objektiivsemad (näiteks „faktidel põhinemine”). Mõlemale meeskonnale on eelnevalt loositud, kas nad peavad toodud väidet tõestama või ümber lükkama. Dispuudi protseduuri juhib läbiviija, kes on teema suhtes neutraalne ja annab vastavalt ette teada olevale protseduurile asjalistele sõna, vajadusel teeb nalja, julgustab vms. Dispuudi protseduur: 1) 10 minutit ettevalmistamisaega – meeskonnad istuvad eraldi kokku ja formuleerivad oma platvormi ning valivad enda hulgast platvormi ettekandja(d). 2) Esimese platvormi esitamine (maksimaalselt 2 minutit ühele meeskonnale), millega antakse edasi oma meeskonna lähtekohad. Kumb meeskond alustab, selgub loosimise teel. 3) 7 minutit ettevalmistamisaega, mille käigus valmistakse ette küsimused, mis võivad tugevdada nii enda platvormi kui ka nõrgestada teise meeskonna platvormi. 4) Küsimuste küsimine ((4×30 sekundit küsimuste küsimiseks) ja neile vastamine (45
kvalitatiivsuses üks või teine aste, sama omadus võib omada erinevatel astmetel intensiivsust. See ei ole enam mitte ruumi või aja osadest moodustuv ekstensiivne suurus, vaid “intensiivne suurus”. Antitsipatsioonile, s.t. ennustusele, viitab Kant selles mõttes, et konkreetse taju sisu ise ei ole ennustatav, ent kui ennustamatu iganes ta ka poleks, igaljuhul võib ennustada, et ta omab mingit intensiivset suurust. Kaks esimest põhiprintsiipi formuleerivad tingimused, mis teevad võimalikuks matemaatika rakendamise loodusnähtuste kirjeldamisele. Kõik, mis tahab kehtida enama kui subjektiivse ettekujutusena, peab olema esitatav suurusena nii oma kaemuslikus vormis, st ruumilis- ajalises ulatuses, kui ka aistingulises sisus. Matemaatika kujutab endast mitte üksnes igasuguse esemelisuse vormi, vaid ka sisu aprioorset printsiipi. Seetõttu peab igasugune loodusuurimus, mis pretendeerib üldkehtivusele ja paratamatusele, kätkema endas
• Kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism – kuidas teadvuse elemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks protsessideks. Läheduse või pidevuse kaudu. Aisting või kujutlus toob kaasa taju- või kujutluspildid, mis nendega varem koos esinenud on. • Mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid – Epifenomenalism – vaimsetele protsessidele eelnevad alati neuraalsed protsessid. Näiteks ideed formuleerivad ainult teatud närvisüsteemi protsesside tingimusel. Seega põhjustab neurofüsioloogia vaimseid protsesse! • Strukturalism suri koos Titcheneriga – suuna suletus paljude teiste teaduses prevaleerivate nähtuste suhtes ning vananenud uurimismeetodid olid selle põhjuseks. Teised varased lähenemised psühholoogias Franz Clemens Brentano (1838-1917) • Sisukas teadvuse uurimine rõhutab teadvuse protsesse, mitte sisu – uurib, mida teadvus teeb.
nt: riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et nimetab valitsuse ametisse ja tagandab, umbusaldust avaldada. Seevastu valitsusel on mehhanism, et tasakaalustada riigikogu seeläbi, et presidendile teha ettepanek, et laiali saata riigikogu. 4. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? PS KUI REGULATSIOON:(6) põhiline, ülimuslik seadus formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi palju muudatusi legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele PS KUI INSTITUTSIOON: (5) 1 Konstitutsioon:
Tasakaalustamis mehhanismid erinevad: kontrollimehhanism (arupärimine), ametisse nimetamine (riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et tagandab ja avaldab umbusaldust). Valitsuse mehhanism tasakaalustada Riigikogu: ettepanek Presidendile riigikogu tagandada. 3. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Põhiseadus kui regulatsioon: põhiline, ülimuslik seadus; formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument; võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks; detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi. Palju muudatusi: legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele. Põhiseadus kui institutsioon: Konstitutsioon: formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt; võimalikult
