· Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronnegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga hapniku fluoriide. Halogeenid on keemilised elemendid : kloor, broom, jood ja astaat. Fluor vees Pinnavees leidub fluori vähe, põhjavees olenevalt asukohast aga palju. Eestis ongi Läänemaa piirkonnaks, kus on probleemiks kõrge fluorisisaldus (1,5-2,6mg/l). Raua sisaldus vees vähendab fluori aktiivsust. Olenevalt fluorisisaldusest vees põhjustab ta kahe massilise ja erineva haiguse teket, milleks on hammaste kaaries ja fluoroos. Tarbija peab olema teadlik, kui kõrge on fluori kontsentratsioon joogivees, mida ta tarbib: · Kui fluorisisaldus on alla 0,5 mg/l, siis soodustab see lastel hambakaariese teket. · Selle vältimiseks on vaja kasutada fluoreeritud hambapastat ja
Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036% metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Levimus ja geokeemia Maal elementide levikult Maal 17 maakoores 13. kohal Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises Levimus ja geokeemia Atmosfääris on fluorisisaldus väga väike tööstuspiirkondades õhu fluorisisaldus normaalsest oluliselt suurem kustunud või mittepurskavatest vulkaanidest eraldub pidevalt fluori LEVIMUS JA GEOKEEMIA HÜdrosfääris hulk ookeani- ja merevees väike esinemisvormi hüdrosfääris määrab suuresti keskkonna happesus FLUORI on vaja hammaste arenguks ja hambakaariese vastaseks toimeks organismi kiiritustaluvuse suurendamiseks osteoporoosi ennetamiseks võib aidata kaasa haavade paranemisele ja raua imendumisele Viited
Margus Sööt KBp-12 Maa sees alus ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamise eest Põhjavesi saab täiendust ka jõgede järvede kaudu Sealt liigub vesi läbi vett kandvate kihtide sügavamale maa sisse ja sealt vett pidavate kihtide peale Orgudes või kõrgendike nõlvadel kus põhjavesi väljub. Ühes ja samas asulas võib joogivee fluorisisaldus kõikuda sedavõrd et tänava ühes otsas elavad inimesed peaksid hea tervise huvides fluori lisaks tarvitama teised aga kraaniveest hammaste tervishoiu huvides sootuks loobuma sest fluorihulk selles võib tervist rikkuda Kõige väiksemad sisaldused on 0 1 mg/l ja kõige kõrgemad 6 95 mg/l Kui fluori on joogivees alla 0 5 mg/l siis on soodustatud hambakaariese teke ja organismile on vaja anda fluori lisaks Kui aga fluori on üle 1 5 mg/l tuleb ilmsiks tema toksiline toime
Tarbija nõudmisel peab müüja andma suulist lisateavet toodete omaduste, kasutamise, päritolumaa ja tootmisaja kohta. Viies etapp: Suuvee transport hulgilattu. Olenevalt kogusest ja vahemaast valitakse transpordivahend. Kuues etapp: Kauba transport kauplusesse. 4 Olenevalt erinevate kaupluste tellimustest saadetakse kindel kogus kauplustesse. Seitsmes etapp: Kauba transport tarbija koju. Nendes Eestimaa piirkondades, kus joogivee fluorisisaldus on vähene (0-0,5 mg/l), on soovitav kasutada fluori sisaldavat suuloputusvett. Kui Te pole kindel, milline on Teie kodupiirkonna joogivee fluorisisaldus või kuidas on see mõjutanud Teie hambaid, küsige julgelt oma suuhügienistilt või arstilt — nemad näevad hammastest, kas patsiendi joogivees on fluori piisavalt, liiga palju või liiga vähe. Samuti tasub meeles pidada, et piirkondades, kus joogivee fluorisisaldus on 2mg/l või rohkem, ei tohiks anda eelkooliealistele lastele
Erinevad kivimirühmad sisaldavad fluori varieeruvates kogustes. Süvakivimites on fluoriidikontsentratsioon 20-4000 ppm, vulkaanilistes kivimites on sama näitaja 80-450 ppm ning settekivimites 80-450 ppm. Väiksemates kogustes leidub fluoriide lubjakivis, kus neid võib olla kuni 370 ppm. Viimastes on fluor seotud mitmesuguste asbestidega, termoliidi, aktinoliidi või teiste kivimeid moodustavate mineraalidega, pürokseenide ja vilkudega. Nimetatud mineraalide fluorisisaldus võib olla 0,4-1,2%. Fluori esineb ka savis, kus see on seotud lisandina esineva lubjakivi või fosfaatmineraalidega. Mitmed mineraalid (nt zinnwaldiit) sisaldavad fluori suuresti varieeruvates kogustes. Mõnede mineraalide kristalliseerumise hilistes staadiumides võivad F- ioonid struktuurides asendada OH- ioone. Selline protsess võib toimuda vilkude, küünekivide ja turmaliinide moodustumisel. Antud nähtus on tingitud F- (ioonraadius 1,23-1,36Å) ja OH- (ioonraadius
