aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Muudustab 15% varude üldhulgast. Turvas maavarana on lihtsast energeetikaatomitest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Aiandusturba ekspordist saadakse suurt tulu. Kasutusviise võiks leida teisigi meditsiin, kosmeetika, keemiatööstuses. Freesturba algmaterjaliks on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade loomisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks , allpanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlas. Küttefreesturba algmaterjaliks on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11 mm, seda turvast toodetakse mai algusest kuni augusti lõpuni
Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks. Ja eelneva tõttu on laugastes peaaegu võimatu näha vetikaid või kohata veetaimi. Rabivere Soo Rabivere soo ehk Hagudi soo ehk Rabivere raba on raba Raplamaal Kohila vallas ja alevis. Soo jääb Rabivere maastikukaitseala piiresse. Soo jääb alevist lääne poole. Raba on osa Rabivere maastikukaitsealast, välja arvatud loode- ja läänepoolne osa, kus toimub freesturba tootmine. Rabast kagu poole jääb Kõnnu raba (Kõnnu järv), lääne poole jääb Pihali soo. Mõlemad kuuluvad Rabivere maastikukaitsealale ja kõik koos moodustavad peaaegu katkematu rabamassiivi. Rabas on hulgaliselt laukaid (Pikklaug, Kaselaug). Kuna piirkonnas on palju karsti, siis kaovad rabast väljuvad veed peagi maa alla (Urge kurisu). Raba servades ja laugaste ümbruses kasvab laiguti jõhvikaid. Raba
Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. 50% lagunemisastme korral on filtratsioonimoodul 0,1 m/ööp, mis on võrreldav raske liivsaviga. Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse. Turba vajumine. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Looduslikus olekus sisaldab turvas väga palju vett (kuni 90% kogumassist). Kuivendamise tagajärjel osa vett valgub turbast välja, selle asemele jäävad tühikud, mille kokkuvajumise tagajärjel toimubki turba vajumine. Vajumise tagajärjel turvas tiheneb, tema mahumass suureneb
Turbavõtupaiku oli 19. sajandi keskpaigaks registeeritud rohkem kui 300. Turba kasutamine suurenes 20. sajandi alguses, kuna turvas oli elektrijaamades põhiliseks kütteaineks. Aastatel 19251935 võeti puit küttemajanduses laialdasemalt kasutusele ning turba osatähtsus vähenes. Veidi hiljem algatati metsaraie pidurdamiseks kütusereform ning turbakütuste osakaalu suurendati. Alusturba kaevandamine suurenes 1960. aastatel ning kaevandamist hakati riigi poolt rahastama. Freesturba kaevandamist alustati 1938. aastal ning kaevandamine kasvas kiiresti, sest suurenes nõudlus aiandusliku- ja alusturba järgi. Kodumaise freesturba kasutamine on tänapäeval vähenenud, kuid kaevandamine ekspordiks on suurenenud 116 000 tonnilt kuni miljoni tonnini 2008. aastaks. Tõenäoliselt jätkub freesturba eksport ka edaspidi, kuna kõrgekvaliteetse rabaturba varud on Lääne-Euroopas piiratud. Eesti on maailmas aiandusturba ekspordimahu poolest 3.4. kohal. 1980
Kasvuhoone ja selles kasutatavad abivahendid: küte, varjutusseade, kastmine ja niisutusseadmed, ajatuskastid, substraadisegud. Juurutusruum ja sibulate hoidmise tingimused: Kuni 25 okt. 9º, 25 okt. – 05 nov. 7º, 05 nov. – 01 dets. 5º, edasi 2-5º 9º - eeljahutatud ja jahutamata tulbid Substraat: Parim substraadisegu saadakse madalsoomullast ja alusturbast (60%+40%), millele lisatakse 20% jämedat liiva. Substraadisegu optimaalne pH 6-7. Meil kasutatakse enamasti freesturba ja liiva segu. Substraat peab sisaldama küllaldasel määral õhku ja olema hea vee läbilaskvusega. Ajatamine tähtpäevadeks: Jõulud ja aastavahetus: kasutame Hollandist tellitud 5º tulpe suurusega 12/+. Kannad puhastada. Juurdumiseks 2 nädalat 11-12º, edasi 20-23º. Ajatamise kestvus 35-60 päeva. Fusarioosist kahjustatud taimed eemaldada ja hävitada (etüleeni kahjustus) Valentinipäev: Tellime eeljahutatud sibulad 9º juures 6-8 nädalat. Kasti istutatult
aastal lämmastikurikka väetisega. Järgnevatel aastatel antakse fosforit ja kaaliumi sisaldavaid väetisi. Pohl Pohl on väetamise suhtes veelgi tundlikum kui mustikad. Kui kasvusubstraadiks on freesturvas, siis peale taimede juurdumist umbes kuu aja pärast võiks kasta peenart happelise väetise lahusega. Järgmistel aastatel väetatakse freesturbal kasvavat pohla kevadel enne kasvu algust happelise väetisega. Pohlapeenart on hea igal aastal multšida kas freesturba, lehtpuude või paar aastat seisnud okaspuude saepuruga. Kasutada võib ka metsakõdu. 6. Haruldasi metsamarju. Sinine kuslapuu Kasvab Baltikumist kuni Kaug-Idani. Eesti võib leida teda lubjarikaste soode ümbruses. Sinine kuslapuu on 1,5 m kõrgune põõsas. Lehed on kahvaturohelised. Õied on kollased. Eelistab neutraalsepoolset või siis väga kergelt aluselist mulda. Head raviomadused (kõrgvererõhk , südamehaigused). Marjadel bakteritsiidne toime.
