Friedrich Nietzsche (0)

Friedrich Nietzsche
Elulugu:
Friedrich Nietzsche sündis 15.oktoobril 1844 Saksimaal Röckeni külas. Pärast isa surma 1849.aastal kolis ema ja õega Naumburgi. 12aastasena oli ta juba katsetanud komponeerimist ja kirjutanud luuletusi. 1959 asus õppima Pforta internaatkooli, 1864 astus Bonni ülikooli õppima teoloogiat ja klassikalist filoloogiat, aasta hiljem läks üle Leipzigi ülikooli, kus tutvus Wagneriga. 24aastaselt kutsuti ta Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks. 1870.aastal võttis osa Saksa-Prantsuse sõjast vabatahtliku sanitarina, kuid pöördus haigena tagasi, pühendus peagi filosoofiale. Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud. 1876.aastal lahkus kehva tervise tõttu ülikoolist, läks Itaaliasse. 1878-1888 töötas oma tööde kallal, oli üksildane ja vahetas tihti elukohta. 1889 varises Torinos psüühiliselt kokku, teda hooldasid surmani ema ja õde. Nietzche suri 25.augustil 1900.
Filosoofia
Üliinimene:
Nietzsche “ühiskonnafilosoofia” on allutatud üksiku inimeses metafüüsikale, kui ta räägib hulgast, räägib ta üksikisikust. Nietzsche üliinimene on metafoor , millega kujundliku keele meister tahab väljendada inimsuse ideaali. Inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab endale jumala funktsiooni. Üliinimlikkus ei ole omadus, mida saab täielikult saavutada, see on see, mille poole püüeldakse. Nietzsche üliinimesel on kõik need omadused, mis inimesest inimese teevad: väärtuste ja tähenduste loomine, üha uute tõlgenduste sünnitamine, iseenda ületamine. Inimene võib ise väärtused luua, kuna tegelikke väärtusi ei eksisteeri. Neid väärtusi luues hakkab ta ise jumalaks , kuid sellegi jumala võib ta võita. Seetõttu ei ole üliinimene mingi ülim rass , teiste üle valitsema loodud, vaid kultuuriinimene, sõltumatu ja iseseisev isiksus, keda juhib vaid ta enda tahe.
Moraali tekkest:
Uurib, miks on olemas moraal ja hea ning halva mõisted. Arutleb moraali õigsuse üle: ehk takistab moraal elu elamist, on inimkonna haigus? Moraal ei ole seotud kasulikkusega, inimesed peavad õigeks seda, mida teevad võimukandjad, nagu ka antiikajal , on vale see, mida teevad võimutud. Ta ei väida, et õige oleks õige ega vale, ega sa seda, et tänapäeva moraal on vale,.
Anti-Kristus:
Nietzsche kultuurikriitika on suunatud ristiusu ja selle väärtuste poole, ta usub, et ristiusk on enesehävituse õpetus. Kuna ta Ecce Homos paljastab ristiusu sellena , milleks ta seda peab: kuritegu moraali vastu, on ta anti-kristus. Nietzsche ei usu millessegi, mis inimest pisendab, teda lihtsustab või labastab.
Võimutahe:
Võimutahe on inimese põhiolemust esilekutsuvad ihad ja instinktid. Ta võib avalduda mitmel erineval moel ja ta otsib endale ise vastupanu ja kannatusi, et neist võitu saada. Ka filosoofia on võimutahe. Ta kiidab võimutahet, rõhutab selle olemasolu endas ja ka kõigis teistes, kuid ei kiida seda heaks.
Teosed:
Tragöödia sünd muusika vaimust (1872)
Ajakohatud vaatluses (1876)
Inimlik,liiginimlik (1878)
Koidupuna (1881)
Lõbus teadus (1882)
Nii rääkis Zarathustra (1883-1885)
Sealpool head ja kurja ( 1886 )
Moraali päritolust (1887)
Wagneri juhtum (1888)
Puuslike hämarus (1888)
Anti-Kristus (1888)
Nietzsche contra Wagner (ilmunud 1895,kirjutatud enne 1889.aastat)
Ecce homo (ilmunud 1895,kirjutatud enne 1889.aastat)
Kasutatud kirjandus:
* http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche
* Esa Saarinen “Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini ” lk 307-331
* Friedrich Nietzsche “Ecce Homo”
* 50 klassikut .Filosoofid:mõtlejaid antiigist tänapäevani. lk 232-237