· Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni kasv atmosfääris. · Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Mis on kasvuhoonegaasid? · Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Globaalse soojenemise tagajärjed · https://www.youtube.com/watch?v=Hk1pGbPkCvw · Polaaraladel jää sulamine · Liikide hävimine · Maailmamere veetaseme tõus · Tihemini esinevad rängad ilmastikunähtused Kuidas olukorda parandada? · Energia maksustamine · Taastuvad energia allikad · Tõsta tootmisprotsesside tõhusust
(1,5-2,6mg/l). Raua sisaldus vees vähendab fluori aktiivsust. Olenevalt fluorisisaldusest vees põhjustab ta kahe massilise ja erineva haiguse teket, milleks on hammaste kaaries ja fluoroos. Tarbija peab olema teadlik, kui kõrge on fluori kontsentratsioon joogivees, mida ta tarbib: · Kui fluorisisaldus on alla 0,5 mg/l, siis soodustab see lastel hambakaariese teket. · Selle vältimiseks on vaja kasutada fluoreeritud hambapastat ja loputusvedelikke (eelnevalt tuleb konsulteerida hambaarstiga), kuid võib tarvitada ka rohkem teed ja greibimahla. · Kui fluorisisaldus on üle 4,0mg/l võib see põhjustada juba skeleti fluoroosi. · Seega optimaalne fluorisisaldus vees oleks 0,8-1,2mg/l. Molaarne kontsentratsioon näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis. Mõõtühik - 1M = 1mol / l -> ühe molaarne = üks mool ainet / ühes liitris
fluorokiudained, eriti teflonid. KASUTUSALAD Esimene tähtsaim F rakendus möödunud sajandil oli seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. Tänapäeval toodetakse selle abil Al ja veel mitmeid metalle. F tekitas läbimurde väärisgaaside keemias. F ja H reaktsioonil tõuseb temperatuur kuni 4500 oC! Seetõttu kasutatakse F väga kõrgete temperatuuride saamiseks ning raketikütustes. Kasutatakse tihti meditsiinis ravimite valmistamisel. Fluoreeritud süsivesinikud töötavad vereasendajatena. BIOTOIME Fluor on mitmekesise toimespektriga bioelement. Selgroogsetel on enamik organismisisesest fluorist skeleti ja hammaste koostises. Inimorganismis sisaldub 2,6 g F. Täiskasvanu ööpäevane F vajadus on 0,3 0,5 mg. Fluori puudus põhjustab kaariese, kuid selle ülehulk fluoroosi teket. F2 ärritab nahka, eriti silmade ja nina limaskesti, tekitab kopsuturset, dermatiite.
Pakendivaba kaup peab olema odavam kui pakendamata. Puudus ebamugav, saad kõike selverist vm poest aga pakendivabast poest ei pruugi kõike saada seega peab käima kahes kohas ja mõne jaoks tüütu. Pakenditele kallid pandid. Kehtestada piirmäärad, mille ületamisel on trahv/maks. Turumaks kõrgemaks 3. Kokkuleppeline/teavitus meede- võistlused/kampaaniad koolides KHG: süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O, fluoreeritud gaasid (HFCS, PFCS, SF6). RESSURSIÖKONOOMIKA LOENG Taastumatu (inimesele hoomataval ajal ei taastu) mitte taaskasutatav- fossiilsed kütused Taastumatu taaskasutatav- metallid Taastuv (mõistlikkuse piires kasutades ei saa otsa) loodusvara- põhjavesi, puit, turvas, päikeseenergia, tuul Ökosüsteemi teenused- veekogudes ujumas käimine, puhkeväärtus puhkekohas, puhas õhk 1. Raha ajaväärtus- 1 euro on täna rohkem väärt kui tulevikus 2
kuid väga kõrge globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga fluorosüsivesinikke (HFC) Kehtivad õigusaktid Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus (vastu võetud 5.05.2004). aastal ning Vabariigi Valitsuse määrused ,,Osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuded" ja 2008. aastal jõustunud ,,Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid". Eesti saavutused Üks olilisemaid saavutusi on, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud. On moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, kogumise ja korraldamisega tegelevad asutused ning kord ja on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele. Täielikult halogeenitud
lühilainelise kahjuliku kiirguse eest, neelab tugevalt UV kiirgust (220 330 nm). Osoonikihi kahanemist põhjustavad peamised saasteained: klorofluorosüsinikud, NOx, HO. Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt: Kliima tagamiseks vajaliku soojushulga talletamine Maal. Tähtsamad gaasid: H2O, CO2, (N2O, CH4). Kasvuhooneefekti tugevnemist põhjustavad saasteained (Kyoto protokolliga reguleeritud) ja nende peamised allikad; GWP. Kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O, fluoreeritud gaasid (HFC, PFC, SF6). Kasvuhoonegaasid absorbeerivad maapinnalt peegeldunud infrapunast kiirgust, mis peaks väljuma atmosfääris kasvuhooneefekti tugevnemine. GWP global warming potentsial ehk globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaas soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiid. Arvutused põlemisreaktsioonide võrrandite alusel. ... Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, rasklahustuvate ühendite lahustuvus,