jämedat freesturvast, männikoort, veidi liiva, suuri raudkive või puupakke. Kui aluspind on täis umbrohu või puude ja põõsaste juuri, tuleb pind katta spetsiaalse vett läbilaskva, kuid juuri mitte läbilaskva kangaga. Edasi leotame turbapätse, vajadusel lõikame tasasemaks ja hakkame neid laduma vastavalt etteantud kontuurile (joonisele). Turbaplokid võib kinnitada aluspinna külge ja omavahel siduda puupulkade abil. Turbapätsidest piiratud ala täidame jämeda freesturba ja männikoore seguga. Pind tuleb kõvasti kinni tampida, kui tahame juurde laduda uusi korruseid. Turbaaeda paigutame ka suuri raudkive või puupakke - see on aia ilustamiseks ja hooldustööde lihtsustamiseks, et oleks, kuhu astuda. Pruunid turbapätsid hakkavad rohetama juba järgmisel aastal, kolmandal aastal on nad ühtlaselt kaetud rohelise samblavaibaga, sest rabast toodud pätsides on peidus samblaeosed, mille abil nad paljunevad.
(Vaccinium angustifolium), mille kõrguseks on 0,2 ... 0,6 m. Mainitud liikidel esineb veel ka mitmeid sorte. Põõsasmustikate kasvatamiseks sobivad kasvukohad on · happelise reaktsiooniga (pH 4,5 .... 5,5), kerge lõimisega hea õhustatavusega ning vett hästi läbilaskvad saviliivad ning liivsavid; sobivad ka ammendatud turbaväljad · päikeselised, tuulte eest varjatud · sinna ei kogune seisvat vett Mustikatele ei sobi põuakartlikud mullad. Freesturba lisamine aitab muuta mulda sobivamaks. Aitab ka multsimine kas turba, peenravaiba või puiduhakkega. Vajalik kaitsta jäneste eest ning marju lindude eest. Mustikat saab paljundada kas seemnetega (ei tagata sordiehtsust), varakevadiste pistokstega, suviste haljaspistikutega või meristeemmeetodil. Esimene saak saadakse 3...4 aasta pärast ning saagikuseks on 2... 7 tonni marju hektarilt. Istanduse iga on 20 aastat ja enamgi. Muid hapulembeseid taimi:
liiva ja liivakivi poore täita. Hüdroloogilised uuringud näitasid, et turba tootmist on ohtlik laiendada ka Nohipalu järvede pärast. Kuivendussüsteemi tagajärjel Meenikunno-taolises rabas võivad veevarud väheneda suuremal alal. Selliseid soostumisel liivapinnasele tekkinud rabasid on Eestis kolmandik ja kõik need tuleks võtta kaitse alla! Meenikunno raba uurimist alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis. Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine, millega võisid ohtu sattuda haruldased taimeliigid. Uurimistöödel lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgjärve veereziimi muutumine, rabasaarte rõngana paiknemine. Meenikunno rappa on rajatud ka õpperada. Õpperada rajati selleks, et iga inimene saaks tutvuda Eesti ürgsema maastiku - rabaga. Matkal tutvustatakse omapärast rabaloodust. Rada kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Laudtee ääres asuvaid peatusi tähistavad
agrotehniline melioratsioon keemiline melioratsioon melioratsioon lisandainetega metsa rekreatiivne melioratsioon väliparandus 15. Jääksoode mõiste ja iseloomustus Jääksoo - soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud. Sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Tekkinud peale soo kuivendamist ja turba kaevandamist. Iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba või tükkturba tootmine. Jääksoo edasine areng sõltub aluspõhjast, selle veepidavusest ning ala veevahetuse kiirusest. 17. Kuivendusviisid Kuivendusviis – meetodi all mõistetakse abinõusid ja võtteid, mille abil liigniiskus kuivendatavalt maalt kõrvaldatakse. Kuivendusviisid jagunevad: hüdromelioratiivsed agromelioratiivsed kuivendusviisid Esimesed on põhilised, teisi kasutatakse vaid põllumajandusmaadel
Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ära ja samuti püsib niiskus kauem pinnases. Samuti tuleb tulpide õitsemise ajal välja kaevata ja hävitada viirushaiged tulbid, need tunnete ära siiruviiruliste õite poolest, kus värvid on väga ebaühtlaselt jaotunud. Ärge lõigake viirushaigeid ja terveid tulpe ühe ja sama noaga, nii olete ise tahtmatult viiruse levitaja! Äraõitsenud tulpidel tuleb ära murda arenemahakanud seemnekuprad, et mitte kurnata sibulat
