Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe
süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid
loomsetes organismides; 1 g rasva ~ 38 kJ (~ 9 kcal).; Kaitse - valdavait rasvad; nahaaluses ja siseorganeid ümbritsevas rasvkoes kaitsevad mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soojusisolatsioonina; mõned glükolipiidid - seotud organismi immuniteediga.; Metaboliidid, sünteesi lähteained peamiselt: steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped. LIPIIDIDE VÕIMALIKKE KLASSIFIKATSIOONE: I. Ainegruppide järgi: 1. Rasvhapped; 2. Rasvad (ehk neutraalrasvad); 3. Fosfatiidid (ehk fosfoglütseriidid); 4. Sfingolipiidid; 5. Vahad; 6. Steroidid; 7. Prostaglandiinid; 8. Isoprenoidid. II. Seebistumise tunnuse järgi: 1)seebistuvad ()rasvad, fosfolipiidid, vahad sfingolipiidid. 2) Mitteseebistuvad (steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid). RASVHAPPED: Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped.; Sisaldavad enamasti paaris arvu C- aatomeid.; Küllastunud või küllastumata C-ahel.; Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis.;
jahvatatakse või granuleeritakse (~1%). Koogitükkide setitamine/selitamine (silinderkoonilistes) settemahutites. Alternatiivina saab ka separeerida. setteõli 85%-lise ortofosforhappe lisamine fosfatiidide sidumiseks, segamine, NaOH (seebikivi) lisamine seebistamiseks (et eraldada vabad rasvhapped). Separeerimine. Eralduvad jäägid (fosfatiidid, hape ja alus, vabad rasvhapped jne seotuńa tahketeks tükkideks). Jäägid suunatakse hoidlasse, sellest hiljem eraldatakse õli ja suunatakse tagasi tootmisse. 4 Pleegitamine pleegitusmullaga (pH 2-3), eemaldatakse klorofüll. Adsorbendina saab kasutada ka aktiivsütt. Need ained seovad oma pinnale vedelikus lahustunud aineid, ka gaase.
hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises Zn kaseiinis, laktoferriinis 1
rasvhapetega ja üks fosforhappega. Prostaglandiinid rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet. Steroidid - ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub mavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist ja ühest tsüklopentaani tsüklist. 2. Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi (perekondi): rasvhapped, rasvad, fosfatiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid. Lipiidide funktsioonid oranismides: *struktuurne ( põhiliselt omane fosfolipiididele, rakumembraani koostises, ainete trantsport); *energeetiline (põhiliselt omane rasvadele, peamine energeetiline varuaine); *kaitse (valdavalt rasvad, rasvkude kaitseb mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soousisolatsioonina); *metaboliidid, sünteesi lähteained (peamiselt
Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- molekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastunud, mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30%. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30% nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast
vähenemine. (portaal K&M Pharma) 12 4. Rasvad 4.1 Rasvade tähtsus Rasvade põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine. Nad on asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning samaaegselt soodustavad erinevate vitamiinide imendumist, reguleerivad ja võtavad osa kasvuprotsessidest . Rasvhapete ja glütserooli rohketesse fosfatiididesse kuuluvad ka lämmastikalused ja fosforhape; fosfatiidid iseenesest kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal määral on neid ka närvikoes ja ajurakkudes. Kolesterool on vajalik, et sünteesida sapphapet, suguhormoone ning D-vitamiini. Rasvad koosnevad erinevatest rasvhapetest: küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata. Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomsetes rasvades ja mono- ning polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikus taimsetes rasvades.
Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused: · plastilisus tavatemperatuuridel · kõrgem sulamistemperatuur kui 45°C · pärast sulamist suhteliselt madal viskoossus · vees lahustumatus · hüdrofoobsus ehk veetõrjuvus Päritolult saab vahasid liigitada taimseteks, loomseteks, fossiilseteks ja sünteetilisteks. Pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga rasvhapete estrid. c) glütserofosfolipiidid - e. fosfatiidid Polaarsed lipiidid, kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ning C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. 8.Mis on nukleotiid? Joonistage pürimidiinnukleotiidi molekulstruktuur ja iseloomustage komponente ühendavaid sidemeid. Anda nukleotiidile nimetus ja sümbol. Nukleotiid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhappeid on kahte sorti DNA ja RNA, vastavalt sellele on ka desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid. 9
ehituslik: tselluloos, kitiin, mannaan, ksülaan, galaktaan, peptidoglükaanid (bakterite rakukestades) · Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid (glükoproteiinid, proteoglükaanid, lipopolüsahhariidid) Steroidid polütsükli-lised ühendid, sisaldavad 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tuuma ehk steraani skeletti. Kolesterool - levinuim steroid loomsetes organismides, kõikide loomsete steroidide lähteühend. Glütserofosfolipiidid e fosfatiidid - Polaarsed lipiidid, kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Triatsüülglütseroolid e rasvad on kolmealuselise alkoholi glütserooli ja kolme rasvhappe estrid. SPONTAANSELT FORMEERUVAD LIPIIDSTRUKTUURID Monokiht - tekib vee pinnal väikese koguse rasvhapete lisamisel vette; COOH- rühmad kontakteeruvad veega, hüdrofoobsed sabad suunatud õhku.
kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, · annavad toiduenergiat: 1 g rasva = 9,3 kcal, · nad on asendamatute polüküllastumata rasvhapete allikas, · nad on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning samaaegselt soodustavad nende imendumist, · võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest, · fosfatiidid ehk liitlipiidid, mille koostises on peale rasvhapete ja glütserooli lämmastikalused ja fosforhape, kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes · kolesterool on vajalik sapphapete, suguhormoonide ning Dvitamiini sünteesiks organismis Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 9,3 kcal 5
1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasutab energiaallikana eriti lihaskude. Rasvadel on organismis palju ülesandeid: · põhiülesanne on energia saamine ja säilitamine; · toiduenergia allikas: 1 g rasva = 9 kcal; · asendamatute polüküllastumata rasvhapete allikas; · sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine ja samaaegselt soodustavad nende imendumist; · võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest; · fosfatiidid ehk liitlipiidid, mille koostises on peale rasvhapete ja glütserooli ka lämmastikalused ja fosforhape, kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes; · kolesterool on vajalik sapphapete, suguhormoonide ja D-vitamiini sünteesiks organismis. Rasvad on organismile vajalikud, kuid peavad seejuures olema õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. Toidurasvad peaksid katma 2530% toiduenergia vajadusest.
Vahad pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid, mida iseloomustavad kõrge sulamistemperatuur, plastilisus ja hüdrofoobsus. Vahasid leidub loomade nahal ja karvadel ning taimede lehtedel organismide kaitsefunktsioon kuivamise vastu (eriti kõrbes!). Terpenoidid struktuurilt mitmekesine ja laialt levinud looduslike ühendite rühm, mille molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest (C5H8)n, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena: Fosfatiidid glütserofosfolipiidid e. polaarsed lipiidid, millel on tähtis roll rakumembraanide-vahelises ainete transpordis ning kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Kui esineb küllastamata rasvhape, on alkohol C-2 asendis. Struktuuri näide: 2.) Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi: · Rasvhapped · Rasvad · Glütserofosfolipiidid · Sfingolipiidid
fosforiidid jne. Ja 25-85 üldisest fosfor on mullas orgaaniliste ühenditena. Fosfor on nt fütiini, nukleotiinhapete, nukleotiidide ja huumusühendite koostises. Mulda satuvad fosforiühendid taimsete ja loomsete jäänustega ning keemiliste ühenditena väetiste näol. Põllukultuurid sisaldavad oma kudedes 0,05-0,5% fosforit, põhiline osa fosforist kudedes on orgaaniliste ühenditena. Mõned fosfori orgaanilised ühendid: · Fütiin Ca ja Mg P-happe sool. · Fosfatiidid Glütseriini ja kõrgmolekulaarsete rasvahapete estrid · Nukleoproteiidid koosnevad valkudest ja nukleotiinhapetest Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad
fosforiidid jne. Ja 25-85 üldisest fosfor on mullas orgaaniliste ühenditena. Fosfor on nt fütiini, nukleotiinhapete, nukleotiidide ja huumusühendite koostises. Mulda satuvad fosforiühendid taimsete ja loomsete jäänustega ning keemiliste ühenditena väetiste näol. Põllukultuurid sisaldavad oma kudedes 0,05-0,5% fosforit, põhiline osa fosforist kudedes on orgaaniliste ühenditena. Mõned fosfori orgaanilised ühendid: · Fütiin Ca ja Mg P-happe sool. · Fosfatiidid Glütseriini ja kõrgmolekulaarsete rasvahapete estrid · Nukleoproteiidid koosnevad valkudest ja nukleotiinhapetest Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad
Õli eraldatakse toorainest külm- või kuumpressimise teel. Esimesel meetodil saadud õli on heledam ja tal on toorainele iseloomulik maitse ja lõhn. Kuumpressimisel saadud õli on läbipaistvam, kuid värvuselt tumedam. Õli täielikumaks eraldamiseks toorainest kasutatakse veel ekstraheerimist (õli eraldamist lahustite abil). Pressimisel saadud õlid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid. Hõljuvad osakesed eraldatakse filtreerimisega, keemilised ühendid vabad rasvhapped, fosfatiidid, värv- ja aroomiained erinevate keemiliste puhastusviisidega (rafineerimisega). Liigid. Taimeõlisid liigitatakse puhastamisviiside ja tooraine alusel. Esimese tunnuse alusel jagatakse taimeõlid rafineerimata (filtreeritud, tsentrifuugitud, setitatud), rafineeritud (eraldatud vabad rasvhapped ja fosfatiidid) ning rafineeritud ja desodoreeritud (eraldatud veel maitse- ja aroomiained). Rafineerimata õlisid soovitatakse kasutada külmalt, ülejäänud on universaalse kasutamisega. Erandi
Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- molekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastunud, mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30%. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30% nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast
annaabi.ee 
