http://www.abiks.pri.ee LÄÄTSED. KUJUTISE KONTSTRUEERIMINE ÕHUKESTES LÄÄTSEDES. LÄÄTSE VALEM. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha nim läätseks Läätsi, mis on keskelt paksemad kui äärtelt nim koondavaiks. Õhukese läätse paksus on väike võrreldes eseme kujutise kaugusega Kujutise konstrueerimine: kasutatakse kolme kiirt 1) Optilise peateljega paralleelselt langev kiir läbib pärast läätsest väljumist peafookust F (koondav lääts) või kulgeb nii, et selle pikendus läbin ebafookust (hajutav lääts), 2) Peafookust läbiv või ebafookuse suunas langev kiir kulgeb pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis: Koondav lääts (nõguspeegel) f>0; a>0; k>0tõeline; k<0näiv Hajutav lääts (kumerpeegel) f<0; a>0; k<0näiv...
-te skaala) c) Ultravioletne kiirgus 4) : 10-7 10-11 m röntgenikiirgus 5) : 10-10 10-15 m - -kiirgus Mis on optika ja kuidas see jaguneb? Optika on füüsika osa, mis uurib kõiki valgusega seotud nähtusi. Optika jaguneb: Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Geomeetriline optika- uurib valguse levimise seadusi. Füüsikaline optika- uurib valguse olemust. Kvantoptika- käsitlev valgust kui osakeste voogu. Mis on fotomeetria? Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Mida iseloomustab valgustugevus? (tähis ja ühik ka) Valgustugevus- I ( cd ) ( kandela ) Valgustugevus on antud ruuminurka kiirgava valgusvoo jagatis selle ruuminurga eeldusel, et valgusallikas on küllalt punktikujuline ja väike võrreldes kaugusega vaatlejast või valgustatavast pinnast Mida iseloomustab pinna valgustatus? (tähis ja ühik ka) E (lx) (luks)
Süsivesikute ainevahetus ja labordiagnostika Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kliiniline keemia eriosa Aivar Orav 2005/2006 uuendatud 2011 Glükoosi tähtsus organismis Glükoos on inimorganismi keskne süsivesik Monooside metabolism lülitub glükoosi metabolismi Glükoos on keemiliselt stabiilne, lahustub hästi vees Metabolism on ensümaatiliselt kontrollitav ja suunatav Glükoosi tähtsus organismis Läbib piisava kiirusega HEB-i, tagades ajukoe energiavajaduse Ainukene arvestatav kütus ajukoe, erütrotsüütide, spermatosoidide, neerupealiste, silma võrkkesta jaoks Glükoosi metabolismi põhirajad Vereglükoosi metaboolne Vereglükoosi metaboolne tootmine kulutamine Glükogenolüüs Glükolüüs B-Glükoos Glükogenees ...
bolomeetriliseks heleduseks. Tähe suurus- suurem tähesuurus vastab nõrgemale tähele. Mille abil kirjeldatakse tähtede värvust-füüsikaliselt saame värvust hinnata, mõõtes tähe heledust erinevates spektripiirkondades ning määrates tähesuuruste erinevused ehk värvusindeksid (erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe) seda tehakse fotomeetri ette paigutatavate valgusfiltrite abil. Levinum on kolmevärvi (UBV) fotomeetria. Mille kaudu saab hinnata tähtede läbimõõtu- temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Millisel juhul ja mille abil saab leida tähe massi? Kaksiktähtede masse saab hinnata gravitatsiooniseaduse abil. On ka kaudseid meetodeid massi hindamiseks, aga need on seotud teatud füüsikaliste eeldustega. Millistes piirides võivad Päikesega võrreldes varieeruda maailmaruumis asuvate tähtede heleduse, läbimõõdu, massi ja tiheduse väärtused? heledus võib varieeruda sadu
Valguse dispersioon (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus kiirusega c(300 000km/s) b)lainetega kokkupuutel kujut lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja ühte lainepaari kvandina, iga kvant kujutab väikest põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja energiakogust. Optika tähtsamad osad: laine-, difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid (värv läheb sujuvalt geomeetriline-, kvantoptika, fotomeetria. Laineoptika: teiseks) ja joonspektrid (kitsad värvilised jooned). c) Kiirgusspektrid lainefront: pind, mis eraldab ruumi osa, kus laine levib, (tekib kiirgunud valgusstm helendavad jooned ja ribad) ja sellest ruumist, kuhu laine pole jõudnud. Ristlaine: neeldumisspektrid (tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. levimissuunaga risti. Keralaine: lainefront on kerakujuline, Kasutat (spektrit). Aine koostise määramine, astron., keemia, mis paisub
