ka haiglust, ehmatust ning kahvatust. Lisaks tähistab valge kummaski keeles rassilist kuuluvust. (Degel 2005: 104–105) Eesti ja vene keel erinevad valge tähendustamises selle poolest, et vaid eesti keeles on valgel tähendus "uus". Vene keeles, erinevalt eesti keelest, seostub valge aadlipäritoluga. (Degel 2005: 104–105) 3.2 Must/чeрный Mustal on mõlemas kultuuris negatiivne tähendus, tähistades metafoorides traagilisust ning ebaõnne. Ka mõlema keele fraasides on mustal sünge tähendus. Lisaks näitasid ka küsitluse andmed, et inimestel assotsieerub mustaga peamiselt õudus, raskus, katastroof, sõda. Nagu valge, tähistab ka must mõlemas keeles rassilist kuuluvust. (Degel 2005: 105–107) Eesti keeles seostub must ka mustuse ja poriga.Vene keeles Degel tugevat seost mustusega ei täheldanud, sest see ei avaldunud fraseologismides ega metafoorides. (Degel 2005: 106–107) 3.3 Punane/красный
loob. Enesekindlas teadmises omaenda kõrgeandelisusest läks kaotsi midagi tema igavesest lapselikkusest. Teiselt poolt tohib vististi näha mänguelemendi teatavat tugevnemist kunstielus järgmises näites. Kunstnikku peetakse tema kaasinimeste massist kõrgemaks, eriliseks olendiks ja teatavat austust tuleb tal võtta oma pärisosana. Et seda teadmist oma ainukordsusest läbi elada, vajab ta austajatest või vaimusugulastest koosnevat publikut, sest fraasides kingib mass seda austust talle kõige rohkem. Nagu vanimale luulekunstile, on ka tänapäeva kunstile ikka veel hädavajalik teatav esoteerilisus. Tänapäeva publicity-aparaat koos kirjanduslikult ülespuhutud kunstikriitika, näituste ja ettekannetega on sobilik tugevdama kunstiväljenduste mänguiseloomu" (Johan, Huizinga 2004:223-224). Kunsti peamiseks võluks on tema ilu ning pühadus. Ta suudab luua niivõrd palju mänguelemente, olgu siis muusikas või tantsus
Helitud klusiilid on akustiliselt tehelikult vaikus, kuid sulu vallandudes tekib müra. Frikatiive iseloomustab kitsast ahtusest põhjustatud kahin. - Suprasegmentaalsed omadused Kõne suprasegmentaalsed ehk prosoodilised (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadusd on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia. Suprasegmentaalsed omadused võivad olla seotud ainult segmentidega, kid üldiselt esinevad need sõnades, fraasides või lausungites. Rõhul ja intonatsioonil on kõigis keeltes oluline ekspressiivne ülesanne. * Kvantiteet kõnesignaalis ajaline kestus, kõne vastuvõtul vastab sellele tajutud pikkus. Pikkade ja lühikeste häälikute erinevust võidakse kasutada sõnade tähenduse eristamiseks, nt sada, saada!, saada (da- inf). Kestus on alati kõne tähtsaim avaldumisvorm. Kui kõnetempo tõuseb, siis segmendid lühenevad.