pakendile kirjapandud lisaainete koguse ja koostisega tutvuda, sest paratamatult neelame me igal pesukorral ka mingi koguse hambapastat alla. Enamikku pastalisandeid tootjad reklaamides välja ei hüüa, osa aineid on aga sellised, millest pea ükski hambapasta reklaam ei vaiki. Neid reklaamitakse välja kui kohustuslikke tervistavaid trumpe. Üks sellistest lisaainetest on kaariesevastase toimega fluor, mida sisaldavad peaaegu kõik hambapastad. Suurim lubatud fluorisisaldus on 1500 mg/l, laste hambapastades on fluori alla 1000 mg/l. Fluorisisaldus peab olema märgitud pakendile, enamasti tehakse seda protsentides. Näiteks 0,13% tähendab 1300 fluori mg/l kohta. (Hambaarst.ee) Igemehaigusi (näiteks igemepõletikku) põhjustavate bakterite eest kaitseb pastasse lisatud antibakteriaalne triklosaan, hambakivi eest pürofosfaat. Bakterite arengut suus pärsib veel tsinklaktaat, hoides samal ajal hingeõhu värskena.
Fluoriit tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluor organismis Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehingamine inimesele surma. Orgaaniline fluor on üsna vähe mürgine ja seega üsna ohutu. Seetõttu lisatakse fluori ühendeid tihti joogivette, sest see tugevdab hamba emaili. Hiinas selgus, et joogivee kõrgem fluorisisaldus pidurdab laste intelligentsuse arengut. Kasutamine · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes · Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. · Vereasendajana ja narkoosivahendina. Kloor Kloori avastamine:
5. Musta värvi 6. Piparmündimaitseline 7. Pakendi suurus 74 g. 8. Tootja: Venemaa-Sveitsi 9. 6.04.- euro 3 Lacalut laste 1. Lacalut 4 2. Laste , vanusele 0-4 aastat 3. Sobib piimahammastele 4. Koostises olev aminofluoriidid (olaflur) kaitseb tõhusalt kaariese eest. Vitamiinid A ning E hoolitsevad suuõõne tervisliku seisundi eest. Ei sisalda suhkrut. Fluorisisaldus 250 ppm, ohutu allaneelamisel. 5. Valge värv 6. Vaarika maitseline 7. Pakendis 50 ml. 8. Tootja: Saksama 9. 6.20.- euro 4 Colgate 1. Golgate 2. Sobib kogu perele. Ei ole soovitav alla 7-aastastele lastele 3. Kaitseb hambaid kaariese eest. Vähendab hambakattu. 4. Sisaldab fluoriidi 5. Valge värv 6. Tugev mündimaitsega 7. Pakendis 100 ml. 8. Brasiilia 9. 1.73.- euro
Tee puhastavate omaduste hulka võib liigitada tema võime alandada kolestoroolitaset veres, stimuleerida ainevahetust ja aeglustada oluliselt vananemisprotsessi, samuti langetada märgatavalt kehakaalu ja normaliseerida naha seisundit. Roheline tee soodustab sapipõie tühjendamist, teda kasutatakse ka kõhunäärmehaiguste teraapias. Tee kuseeritust soodustav toime aitab puhastada organismi toksiinidest ning väldib kuse- ja sapikivitõve arengut. Tee suur fluorisisaldus võimaldab teda kasutada kaariasevastase vahendina. Tee põletikuvastane ja haavu kinnikasvatav toime 5 Tees sisalduvate tanniinide tõttu on teel põletikuvastane, verejooksu peatav ja bakterivastane toime, mistõttu teda kasutatakse edukalt kattekudede kahjustuste ravimisel. Väga kange teega pestakse värskeid haavu. Tänu parkainetele osutab jook verejooksu
veekihtides, põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks tuleks läbi viia vee keemiline töötlemine, veekogu aereerimine, veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, põhjumuda eemaldamine. Veetehnika peamine ülesanne- veepuhastusmeetodite ja –tehnika arendamine. Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, mõned probleemid siiski on nagu näiteks kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis ja kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike orgaaniliste ühendite sisaldus, mida väljendatakse ntx BHT või PHT-ga. BHT (bioloogiline hapnikutarve) - kergesti lagunevad orgaanilise ühendid, mis lagundatakse bakterite poolt teatud aja vältel näiteks suhkrud, alkohol, tärklis, sipelghape, äädikhape ja teised lihtsad orgaanilised ühendid.