sajandil ja tõusis hüppeliselt 20. sajandi 50ndatel aastatel. (Keskkonnaministeerium. Kasvuhooneefekt. http://www.envir.ee/1147506. (2012, 2 veebruar).) 20 3.2. Kasvuhoonegaasid Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoreeritud gaasid ehk f-gaasid. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste
kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80. aastate taseme. Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused ,,Osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuded" ja 2008. aastal jõustunud ,,Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid". Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse nimel, võttes 1985. aastal vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines konventsiooniga 1996. aastal.16 15 http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-5594/Osoonikihi-kaitsmine-on-riikide- %C3%BChine-eesm%C3%A4rk 16 http://www.klab.ee/o3/meetmed/ Montreali konventsioon
Kasvuhooneefekt Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Globaalsed ookeanihoovused Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400 m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja
Kahe- või mitmepoolsed lepped 05.12 – globaliseerumine Globaliseerumisvastasus Keskkond Lokaalne või globaalne Inimtekkeline või looduslik Looduskaitseliikumine – punane raamat Probleemne o Kalavarud o Osooniauk – rohelise poliitika edulugu o Globaalne soojenemine o Puhta vee kättesaadavus Raskused o Kulud o Lahendused puuduvad Põhjused Kasvuhoonegaasid o CO2 Fluoreeritud gaasid o Freoon o Metaan CH4 o Dilämmastikoksiid Metsad Ressursid - ammendumine Tagajärjed: veetase, majandus, sotsiaal Mida on tehtud? Globaalne soojenemine Stockholm 1972 – rahvaarv, keskkond ei tohi arengule jalgu jääda o Esimene suurim MTÜ konventsioon Rio de Janeiro 1992 o ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon o Johannesburg 2002 o Rio 2012
teoreetiliselt efektiivsuse taastada, see peab olema ka praktikas jõustatav (huvigruppide tegevus, kontrollimehhanismide poolt loodav heidutus jms)- Laiemas plaanis tuleb lisaks keskkonnaaspektidele arvestada ka sotsiaalsete aspektidega (tööhõive, tulude jaotus jms). KLIIMAMUUTUSED LOENG 3 KLIIMAMUUTUSTE OLEMUS: Pikaajaline muutus kliimas; Kasvuhoonegaasid(Süsihappegaas-81,2% (CO 2); Metaan 10,6%(CH4); Dilämmastikoksiid -5,5%(N2O); Fluoreeritud gaasid-2,7% (HFCS, PFCS, SF6)); Kasvuhooneefekt ; EL-28 KHG 2015. a. INIMTEKKELISED KHG ON OSA SUUREMAST SÜSINIKURINGLUSEST: Kütuste põletamine; Metsade raie; Kasvav põllumajandusloomade arv; Lämmastikul põhinevad väetised. Süsinikuheide= Rahvastik x (SKP/rahvaarv) x (Energia/SKP) x (CO2/Energia) KLIIMAMUUTUSTE MÕJUD: 1)Polaaralade jää sulamine ja merevee tõus 2)Äärmuslikud ilmaolud (pikemad vihmaperioodid, üleujutused, kõrbestumine)
maailmaruumi. Kasvuhooneefekt Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Veeaur Veeaur H2O on peamine kasvuhoonegaas, mille arvele langeb 90- 95% kasvuhooneefektist. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub: fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel. CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri. Eriti suur on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi; lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel; ookeanide soojenemisel
Monday 1 October y Erimaterjalide keemia (3EAP) Ülesehitus Fluoreeritud materjalid vedelkristallid oksiid ja poorsed materjalid oksiidmaterjalid ja kiled tseoliidid metallorgaanilised võrkmaterjalid tera.chem.ut.ee/~ivo/erimaterj/ Fluoropolümeerid FLUOORI OMADUSED JA MÕJU MOLEKULIDS · elektronegatiivseim suur tuumalaeng + väike aatomraadius valentselektronkihis 7 elektroni · ionisatsioonipotentsiaal (energia, et elektron välja viia): 1681 kJ/mol · polariseeritavus on väike
Troposfäärne transport 1 40000 Stratosfääritroposfääri gaasivahetus 0.1 100 Stratosfäärne transport 1 40000 2.4 Saasteained Õhusaasteained võib jagada kolmeks suureks rühmaks: o Kasvuhoonegaasid (CO2, CH4, fluoreeritud süsivesinikud, N2O jms) o Osoonikihti kahandavad ained (klorofluorosüsinikud ehk freoonid) o Inimese tervist ja ökosüsteeme kahjustavad saasteained (PM, NOx, SO2 PAH, raskemetallid jne) o Osoon tekib päikesekiirguse toimel ekvaatori kohal ja liigub pooluste suunas, kus prevaleerivad osooni lõhustavad protsessid. Osoonirikka õhu tungimist pooluste kohale takistavad Coriolise efektist tingitud tuuled. o www.nasa
Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid on: ➢ CO2 – süsinikdioksiid ehk süsihappegaas ➢ CH4 – metaan ➢ N2O – dilämmastikoksiid ehk naerugaas ➢ F-gaasid ehk fluoreeritud gaasid 39. Vedelike üldomadused. ➢ omandavad anuma kuju; ➢ ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ➢ ei pruugi seguneda omavahel; ➢ on väga vähe kokkusurutavad. 40. Viskoossus. Dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse mõisted. Viskoossus- vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (η(eeta), kg/ms ehk Pa.s; 1P (puaas) = 1 g/cm.s =0,1 Pa.s).
Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. 11) Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. H2O - Veeaur on peamine kasvuhoonegaas, mille arvele langeb 90-95% kasvuhooneefektist. CO2 Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid. Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust. CH4 Metaan ehk metüülhüdriid. Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes
· Fluor reageerib vesinikuga iseeneslikult plahvatusega, kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega. · Laboris saadakse vesinikhalogeniide tavaliselt mittelenduva happe reaktsioonil sooladega: KI(s) + H3PO4(aq) HI(g) + KH2PO4(aq) · Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava lõhnaga gaasid. HF on alla 20 °C vedelik tänu vesiniksidemetele. · Kõik vesinikhalogeniidid lahustuvad vees. · Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab silikaate. · Vesinikfluoriidi kasutatakse fluoreeritud süsivesinike tootmisel. 56. Iseloomustage metallide halogeniide ja nende lahustuvust. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Metallide veevabasid halogeniide saadakse otsesel reaktsioonil elementide vahel: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s) või metallioksiidide reageerimisel halogeeniga redutseerija juuresolekul: Cr2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2CrCl3(s) + 3CO(g) · Metallihalogeniidid on reeglina ioonilised, kui metalli oksüdatsiooniaste on II või väiksem, ja kovalentsed, kui
- Jätkusuutlik areng keskmesse - Muuta majandusi - Rahu ja institutsioonid - Globaalne partnerlus XIV loeng - globaalprobleemid Keskkond ● Lokaalne või globaalne ● Inimtekkeline või looduslik ● Looduskaitseliikumine - Punane raamat ● Probleeme - Kalavarud - Osooniauk - Globaalne soojenemine - Puhta vee kättesaadavus ● Raskused Põhjused ● Kasuvhoonegaasid - Co2 - Fluoreeritud gaasid ** Freoon - Metaan (CH4) - Dilämmastikoksiid (N2O) ● Metsad ● Ressursid ● Tagajärjed: - Veetase, majandus, sotsiaal Mida on tehtud? Globaalne soojenemine ● Stockholm 1972 ● Rio de Janeiro 1992 - ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon - Johannesburg 2002 - Rio 2012 ● Kyoto 1997 ● Pariis 2016 ● Osoon - Viini konventsioon - Montreali protokollid ● Vahemeri ● Läänemeri
kuivavad. 2. NO2 ahendab lehtede õhupilusid, mõjutab rakumembraanide läbilaskvust. 3. Toiteelemendid uhutakse sügavamatesse kihtidesse. 4. Kaltsiumi puudus tigude kodades, linnumunakoortes happelisel alal hoiavad teod majade, teede lähedusse. 5. Veekogude (järsk) hapestumine. 6. Hoonete ja kujude kahjustumine. KASVUHOONEEFEKT Põhjused: 28 Atmosfääri CO2, N2O, CH4 (metaan) ja fluoreeritud gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. C02 fossiilsete kütuste põletamine; metsade põletamine; orgaanilise aine lagunemine troopikas. N2O lämmastikurikaste väetiste kasutamine põllumajanduses. CH4 põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. F-gaasid aerosoolide, külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride,
sooladega. Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava lõhnaga gaasid. Flour- H2+F22HF/ 2F2+2H2O4HF+O2/F2+H2OHOF+HF/CaF2+H2SO4CaSO4+2HF. Suhteliselt nõrk hape, teised vesinikhalogeniidid on vesilahustes peaaegu täielikult dissotseerunud (ühed kõige tugevamad happed üldse). HF mood ka vesiniksooli. Fluor reageerib vesinikuga iseeneslikult plahvatusega. HF on alla 20 °C vedelik tänu vesiniksidemetele. Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab silikaate.Vesinikfluoriidi kasutatakse fluoreeritud süsivesinike tootmisel. Lahustub vees piiramatult. Kloor- Värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega gaas, stabiilne ühend, gaasilises ja vedelas olekus on suhteliselt passiivne. H2+Cl22HCl. Kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega, kuid võimalik on ka rahulik põlemine. NaCl+H2SO4NaHSO4+HCl/ NaCl+NaSO4Na2SO4+HCl/ 4NaCl+2SO2+O2+2H2O2Na2SO4+4HCl. PCl5+4H2OH3PO4+5HCl. Broom- vesinikbromiid on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas.
annaabi.ee 