roll võib neis kõigis olla ka kultuuri kaudu omandatud märgilistel harjumustel.) Intonatsioonist kui keelelisest (fonoloogilisest) fenomenist saame rääkida sealtpeale, kus sõnade, fraaside või tekstilõikude meloodikas ilmneb teatud kindel, iseäranis aga tähendust mõjutav korrapärasus. Näiteid: 1) eesti sõnaintonatsiooni iseloomustab valdavalt langev toonikäik, kuid selle intervall (languse ulatus kõrgeimast madalaima toonini) erineb lõpetamata ja lõpetatud mõttega fraasides; 2) küsi- ja mööndlause intonatsioonimallid paljudes keeltes (nt vene, inglise, saksa) erinevad selgelt. Traditsiooniline termin kõne intonatsioonikujunduse kompleksseks tähistamiseks (nt retoorikas ja värsiesituses) on prosoodia (kr `juurde laulmine') millega algses vanakreeka traditsioonis peeti silmas pillihelile lauluhääle lisamist. Hiljem kanti see sõna üle, märkimaks kreeka värsi jaoks üliolulisi rõhke viimased erinesid liigiti oma meloodilise teostuse poolest (vt
Teoses on mitmeid juhtumeid, alates ahnetest inimestest Varieteeteatris, lõpetades Annuskaga, kes on saamahimu peal väljas ning neid karistatakse vastavalt. Seevastu vaimsed väärtused, eelkõige puhas, siiras ja jäägitu armastus, on need, mis on püsivad ja suudavad tulele vastupanna. Kuna romaanil oli Meistri ja Margarita vahelises suhtes suur roll mängida, siis selle hävitamatus on nende armastuse sümboliks. Õpetlikud momendid avalduvad ka mitmetes teistes justkui süütutes fraasides, mida lausuvad erinevad tegelased: "Kurat, ära kuulis..." (M&M lk 15), "Saatke ta minema, kurat mind võtku!" (M&M lk 184) "Oh, annaksin vist küll hinge kuradile, kui ainult saaksin teada, kas ta on elus või ei ole!" (M&M lk 219). Esiteks on see autori selge viide sellele, kuidas inimesed liialt kergekäeliselt ütlevad sõnu välja, nad kasutavad väljendeid, millele ei vaevu pikemalt mõtlema. Sedasi võttiski Kurat Vaatemängude komisjoni juhataja, jättes ainult tegusa pintsaku alles ja
Paljudes keeltes on oluliseks konsonantide liigitamise aluseks helilisus (helilised, helitud). Retroflekssed konsonandid (keeletipp pöördub üles ja tahapoole) nt inglise keeles, riigirootsi keeles, paljudes India keeltes. 11. Suprasegmentaalsed nähtused. Kõne suprasegmentaalsed e prosoodilised omadused on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia. Suprasegmentaalsed omadused võivad olla seotud ainult segmentidega, kuid üldiselt esinevad need sõnades, fraasides või lausungites. Kvantiteedisuhteid juhivad kõne tootmisel aju ajastus- ja koordinatsioonimehhanismid. Kvantiteedi akustiline vaste kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul vastab sellele tajutud pikkus. Rõhku reguleeritakse õhuvoolumehhanismiga koos fonatsiooniga. Rõhu akustiline vaste on intensiivsus, kõne tajumisel vastava hääle tugevus. Pearõhk (märgitakse IPAs
karistatuse vastavalt tegudele. Seevastu vaimsed väärtused, eelkõige puhas, siiras ja jäägitu armastus on, mis püsib ja suudab tulele vastu panna. Ka romaani Meistri ja Margarita suhtes on suur roll selle hävitamatuse imes kui armastuse sümbolis. Õpetlikkus avaldub ka mitmetes teistes justkui süütutes fraasides: "Kurat, ära kuulis...", "Saatke ta minema, kurat mind võtku!" "Oh, annaksin vist küll hinge kuradile, kui ainult saaksin teada, kas ta on elus või ei ole!" Esiteks on see autori selge
esinev valetamisele viitav sõnaline tunnus on keelevääratused, eksimised millegi nimetamisel või muu selline. Sellel juhtis tähelepanu juba S. Freud kui väitis, et sedalaadi eksimused on seotud alateadvusega andes märku varjatud psühholoogilistest konfliktidest. "Kõnevääratusest saab nõnda vahend, mille abil väljendatakse seda, mida ei taheta avaldada ning niiviisi antakse ennnast välja". Neljas valetamise sõnaline tunnus on nn tiraadide esinemine eksimused tervetes fraasides, lausetes. Niisugune verbaalne käitumine viitab vajadusele vähendada psühholoogilise pinge taset. Viies valetamise sõnaliseks tunnuseks on otsesest vastusest kõrvalehiilimine ja (rafineeritud) puiklemine jäetakse ebameeldiva või neile kahjuliku informatsiooni esitamata. 24. Mitteverbaalsete karakteristikud ütluste hindamisel. Politsei ja teiste õiguskaitseteenistuste töös tuleb kõrvuti verbaalsete karakteristikutega osata kasutada ka mitteverbaalseid karakteristikuid