SOO JA SOOSTUVATE METSADE KUIVENDAMISE TULEMUSED. Tulemused sõltuvad soo tüübist. Mida kõrgem turba potensiaalne viljakus, seda suurem kuivendamise tagajärjel saadav toodang.Lodu kkt võib tootlikkust vähendada. Noored puistud reageerivad enam kui vanad. Tootlikkusele aitavad peale kuivendust kaasa ka parem majandamine. JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE.Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad. Nende iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba, tükkturba, väetisturba või hüdroturba tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka.Erandjuhtudel, kui veereiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks
mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi. Mustikad ei talu seisvat pinnavett, seepärast tasandage põld enne istutamist korralikult. Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv istutusaeg on varakevad. Taimed istutatakse ridadena. Liigid Ahtalehine mustikas – Vaccinium angustifolium. Kuni 0,6 m kõrgune mais valgete kuni punakate õite ja augustis maitsvate sinimustade, suurtes kobarates asuvate marjadega heitlehine hargnev põõsas, mis värvub varasügisel väga erepunaseks ja püsib sellisena peaaegu kuu aega
vaaludena kohtadesse, kust maavara on väljatud; kasutatakse põlevkivi- ja kasutati fosforiidikarjäärides - aukkaevandamine - katend lükatakse või veetakse karjääri kõrvale või sellest eemale ja väljatud maavara kohale jääb auk; kasutatakse näiteks liiva, kruusa või lubjakivi kaevandamisel - väljakkaevandamine - maavara kaevandamine toimub suurel pindalal; kasutatakse freesturba tootmisel · allmaakaevandustes; altkaevandatud on meil põlevkivi (Ida- ja Lääne-Viru kaevandused), fosforiiti (Ülgase ja Maardu kaevandused), liivakivi (Aruküla ja Piusa kaevandused), diktüoneemaargilliiti (Sillamäe kaevandus) Kaevandustega kaetud pindalade kohta võib leida mitmesuguseid, mitte kokkulangevaid andmeid. Pärast maavara ammendamist ja/või kaevandamise lõpetamist tuleb karjäärid ja murrud nõuetekohaselt rekultiveerida
kinnikasvamise tulemusena. Tüüpiline laukaraba puudub, kuigi esinevad üksikud laukad, millest kaks on muutunud soojärvedeks. Märgid soo arengus viitavad uute laugaste tekkele ja älveraba väljakujunemisele. Esineb ka raba ümbritsevaid liivaseljandikke ja künkaid, nagu Kamarusmägi, Tuudipalu „mäed“ ja Pikksaar, mis kerkivad kuni kümme meetrit soopinnast kõrgemale. Meenikunno raba uurimist alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis 1984. aastal. Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine. Leevi-Veriora maantee küljel on käinud Nõukogude ajal turba kaevandamine. Turbaga varustati ümbruskonna majandeid. Peagi see lõpetati, sest ohtu sattusid haruldased taimeliigid. Uurimistöid tehes lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgejärve veereziimi muutumine ja rabasaarte rõngana paiknemine (võimalik meteoriitne teke). 1.3. Valgejärv Nohipalu Valgejärv on oligotroofne järv Põlva maakonnas
tulemusi küllalt ootuspäraseks lugeda. Kas kuivendamisega saavutatav tootlikkuse tõus on kulutuste katmiseks piisav, peavad näitama ökonoomilised arvutused. Kuivendamist ulatuses, mis on vajalik metsateede ehitamiseks ja metsade majandamiseks paremate tingimuste loomiseks, tuleb otstarbekaks pidada. 9) JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad. Nende iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba, tükkturba, väetisturba või hüdroturba tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veereiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks
segatakse ja sobiva niiskuseni kuivamise järel kogutakse kokku ja ladustatakse kas raba serva või turbabriketitööstuse lähedusse. Ladustamise juures on oluline valida selline asukoht, kus suured turbaveokid kogu talve jooksul ligi pääseksid. Katlamajade juures üldreeglina suurtes kogustes turvast ei ladustata. Et ladustatud turvas vihma ja lume toimel ei niiskuks, turbaauna pealmine kiht kas tihendatakse või kaetakse kilega. Varikatuse või kinnise hoidla ehitamine freesturba säilitamiseks on reeglina liiga kallis ja sellisteks kulutusteks puudub otsene vajadus. Freesturvast kasutatakse kütusena põhiliselt suurtes põletusseadmetes, lisaks kasutatakse suur osa freesturbast ära turbabrikettide tootmiseks. Freesturbast saab valmistada ka turbapelleteid. Ajalooliselt on tükkturba tootmiseks rakendatud suuri kuivatiga turbapresse, kuid käesoleval ajal on levinud põhiliselt selline tehnoloogia, mille korral raba pinnasest freesitakse turbamass
annaabi.ee 