Kavantoptika Optkia uurib valguseid ja muid kiirguseid. Kvatoptika uurib valguse kvantide omadusi. Peale kvantoptika on veel laineoptika, geomeetrilineoptika, fotomeetria jne. Fotoefekt Tähendab elektroni välja löömist ainest valguskvandi poolt. Avastas H.Hertz. fotoefekti seaduse avastas A.Stoletov: 1) fotoelektronide hulk on võrdeline valgusvooga. 2) fotoelektronide kiirus on pöördvõrdeline lainepikkusega. 3)punakiir on suurim kiir mis tekitab fotoefekti. A.Einstein tuletas fotoefekti võrrandi, mille lühim kuju on E=A+Ek E-(valgus)kvandi energia E=hf ,kus f-valguse sagedus, ühik on 1Hz(hertz). Js plancki konstant.
Proovi läbiviimine: · Esimene vereproov võetakse tühja kõhu glükoosi väärtuse määramiseks, patsient peab eelnevalt olema vähemalt 12 tundi söömata. · Seejärel joob patsient 5 minuti jooksul 50 g laktoosi. Kuni 2 aastastele lastele antakse kehamassi kg kohta 4 g laktoosi ja üle 2 aastastele lastele kehamassi kg kohta2 g laktoosi, kuid mitte üle 50 g. · Teine ja kolmas vereproov võetakse vastavalt 20 ja 40 min peale laktoosilahuse joomist. Analüüsimeetod: Fotomeetria Referentsväärtused: Laktoosikoormusele järgnev plasma glükoosisisalduse tõus algväärtusest: > 1,7 mmol/l- normaalne 1,1-1,7 mmol/l- diagnostiliselt ebaselge < 1,1 mmol/l- laktaasi puudulikkus Tõlgendus: Oluline on hinnata tulemusi koos kliinilise pildiga ja diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada erinevate gastroenteroloogiliste haigustega: põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi, ultseratiivne koliit, tsöliaakia jt), infektsioosne enteriit, Giardia lamblia infektsioon, tsüstiline
on magnetiline läbitavus vaakumis, magnetiline konstant. Millised on optika põhiseadused? Kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Mida kujundab endast fotomeetria? Optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? Laineid, mis on võrdse sagedusega ja ajas muutumatu faaside vahega lained. Millistel tingimustel on võimalik näha valguse interferentsi? Ainult koherentsete valguslainete korral. Mida nimetatakse kiirte käiguvaheks? Kahe naaberkiire teepikkuste erinevust. Kuidas saab seletada valguse difraktsiooni? Valguslaine paindumine tõkete taha (varju piirkonda). Jälgitav väikeste avade ja tokete
Optika Geotmeetrilise optika põhiseadused-ehk kiirteoptika 1)homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000km/s 2)üks valguskiir ei sega teiste levimist (peegeldumisseadus), et langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi kuidas langeb e peegeldumisnurk=langemisnurgaga 3)murdumiseadus-kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnal vaguskiir murdub , langemis-ja murdumisnurga siinus on jääv sina/sinb=n=v1/v2. fotomeetria- Fotomeetria on optika (valgustehnika) haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavatesuuruste mõõtmisega. Raadiomeetrilised suurused ei sobi fotomeetrilisteks, sest nähtav on väga kitsas elektromagnetlainete vahemik ( = 380 ÷ 760 nm) Valgusvoog- [lm lumen]-on valgusallika poolt ajaühikus kiiratud energia,mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Ruuminurk- [sr] 1 steradiaan eraldab kera pinnast pinnatüki,mille pindala on võrdne raadiuse ruuduga. =S/r². valgustugevus-
5 . Spektroskoopia 5.1 Spektroskoopia teoreetilised alused Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse pôhjal y a sin(t ) Kvandi energia, sagedus ja lainepikkus, kiirguse vôimsus: sagedus on ajühikus fikseeritud punkti labinud lainepikkuste arv hc 1 E h ; P h h 6 .62 10 34 Js c 3 .00 10 8 m / s Elektromagnetilise kiirguse spekter Ergastus Sisekihi Valentsele Võnkumised Pöörlemised Tuumade molek elektroni ktron spinnid ulis d id Nimetus gamma ...