Naljand eristub samuti folkloorsest naljast, mis pole jutu-, vaid laulu-, ütluse- või keerdküsimuse- vormiline. Vist iga rahva folkloor on tootnud hulgaliselt nn. lorilaule või mitmesuguseid paroodiaid (nt. selle, mis lõpeb värssidega: .../Põleb kuusk ja põleb tuba, / lapsed rõõmsalt leekides. / Kuulge, kuulge, tuleb juba / laste sõber pritsumees!). Naljategemine kuulub ka retooriliste põhifunktsioonide hulka ja naljamõõde osaleb regulaarselt kõnekäändudes, fraasides, slängi- väljendites, vahel väga esileküündivalt ja jõuliselt (nt. Edeneb nagu koeral sibulasöömine; Hädas nagu koer keskmise julga peal või Tule peale, imik!, st. Come on, baby! parodeeriv otsetõlge). Paradoks, oksüümoron, kalambuur, absurd -- need nähtused asuvad eriti tunnuslikult retoorika (troopide) ja nalja puutealal. Naljad tavatsevad kududa ainetest, milles pole sisuliselt mingit korrapära, ka mitmesuguseid
teemasid, mida teised alahindavad või on jätnud tähelepanuta. Nad arendavad selle tähenduslikuks ja oluliseks. Kui idee tähtsus on teistele selgeks tehtud, läheb loov inimene järgmiste valdkondade/ideede juurde, et hakata neid arendama. Loovuse mõõtmine Kreatiivsust saab hinnata rea kriteeriumite baasil: ideede väljendamine: võime ühe sõna või kujundi esindamisel kergekäeliselt arendada ning mängida fraasides assotsiatsioonide küllusega ideede kombineerimine uudsel viisil: laia ulatuslike innovaatiliste lahenduste arendamine, kui on palutud leida igapäevasele asjale uusi kasutamisvõimalusi eksisteerivatele ideedele uue kasutamisvõimaluse leidmine: ette antud eksisteerivale ideele orginaalse idee või lahenduse genereerimine edasiarendus: võime esialgse idee konseptsioon töötada välja praktiliseks kasutamiseks
Alateadvuse abi kõnevääratuste interpreteerimine viitab ka võimalusele, et valetaja justkui alateadlikult soovib enda paljastamist, tundes ennast sisemiselt süüdlasena valetamise pärast. Siiani puuduvad empiirilised uuringud ja veenvad seletused sellele, miks üks vale kutsub esile sõnavääratusi ja teine mitte. Kolmas valetamise sõnaline tunnus on nn tiraadide esinemine. Need ei ole eksimused üksikutes sõnades ega väljendustes, vaid tervetes fraasides, lausetes. Informatsiooni mitte ei esitata, vaid see hakkab ühel hetkel "voolama". Niisugune verbaalne käitumine viitab vajadusele vähendada psühholoogilise pinge taset. Räägitakse rohkem, kui oli küsitud, tugevad emotsioonid (hirm, kurbus, meeleheide, viha) panevad valetaja niiviisi käituma, nagu ta rahulikus olekus kunagi ei teeks. Valetaja rääkimise hetkel ei saa tavaliselt aru, et on ennast niiviisi paljastanud.
Ilma psüühikast kättesaadavate stsenaariumideta oleks meie keeloskus ja keelekasutus palju enamate ebaõnnestumistega seotud. Oma keeleoskuse parandamise seisukohalt on oluline märgata, millistes stsenaariumides ja mil viisil me keelt valesti kasutame. Keelevääratused Tunnetuspsühholoogidela pakuvad huvi ka keele eksliku kasutuse juhud. Ühe eksliku keelekasutuse rühma moodustavad keelevääratused. Need võivad esineda keele igal võimalikul tasandil foneemides, morfeemides, fraasides ja suuremates keele ühikutes. Freud väitis, et keelevääratused peegeldavad alateadliku töötluse tulemust, milles sagelli kajastuvad väljatõrjutud emotsioonid. Psühholingviste ja tunnetuspsühholooge huvitavad keelvääratused seetõttu, et nende kaudu võib saada lähemale keele produtseerimise mõistmisele. Kõneldes on meil kasutusel teatav psüühiline kava, mis sisaldab seda, mida me kavatseme öelda. Mõnikord see plaan katkeb, kui meie
Seega ei ole üllatav, et võrdsus kuulub ka mate- maatiliste põhimõistete alla. Matemaatika tahab aga täpsust. Mida me võrdsuse all täpsemalt silmas peame? Teisisõnu, kui ütleme, et kaks puud on võrdse jämedusega või et kahel meeskonnal on tabelis võrdne seis või et kahte õpetajat kuulati võrdse huviga, siis mis ühendab sõna võrdne kõigis neis fraasides? Natuke järele mõeldes tundub, et pea igas kontekstis käsitleme teatud omadusi või objekte võrdsetena, kui neid võiks omavahel ära vahetada, nii et keegi vahetusele jälile ei saaks. Muidugi sõltub äravahetatavus päriselus detailide rohkusest, mida arvestame: kaks head õpetajat on äravahetatavad, kui meid huvitab ainult see, kui palju õpilasi neid
annaabi.ee 