9% kalakasvatus, 5% joogi- ja olmevesi, 4% tööstus ja 81% jahutusvesi. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest(Talinn Narva) 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest. Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemideks on suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) Kõrgenenud koloriidisisaldus Kirde-Eestis ning kõrge fluorisisaldus Lääne- Eestis. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinna linn saab umbes 90 % oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit kuupmeetrit ja pindala 1782 hektarit. Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. Veed kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suuimas ja tähtsamas pinnaveeallikas- Ülemiste järves, mille mat on 17 miljonit kuupeetrit. Tallinna
Me kõik teame vee keemilist sisaldust : H2O , aga milliseid keemilisi ühendeid põhjavesi veel võib sisaldada seda paljud ei tea. Esiteks vesi sisaldab fluori, mis on hea meie hammastele aga nagu kõige muuga liiga palju on halb.Veel sisaldab põhjavesi Ca, Mg, Na, K, HCO, SO4, Cl, NO3 ning ka muid keemilisi aineid ja mineraale. 4 1.2 Flouri sisaldus Ühes ja samas asulas võib joogivee fluorisisaldus kõikuda sedavõrd, et tänava ühes otsas elavad inimesed peaksid hea tervise huvides fluori lisaks tarvitama, teised aga kraaniveest hammaste tervishoiu huvides sootuks loobuma, sest fluorihulk selles võib tervist rikkuda. Kõige väiksemad sisaldused on 0,1 mg/l ja kõige kõrgemad 6,95 mg/l. Kui fluori on joogivees alla 0,5 mg/l, siis on soodustatud hambakaariese teke ja organismile on vaja anda fluori lisaks. Kui aga fluori on üle 1,5 mg/l, tuleb ilmsiks tema toksiline toime
Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 5060 sentimeetri pikkuselt. Libisemismääret on kaht tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes. Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse keskele tuleb pidamismääre , uisku sõites aga üle terve suusa. Parafiini tuleb suusale alla kuumutada, jälgides, et raud ei oleks liiga kuum. Õiged temperatuurid on parafiinipakkidel kirjas, keskmine kuumus on 130 kraadi. Suuskade määrimine · Suusamäärdeid on kaht tüüpi libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse
Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus
kohta jms Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus- Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Veekasutuse indeks on väike (4% piires), jäädes alla kriitilise veevaru kasutuspiirile (20%). Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis, kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa). Jõgedes ja järvedes on suur veetagavara. Eestis kasutatav joogivesi: 36% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 27% madalatest kaevudest. Tallinna põhjaveevarud kogu vajaduste katmiseks ei ole piisavad. Reostusallikad: Punktreostusallikad – sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted Hajureostus – põllu-, metsamajandus, kaevandus, prügimäed
Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav.
Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 5060 sentimeetri pikkuselt. Libisemismääret on kaht tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes. Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse keskele tuleb pidamismääre , uisku sõites aga üle terve suusa. Parafiini tuleb suusale alla kuumutada, jälgides, et raud ei oleks liiga kuum. Õiged temperatuurid on parafiinipakkidel kirjas, keskmine kuumus on 130 kraadi. Suuskade määrimine · Suusamäärdeid on kaht tüüpi libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale
hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili ja tugevdavad seda. Olulised on hambaemaili struktuuri individuaalsed iseärasused, mis kujunevad hammaste arengu perioodil. Kui ebatäiuslikule struktuurile lisanduvad sülje happelisus, mikroorganismid ja vale toitumine, kujuneb karioosne protsess kiiremini. On vaja jälgida hambaemaili pinda kohe pärast hamba suhulõikumist, et näha võimalikku kalduvust kaariese tekkeks. Hambakaariese tekkel on oluline joogivee ja toidu fluorisisaldus ja sellest tulenevalt ka hambaemaili koostise siduvus fluoriga. Lapse hambaemail koosneb põhiliselt hüdroksüülapatiidist, vanemas eas fluorapatiidist. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0 - 1,2mgF/l) areneb tugev ning mikroobide ja süsivesikute paiksele toimele vastupidav hambaemail. Mõned hambad on kaariesele resistentsed e. vastupidavad. On eristatud põhjuste rühmi (Königi järgi). ·Geneetilised põhjused. On rõhutatud hammaste struktuuri väljaarenemist juba
Veekasutus olmes ja vee hind · Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. · Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28%madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga Probleemid · _ suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) · _ kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. · _ kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades · Tallinna joogivesi läbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise (varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikroorganisme ning fütoplanktonit. · Vee puhastamine ja desinfitseerimine Narvas toimub läbi kloorimise, toorvesi on puhtam ja reagentide kulu väiksem
annaabi.ee 