11)Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 12) Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Visuaalne tähesuurus- inimese nägemismeele abil. Fotograafilise tähesuuruse mõõtevahendiks on fotoplaat. 13) Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Kui mõõta tähtede heledust erinevates spektripiirkondades, siis nende tähesuuruste erinevused ongi värvusindeksid. Levinuimaks süsteemiks on kolmevärvi- fotomeetria, kus tähe värvust hinnatakse kahe indeksi U-B ja B-V. See süsteem on normeeritud tähe Veega järgi. Veegast punasemate tähtede värvusindeksid on positiivsed, sinisemad negatiivsed. 14) Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus -- radiaalkiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist). 15)Millised on tähtede temperatuurid?
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektor...
.. ) Kalju Eerme on eesti astronoom. Ta lõpetas aastal 1963 Tartu Ülikooli astronoomia erialal. Aastatel 1968 1993 tegels ta atmosfääri optiliste omaduste uurimsiega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on ta pühendunud atmosfääriosooni ja ultravioletkiirguse uuringutele Eestis. Ta osaleb Euroopa Liidu vastavate ühisuuringute ettevalmistamises ja koorineerimises. Teadustöö: 1. Kuni 1967 kaksiktähtede fotomeetria. 2. 1968 1993 atmosfääriväline astronoomia (kuni 1973), atmosfääri vertikaalse heledusjaotuse ja helkivate ööpilvede uurimine kosmosest ning aluspinna optika statistiliste meetoditega kosmosest tehtud mõõtmiste põhjal. Tööülesannetesse on kuulunud astronoomiasatelliidi Kosmos215 andmetöötlus, aparatuuri kooskõlastamised orbitaaljaamade Salyut1, Salyut3, Salyut4, Salyut6, Salyut7, viimasega põkatud
intensiivsusega, siis seda nimetatakse täielikuks peegeldumiseks. Fotomeetria Valgusallikate valgustugevuste või valgusvoogude võrdlemiseks kasutatavaid riistu kutsutakse fotomeetriteks. Fotomeetrid jagunevad visuaalseteks (valguse vastuvõtjaks on silm) ja objektiivseteks (valguse vastuvõtjaks ei ole silm). Visuaalsete fotomeetrite ehitus põhineb silma võimel piisavalt täpselt kindlaks teha kahe kõrvutise pinna heleduste võrdsust. Fotomeetria objektiivsed meetodid jaotatakse fotograafilisteks ja elektrilisteks.( Fotograafilised meetodid põhinevad tõsiasjal, et fotoplaadi või filmi valgustundliku kihi tumenemine on suures ulatuses võrdeline talle ekspositsiooni ajal langenud valguse energia hulgaga. Elektrilistes fotomeetrites kasutatakse valguse vastuvõtjatena fotoelemente, fotoelektronkordisteid, fototakisteid, balomeetreid ja termopaare. Lihtsaim fotoelektriline fotomeeter koosned fotoelemendist ja osutigalvanomeetrist, mis
(perioodiga). Loeng 15 o Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. Loeng 16 o Suurused: lainepikkus, lainearv, nende ühikud. Lainevõrrand, selle tähised o Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. o Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Loeng 17 o Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised. o Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk o Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SIühikud. Loeng 21 o Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, , seoseenergia, massidefekt. Tuumajõud. Et tuuma koos hoida. oli vaja veel tugevamaid jõude, kui seda on tuumaosakeste vahelised elektrilised tõukejõud. Ainult, et need ei tohtinud ulatuda tuumast kaugemale - muidu oleks tiirlevad elektronid otsekohe "alla neelatud". Rääkimata Rutherfordi katses tagasi peegeldatud -
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r vaakumi dielektriline läbitavus aetud elementa...
