ja plaanimajanduse, mille järgi toimis riigi majandus väga ebaühtlaselt: kogu rõhk suunati suhkru tootmisele ning selle müügile välisriikidesse. Tootmisest tulenev raha voolas suures osas USA-sse ning ülejäänud jaotati Erle Maido Kristiine Kört
Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis 10 1. ta USA-sse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933. aastal astus Machado pärast mitut ülestõusu tagasi. Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks Fulgencio Batista. Pärast seda oli Kuubal küll mitmeid riigijuhte, aga tegelik võim oli Batistal. 1940. aastal toimusid Kuubas presidendivalimised, mille võitis kommunistidega koalitsiooni moodustanud Fulgencia Batista Crau San Martíni vastu. 1944 võitis valimised Grau San Martín, kuna vastavalt põhiseadusele, ei saanud Batista uuesti kandideerida ja ta läks elama USA-sse. 1948. aasta presidendivalimised võitis Carlos Prío Socarrás ja 1952pidi toimuma uued valimised, mida Batista
Kuigi Lääs sai aru, et ei suudeta end kaitsta, ei tõmbutud tagasi. * Inimeste valgumist läände takistati selle piiri sulgemisega 13. aug ja hiljem rajati sinna Berliini müür. * kriis vaibus, kuid Lääs ei suutnud vabastada idatsooni ja NSVL ei suutnud neelata Lääne-Berliini. Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1962 * 1956 tõi laev Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, et alustada diktaator Fulgencio Batista vastu partisanisõda. * See kujunes edukaks ja 1959 tuli Castro võimule * 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga * USA viis pagulased Kuubale, kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema. Nn Sigade lahe dessant ebaõnnestus, Ameerika oli häbistatud. * Hruštšov asus kuubale paigaldama keskmaarakette, millest USA teada sai ja 22. okt 1962 Kennedy hoiatas kogu maailma
nähakse vajadust kukutada hetkel valitsev riigivõim, mis tihti oli sarnane oma kontsentreeritud võimu poolest. Selle ideaalseteks näideteks kõige kuulsamad kommunistlikud riigipöörded, mille käigus said võimule Vladimir Lenin ja Fidel Castro. Lenin kukutas selleks maailmasõjast nõrgestatud Venemaal monarhia ja Castro astus vastu ning kukutas Külma sõja ajal militaristliku diktaatori Fulgencio Batista. 19nda sajandi lõpu ja 20nda alguse Hispaanias olid väga segased ajad, kus toimusid pidevad muutused riigikorras ja võim vahetus tihti. Riigi üldine kehv olukord viis võimu ühelt monarhilt teisele, vabariigile, militaristis diktaatorile ja nii mitu korda, kuni Francisco Franco seda peale verist kodusõda suutis võimu säilitada. Neid näited võiks tuua veel ja veel ning neil oleks kõigil oma eesmärk, kohati sarnasem, kohati totaalselt erinev
7 Fidel Castro suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni , mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks, suureks, maailmasõjaks. 8 Fidel Castro Castro Vs. Batista Aastal 1950, Castro lõpetas õiguse kooli ja hakkas harjutama õigust. Säilitada suurt huvi poliitika vastu, sai Castrost kandidaat Kuubas esindajatekoja valimisprotsessi ajal juuni 1952. Kuid enne valimisi sai korraldada, edukas riigipööre eesotsas General Fulgencio Batista kes kukutas eelmise Kuuba valitsuse, tühistades valimised. Batista eeskirja alguses, Castro võitles tema vastu. Alguses võttis Castro mõista õiguslikku vahendit kohut , et tõrjuda Batista. Samas, kui et ebaõnnestunud, Castro hakkas korraldama maa rühma mässulistega Rünnak Moncada kasarmutele 26 juuli hommikul 1953 ,Castro ja tema vend Raúl, ja rühm, umbes 160 relvastatud mehega ründas suuruselt teist sõjaväebaasi Kuubal - Moncada kasarmud Santiago de Cuba
vahelduva eduga. Kuuba raketikriis ongi külma sõja episood, kus oli edukas NSV Liit, kes sokutas oma raketid ameeriklastele salaja nina alla ja oleks seetõttu äärepealt päästnud valla uue ilmasõja. 3 Algus Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus reziim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid, mispeale USA katkestas Kuubaga diplomaatilised suhted ning kehtestas tänaseni jõus oleva majandusembargo. Castro valitsus ei lasknud end aga heidutada ja kuulutas maa sotsialistlikuks vabariigiks. Seejärel seati sisse suhted Nõukogude Liiduga ning asuti nautima viimase sõjalist ja majandusabi. (1)
Ka Guantanamo mereväebaasi rajamiseks · 1902 Kuuba esimese presidendina saab võimu Tomas Estrada. USA lahkub Kuubalt, kuid sekkun taas 1906-09 ja 1919-24 · 1909 Liberaalse presidendi José Miguel Gomezi valitsusaeg. Majanduslik õitseaeg; USA investeerib turismi, hasartmängudesse ja suhkrutööstusse · 1925-33 President Gerardo Machada diktaktuur · 1933 Aastaid kestunud partisanivõitlus lõppeb revolutsiooniga. Võimu haarab Fulgencio Batista · 1955 Pärast kaht aastat vangistust saadetakse õõnesutstöös süüdistatud Fidel Castro riigist välja · 1959 Batista põgeneb. Võimu haarab tagasipöördunud Castro; tema esimeseks asetäitjaks saab tema vend Raul ning teiseks asetäitjaks saab Che Guevara. Üldine natsionaliseerimine, Kuuba kujundatakse NL eeskujul ümber 3 · 1961 USA katkestab Kuubaga suhted
2014. Suessi kriis. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Suessi_kriis (13.01.2015) 22 Ajakiri Director. 2003. Suessi kriis. Kättesaadav: http://www.director.ee/suessi-kriis/ (13.01.2015) 8 2.3. Kuuba kriis Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus režiim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid (...). 23 1960. aastal tegi Washington äärmiselt eksliku sammu – ta kehtestas Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo. See oli aga peamiseks põhjuseks, miks Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks NL-i poole pöördus.24 Tõsi - Hruštšov oli esialgu Kuuba toetamise küsimuses äraootaval seisukohal
abil hoida kinni oma kodanikke), sulgesid NSVLi ja Ida-Saksa väed 13. augustil I-ja L-Berliini vahelise piiri, rajati Berliini müür (müür ümber Lääne-Berliini) o Müür lahutas peresid, idaberliinlased ei saanud enam lääne pool tööl käia, lääne poole raha oli väärt 6 korda rohkem kui ida pool, müür sai külma sõja sümboliks Kuuba (ehk Kariibi kriis) 1962 : Kuuba + NSVL vs USA o 1959 kukutati diktaator Fulgencio Batista, võimule tuli Fidel Castro, keda peeti liberaaliks o Kuuba oli korrupeerunud, USA suhtusid Btista kukutamisse sümpaatiaga o Arvati, et Castro taastab demokraatia, kuid kehtestas hoopis oma diktatuuri o Alustati pahepoolseid ümberkorraldusi, suhted USAga halvenesid: ei ostetud enam Kuuba suhkrut o NSVL ostis suhkru ise, päästis Kuuba majanduse o Castro natsionaliseeris USA ettevõtted, seejärel kuubalaste omad ja kuulutas, et Kuubal toimub