tavalise elu juhtumistest nt perekond ja kodu, suhted, loomad, loodus, lapsed. Rõhutatakse esivanemate olemasolu, perekonna kaudu liigub ja toimib järjepidevuse nähtus. Teine asi perekonna kõrval on kultuuriline järjepidevus, mille kandjaks on keel ja selles keeles kirjutatavad laulud. „Jüriöö“ on aja laulud, Eesti iseseisvumise ja Jüriööga seostuvad laulud. Ta luuletusi on tõlgitud ka eesti keelde „Emaemamaa“. *Teine põlvkond, kes debüteerisid sajandi vahetusel.. Formuleerivad mitmed rühmitused: Evakkond ja NAK (noorte autorite koondis). Ka venekeelt rääkivad rühmitused nt Tuulelohe. TNT – Tallinna noored tegijad. Nendest kahest rühmitusest kasvavad välja 00ndatel olulised luuletajad.. Aapo Ilves, Contra, Kristiina Ehin, Asko Künnap JNE JNE. *Evakkond 97ndal formuleerub. Tuntumatest autoritest kuuluvad Aare Pilv, Lauri Somn, Kristiina Ehin jt. Tegemist oli 90ndate alguses ülikooli tulnud tudengitega, paljuski filoloogia omad
Multiaktiivsed inimesed koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda. Lineaaraktiivse kultuuritaustaga inimeste koostöö multiaktiivsete inimestega tulemuseks ärritus. Kui ei kohanduta, tekivad kriisid. Reaktiivsed kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal
Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See räägib sellest, et õigsus on tagatud siis, kui on järgitud teatud protseduure - normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see norm on saadud teatud protseduure järgides. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Diskursuse piirid saab sisustada läbi reaalse ja ideaalse diskursuse. Reaalne diskursus - kindlaksmääratud aeg, määratud osavõtjate arv, piiratud võimekus
Multiaktiivsed inimesed koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda. Lineaaraktiivse kultuuritaustaga inimeste koostöö multiaktiivsete inimestega tulemuseks ärritus. Kui ei kohanduta, tekivad kriisid. Reaktiivsed kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline
koondnäitajate analüüsiga. Tänapäeval on võimalik saada objektiivsetmajandusinformatsiooni süstemaatiliselt Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta. Majandusteadlased kasutavad kogutud statistilist informatsiooni majanduse uurimiseks Poliitikud jälgivad arenguid ja formuleerivad informatsiooni põhjal uusi otsuseid. Kõige enam kasutataks ekolme statistilist näitajat: sisemajanduse koguprodukt (gross domestic product GDP) tarbijahinnaindeks (consumer price index CPI) töötuse määr (unemployment rate) SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil
Loodusseadused on alguses meie mõtetes, nii nagu nad meelelisuse kaudu on antud. Mõtlelda neid seadusi. Võimaliku kogemuse printsiip(?). loogiline süsteem – lk 66, 67 ehk loogiline tabel annab süstemaatilise ülevaate ühisotsustustest. Tabel on tuletatud otsustusjõu formaalsest poolest. Transtsendentaalne süsteem – iga otsustava liigi aluseks on kindel struktuur(arumõisted). Füsioloogiline süsteem lk 66, 67 – vastavad nelja arumõistele ja formuleerivad printsiibi, kuidas neid kategooriaid rakendada meelelisuse ettekujutluste puhul – need printsiibid on aprioorsed. 24,25,26 prg. kirjeldab printsiipe. Loengust lugeda, mis on printsiip, ja siis vaadata raamatust täpsemalt. Arumõisteid ehk kategooriaid on palju, 12 tükki. Need teevad ettekujutused mitmekesiseks, aga ettekujutused on kategooriatega pandud piiratud hulka. Tunnetamine on ettekujutuste korrastamine üldiste etteujutuste alt – loob seostava maailmapildi
otsustavad, millised väärtused kellele määratakse (Black box vähe on teada selle kohta kuidas need otsused tehakse). Kõige laiemalt esitatud üldised seletused otsustamisprotsessist on klassi, eliidi ja grupiteooriad. (nende kohta vaata 10. peatükki). Lühikesed ülevaated mõningatest teistest lähenemistest: · Riigikeskses lähenemises käituvad avalikud otsustajad iseseisvana teistest gruppidest ühiskonnas, formuleerivad iseseisvalt "rahvuslikud huvid" ja ei kuula neile suunatud kriitikat. · Ratsionaalse otsustuse teoorias on otsustajad kalkuleerijad, kes iga otsuse puhul vaatavad selle oodatud kasulikkust ja teisi alternatiivseid otsuseid. · Juurdekasvu teoorias on otsused marginaalsed muutused eksisteerivas (võibolla mitte üldse heas) poliitikas, kuna otsuste tegijad on liiga lollid et ratsionaalselt hüvede jaotamist planeerida ja suuri muutusi ette võtta.
täpsest planeerimisest. Multiaktiivsed inimesed koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda. Lineaaraktiivse kultuuritaustaga inimeste koostöö multiaktiivsete inimestega tulemuseks ärritus. Kui ei kohanduta, tekivad kriisid. 3. Reaktiivsed kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal
1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursus on praktilise õiguspärasuse (õigsuse) või tõe protseduuriline teooria. See räägib sellest, et õigsus on tagatud siis, kui on järgitud teatud protseduure. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus
annaabi.ee 