Võrdetegur sõltub juhi kujust ning keskkonna magnetilistest omadustest. Teda nimetatakse antud juhi induktiivsuseks. Induktiivsuse ühikuks on henri (H) Üks henri on sellise juhi induktiivsus, kus voolutugevuse muutus üks amper sekundi kohta kutsub esile eneseinduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 88 OPTIKA: geomeetriline optika ja fotomeetria Optika. Nimetus optika tuleneb kreeka keelest, kus "optike" tähendab nägemist, nägemisvõimet. Sõna tõi tema praeguses tähenduses teadusse Newton, kes pealkirjastas nii oma 1704. a. ilmunud töö "Optika ehk traktaat valguse peegeldumisest, murdumisest, kõverdumisest ja värvidest" (Optics or a treatise of the reflections, refractions, inflections and colours of light). Igapäevaelus tähistab sõna "optics" Inglismaal prillipoodi. Niisiis: teadus valguse levimisest
Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Nagu võnkumistegi korral, vastab maksimumile laine, mille amplituud on võrdne liidetavate lainete amplituudide summaga, miinimumile aga amplituudide vahe. Ülejäänud punktides on laine amplituud nende kahe äärmuse vahel. 17. Valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria. 1)Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised. 2)Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk, fookusekaugus. 3)Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses. 4)Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SI-ühikud. Huygens'i printsiip: Laine levimisel on iga lainefrondi punkt laineallikaks; lainefrondi mistahes järgneval ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana. Huygens'i printsiip:
Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Nagu võnkumistegi korral, vastab maksimumile laine, mille amplituud on võrdne liidetavate lainete amplituudide summaga, miinimumile aga amplituudide vahe. Ülejäänud punktides on laine amplituud nende kahe äärmuse vahel. 17. Valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria. 1)Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised. 2)Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk, fookusekaugus. 3)Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses. 4)Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SI-ühikud. Huygens'i printsiip: Laine levimisel on iga lainefrondi punkt laineallikaks; lainefrondi mistahes järgneval ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana. Huygens'i printsiip:
elektromagnetlained alaliikudeks: 4 madalsageduslained (sagedus alla 10 Hz) 4 12 raadiolained (sagedus 10 ... 10 Hz) optiline kiirgus (sagedus 1012 ... 1017 Hz) röntgenkiirgus (sagedus 1017 ... 1020 Hz) gammakiirgus (sagedus üle 1020 Hz) 76. FOTOMEETRIA PÕHIÜHIKUD- Fotomeetria ehk valgusmõõtmine on optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate suuruste mõõtmisega. See tegeleb just inimsilmale nähtava valguse mõõtmisega. Põhiühikud: 1. Valgusallika valgustugevus (cd)- nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Mõõtühik on 1 kandela (cd). Valgustugevuse definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda
vastasmõju Uurimisobjektidest tulenevalt: Molekulspektroskoopia Aatomspektroskoopia Kiirgusspektroskoopias kasutatavad meetodid ja vastavad lainepikkused: · Röntgenspektroskoopia 0,01-10 nm · UV-Vis spektroskoopia (10-) 180-800 nm · Lähi-infrapunane (NIR) 800-2500 nm · Infrapunane (IR) 800 nm- 300 µm · Raadiospektroskoopia al. mõni cm 4.1 UV-Vis spektroskoopia Spektrofotomeetria, kolorimeetria, fotomeetria Molekulaarne absorptsioonspektroskoopia · Mõõdetakse aine poolt neelatud ultraviolett või nähtava valguse intensiivsust · Neeldumise intensiivsuse järgi saab määrata aine hulka, maksimumi kuju järgi põhimõtteliselt identifitseerida UV kiirguse 100...400 nm Nähtava valguse 400...800 nm Võivad olla ühes masinas koos ! Lähi-infrapunase kiirguse 800...2500 nm spektrialas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
